Biorütmid ja toitumine

07:00 - 09:00
Optimaalseim aeg hommikusöögiks - mao aktiivsuse intensiivistumine. Hommikusöögiks sobilikud kõiksugu pudrud, tee, kakao, jogurt, müslid jne.

09:00 - 11:00
Mao aktiivsuse langus, kohunäärme aktiivsuse tõus - magusa söömine pole soovitav - kõhunäärme funktsioon on suunatud veresuhkru alandamisele. Kasulikum on süüa tumedat viinamarja, mustikaid, tumedaid ploome.

11:00 - 13:00
Südametegevuse intensiivistumine. Lõuna aeg.
NB!! Söömisega ei tohi ülepingutada!

13:00 - 15:00
Südame jõudluse taastumine - kasulik ~40 min. lõunauinak.

15:00 - 19:00
Kusepõie + neerude aktiivsuse tõus - selles ajavahemikus on kasulik rohke vee joomine(kini 2L). Õhtusöögi aeg. Õhtusöögi kõrvale on soovitav süüa igasugu toorsalatid.

19:00 - 21:00
Neerude aktiivsuse langus - söömine ja vedeliku tarbimine selles ajavahemikus soodustab liigse vee kuhjumist organismis ja kudedes. Selle asmel on kasulik jalutuskäik - selles ajavahemikus intensiivistub kogu organismi verevarustus.

21:00 - 23:00
Organismis toimub üldise energia akkumulatsioon.

23:00 - 01:00
Sapipõie aktiivsuse tõus. Kui oled peol siis tuleb vältida rasvast toitu - kasulik on selle asemel süüa hapukaid õunu või kiivisid.

01:00 - 03:00
Toimub maksa intensiivne taastumine - sellel ajal alkohol + suitsetamine mõjuvad maksale eriti kahjustavalt!!

03:00 - 05:00
Kopsude aktiivsuse tõus - bronhiidihaigetel ja kroonilistel kopsuhaigetel köhahoogude intensiivistumine.

05:00 - 07:00
Jämesoole aktiivsuse tõus - kõhukinnisuse profülaktikaks juua 1 kl. leiget vett või süüa 2 - 3 kuivatatud ploomi.

(http://paranormaalne.blogspot.com/2008/01/biortmid-ja-toitumine.html?m=1)

Lisaained

Tere ning seekordses osas räägime me lisaainetest toidus. Looduslikest ja mittelooduslikest ehk tehislikest. See on viimane Pagari kursuse, eriala osa ja seetõttu ka ühtlasi viimane „Tervisliku toitumise” osa siin blogis (lähiajal).
Lisaained:
E100 ... E199 - toiduvärvid
E200 ... E299 - säilitusained
E300 ... E399 - antioksüdandid
E400 ... E499 - emulgaatorid, stabilisaatorid.
E500 ... - lõhna- ja maitsetugevdajad, paksendajad ja muud.
Looduslikud:
E101 - ribofelaviin (vitamiin B2)
E440 - pektiin
E140 - klorofüll (see aine annab taimedele rohelise värvuse)
E160 - beeta-karoteen
Loodusidentsed:
E150 - karamell
E200 - sorbiinhape
E210 - bensoehape
E300 - askorbiinhape ehk C-vitamiin
E330 - sidrunhape
Sünteetilised:
Asovärvid:
E102 - tartsiin
E104 - kineliinkollane
E110 - päikeseloojangukollane
E122 - asorubiin
E124 - erkpunane
E129 - võlupunane
Magustajad:
E950 ehk atsesulfaam K - laguneb organismis; vähki tekitav toime
E951 ehk aspartaam - lagunemisel tekib metanool (mürgine)
E954 ehk sahhariin - võimalik vähki tekitav toime.
E210 - E213: bensoehape ja tema soolad (pagaritoodetes) - allergia, koos E330-ga moodustavad benseeni.
E214-219: paraleenid, vähki tekitav toime.
E220-228: väävlishape(E228) ja sulfitid (E220-227) - tekitavad allergiat.
E219-252: nitritid ja nitraadid (liha). Tekitavad vähki.

