Autoritarism on riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada.
Riigi juhtimisel võib autoritarism olla kas sõjaväeline või ühe partei valitsus. Autoritaarse režiimi puhul on inimestel valdav sarnane meelsus või siis pragmatism. Kodanikud on väliselt valitseva olukorraga rahul või nad on ükskõiksed. Mõningatel juhtudel domineerib sõjavägi. Autoritarismi võib mingil määral esineda ka demokraatlikes riikides.
Võrreldes autoritarismi totalitarismiga, siis totalitarismi puhul kõrvaldatakse eelnevalt kehtinud seadustamisevormid ja valitseb ulatuslik politsei kontrollisüsteem.
Kui võrrelda autoritarismi demokraatiaga, siis demokraatias valitsevad valitud ametikandjate ning nende valitsemine on piiratud põhiseadusega. Valimised on vabad, ausad ja sagedased, valimistega ametikandjaid vahetatakse ning kus ei esine sundust. Iga kodaniku häälel peab olema võrdne kaal. Ükski enamusotsus ei tohi piirata vähemusõigusi, eriti õigust saada tulevikus enamuseks.
Demokraatias erinevalt autokraatiast on inimestele tagatud tegelik eneseväljendusvabadus, mis tähendab nii kahjulike tagajärgede puudumist kui arvamuste esitamiseks kanalite olemasolu. Inimestel on õigus alternatiivse teabe saamiseks tänu teabeallikate paljususele. Inimestel on ühinemisvabadus, mis tähendab kodanike võimalust luua ühendusi seltsingutest erakondadeni.
Demokraatias erinevalt autokraatiast on kaasav kodakondsus, mis annab kõigile püsielanikele võimaluse kasutada kõiki demokraatlikke õigusi ja saada õiguste kasutamiseks koolitust ja julgustust.