Inimese aine- ja energiavahetus

See sisu on 2016/17 õppeaastal Tartu Kutsehariduskeskuses Pagari erialal õpitud aine „Tervislik toitumine" osa.
Inimese aine- ja energiavahetus jaguneb kaheks: Ainevahetus ehk lagundamisprotsessid ja energiavahetus ehk sünteesiprotsessid.
Lagundamisprotsessides lagundatakse toitaineid ja sünteesiprotsessides sünteesitakse organismile vajalikke aineid.
Toitained (süsivesikud, valgud, rasvad) -> Seedimine: Lagundatakse väiksemateks molekulide ka, mis imenduvad. Need transporditakse verega rakkudesse. -> Raku aine- ja energiavahetus -> Sünteesitakse: organismile vajalikke valke, lipiide ja süsivesikuid (glükogeeni); või ... -> Raku aine- ja energiavahetus -> Lagundatakse lõplikult -> vabanev energia salvestatakse (ATP ehk adenosiintrifosfaat); või ...-> Lagundatakse lõplikult -> Jääkained: CO2; H2O; N-ühendid valkude puhul.
- Süsivesikute lagundamine algab suus, jätkub peensooles.
- Valkude lagundamine algab maos, jätkub peensooles.
- Rasvade lagundamine toimub peensooles, vajutakse sappi.
vorstivõileib -> suu -> söögitoru -> neel -> magu -> peensool -> jämesool -> pärak
Valgud (raud; liha), rasvad, süsivesikud (tärklis): imenduvad verre.
mannapuder piimaga -> nisu (süsivesik); rasv; valk
laktaas (ensüüm)+pepsiin (süsivesik)= piimavalk ehk laktoos ja rasvad

Vitamiinid

Vitamiinid: Rasvlahustuvad:
A-VITAMIIN: Allikaks piim, maks, või, porgandid. Sünteesitakse β(beeta)-karoteenist. Sellest sõltub nägemine ja terve epiteelkude. Defitsiidi tunnuseks on kanapimedus, rabedad juuksed ja küüned ning kuiv ja vananenud väljanägemisega nahk.
B-VITAMIIN: Olulised allikad on täisteratooted, piim, pärm, liha, kala, munad, maks. Vajalik normaalseks kasvamiseks, seedimiseks, punaliblede tootmiseks, süsivesikute ainevahetuseks jne... Defitsiidi tunnusteks on väsimus, unetus, söögiisu puudumine, raua imendumise häired ja teised tunnused.
C-VITAMIIN: Sisaldub puuviljades, marjades, kartulis, kapsas ja teistes aedviljades. Vajalik naha, igemete, immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks. Defitsiidi puhul on inimene vastuvõtlik nakkushaigustele. Inimene vajab päevas umbes 60-80mg C-VITAMIINI.
D-VITAMIIN: Allikaks on kalamaksaõli, kala, maks, munad, piim. Võimalik sünteesida UV-kiirguse toimel. Vajalik kaltsiumi imendumiseks ja luude ning hammaste kasvuks. Defitsiidi tunnusteks on hambakaaries, luude hõrenemine ja rahhiit.
E-VITAMIIN: Allikaks on taimeõlid, pähklid, kala. Oluline antioksüdant, kaitseb vereringeelundeid, lihaseid jne...
K-VITAMIIN: Allikaks kala, kapsas, herned. Seda vitamiini toodavad ka soolestikus elavad bakterid. Vajalik vere hüübimisel. Defitsiidi tunnuseks vere hüübimise häired.
Võta teadmiseks:
- Toidu valmistamisel võib olla suur vitamiinide kadu.
- Vitamiinivaeguse korral tuleks tarvitada vitamiinipreparaate. Vitamiinide pidev ületarbimine on tervisele ohtlik.

Vesi ja mineraalained

Järgnev tekst pärineb aastast 2016. kui ma õppisin Tartu Kutsehariduskeskuses Pagari erialal. See tekst pärineb ainest „Tervislik Toitumine“.
Vesi:
Vesi on väga tähtis toitaine.Ta moodustab kehakaalust ⅔. Ilma veeta peab inimene vastu maksimum 2-3 päeva.
Vesi on vajalik toidu seedimiseks ja toitainete imendumiseks. Vett saab jookide ja toiduga. 40ml iga kg kohta. Vesi eritub uriini, higi, hingeõhu ja toidujääkidega. Saadav ja eritatav veekogus peavad olema tasakaalus: janutunne ja higistamine tasakaalus. Vedelike liigne tarbimine on kahjulik.
Mineraalained:
- Kaltsium (Ca) - Luudes ja hammastes, annavad neile tugevuse. Luude sisse moodustuvad kaltsiumisoola kristallid, mis annabki luudele nende tugevuse. Luude hõrenemine vananedes on tingitud kaltsiumipuudusest. Ööpäevas peaks saama 6-12g kaltsiumit. Kaltsiumi omistamiseks läheb vaja D-vitamiini. Kaltsium reguleerib lihaste ja südame tööd.
- Magneesium (Mg) - Luudes, soolade koostises. Saab taimsest toidust. Aktiveerib paljusid ensüüme (ained, mis muudavad teisi aineid, jäädes ise muutumatuks), reguleerib süsivesikute ainevahetust ning lihaste ja südame tööd.
- Fosfor (P) - leidub ainete koostises fosfaatrühmadena. Leidub luudes soolade koostises. Saame loomsetest toodetest: Liha, kala, piimatooted.
- Kaalium (K+) ja Naatrium (Na+) - Ioonsel kujul, reguleerivad südame tööd, tagavad rakkude normaalse talitluse, organismi veebilansi. Saadav soolast (NaCl), soovitatav kogus 5...7g. Liigne soola tarvitamine soodustab kõrgvererõhutõve teket. Kaalium esineb taimsetes toiduainetes.
- Raud (Fe) -
Raud on vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituseks ja talituseks.
Näiteks hemoglobiini koostises. Raua puudusel ei saa organism piisavalt hemoglobiini toota ja kujuneb rauavaesusaneemia. Vere hemoglobiinisisaldus väheneb  ja inimene tunneb end väsinuna. Normaalne  Hemoglobiinisisaldus veres on 120-150g/l. Hemoglobiin asub punastes verelibledes ja ta transpordib hapnikku mööda keha laiali. Kõigepealt seob ta hapniku enda külge ja siis veab selle mööda keha laiali. Järgmiseks seob ta enda külge süsihappegaasi, mille viib kopsude kaudu kehast välja.
Rauda saab lihast, maksast, kuivatatud puuviljadest. Kõige paremini omastab inimene rauda lihast.
Tsink (Zn) - Tsink on vere punaliblede ja ensüümide koostises. Ta osaleb valgusünteesis ja immuunsuse tagamisel. Tsingi vajadus suureneb külmetushaiguste korral. Tsingivaeguse korral sagenevad infektsioonhaigused. Tsinki sisaldavad liha, munad, piim.

Toitumisega seotud haigused

Diabeet ehk suhkrutõbi:
I Tüüp: (noortel; lastel)
I Tüübi diabeedihaigetel ei tooda kõhunääre insuliini. Glükoos ei pääse verest rakkudesse. Neerud saadavad liigse suhkru organismist välja, selleks vajatakse palju vett. Kehast viiakse välja ka mineraalained ja rakud on pidevas glükoosinäljas. I tüübi suhkruhaiged on kõhnad, haige peab sageli sööma ja insuliini manustama, süstima.
II Tüüp: (vanematel inimestel).
II Tüübi suhkrutõbi on tavaliselt vanematel inimestel.
Keha on tundetu insuliini vastu. Insuliin ei toimi ja organism tüseneb. Raviks on dieet ja tabletid, mis soodustavad insuliini tootmist ja keharakkude tundlikkust insuliinile. Terve inimese veresuhkur on 4,2....6,4 mmol/l.
Laktoositalumatus:
Laktoos on piimasuhkur Ensüüm laktaas lõhustab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Kui laktaasi ei toodeta piisavalt, siis see kuhjub ja põhjustab seedehäireid. Sagedamini ilmneb see vananedes. Üks võimalus on piima mitte juua ja tarbida hapupiimatooteid, teine võimalus on tarbida laktoosivabu piimatooteid ja kolmas võimalus on võtta enne piima või laktoosi sisaldavat toodet preparaate, mis sisaldavad laktaasi.
Rasvumine:
Rasvumist põhjustab lipiidide(rasva)rikka ja süsivesikute(sahhariidide)rikka toiduga liialdamine. Liigsed süsivesikud muutuvad rasvadeks. Meeste kriitiline periood on 35-40 eluaastat. Ülakeha tüüpi rasvumine. Liigne rasv koguneb kõhu- ja rindkere piirkonda. Naistel on kriitiline periood pärast sünnitamist ja menopausi järgselt. Alakeha tüüpi rasvumine. Rasv koguneb puusadele ja alumistele jäsemetele. Rasvumisega võib kaasneda teisi tervisehäireid.
Ateroskeloos:
Ateroskeloos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresooned ahenevad seina kogunevate ainete tõttu. Selle tekkepõhjuseks on liiga kõrge kolesteroolitase. Liigne kolesterool ladestub veresoonte seintesse. Võib tekkida tromb, mis peatab vereringluse. Veres on kasulik ja kahjulik kolesterool. Kui kahjulikku kolesterooli on liiga palju, siis on suurem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse ja ateroskeloosi. Hea kolesteroolitase on alla 5mmol/l.  Kõrge kolesteroolitasemega inimestel tuleks piirata munakollase, neerude, maksa, või ja vahukoore tarbimist. Ateroskeloos võib viia trombi tekkeni,millest võib tekkida haavand, millest võib vere hüübimise tõttu (vereliistakud katavad haava kinni) tekkida veresoone sulgus. Haavandid paranemise järel on veresoon veelgi kitsam ja uue trombi tekkimise tõenäosus veelgi suurem.
Tsöliaakia:
Päriliku eelsoodumusega haigus, mille tõttu on keelatud tarbida kõiki rukki-, nisu-, odra- ja kaerajahust toite ja tooteid. Lubatud on gluteenivabad tooted ja riis, mais, tatar.
Kõrgvererõhktõbi:
See diagnoositakse kui inimese vererõhk on kasvav ja südame puhkehetkel (tavaolukorras) üle 90mm/Hg või südame löögihetkel üle 140mm/Hg. Kõrgvererõhutõve korral on veresooned pidevalt suurema rõhu all kui nad peaksid olema. Sellel on palju tekkimise põhjuseid ja kõik ei ole veel selged. Üks põhjus on pärilikkus, teine on veresoonte lupjumine. Haigestumise riski tõstavad suitsetamine, liigne kehakaal, suhkruhaigus. Kõrgvererõhutõve ärahoidmiseks tuleb süüa parasjagu, piisavalt liikuda, mitte suitsetada ja tarbida liigselt alkoholi.

Toitained ja süsivesikud

Käesoleva postituse allikaks on 2016. aastal Tartu Kutsehariduskeskuses Pagari erialal õpitud õppeaineaine "Tervislik Toitumine".
Jahu:
Mida kõrgem sort, seda rohkem saab sealt energiat. Jahu sort, tüüp on kirjas pakendil. Täisterajahu on tervislikuim, sest seal on rohkem kiudaineid, see jahu on kiudainerikkam. Kiudainetest saab rohkem energiat.
Süsivesikud ehk sahhariidid [valem: Cn(H2O)n]
Tselluloos: (taimed); pole inimesele tähtis.
Kitiin: (seened; lülijalgsed loomad); saab vähe energiat, inimene ei suuda tugevat kitiinkihti lagundada.
Pektiin: (taimed); Kiudained
Laktoos: (Piim; piimatooted); energia
Sahharoos: (valge suhkur ehk puhas sahharoos; kommid) Inimesele kahjulik (rasvumine).
Inuliin: (taimed) kiudained
Fruktoos ehk puuviljasuhkur: (puuviljad; kasulik)
Maltoos ehk linnasesuhkur: (õlu;
Tärklis: (teraviljad, tärklis; kasulik)
Glükogeen: (Loomadel: maks, liha; kasulik kindlas koguses)
Glükoos ehk viinamarjasuhkur: (kasulik; energia)
Lipiidid jagunevad:
1. Rasvad:
1.1. Taimsed:
- õli
- seemned
1.2 Loomsed:
- D-Vitamiin (lihas; piimas)
- Või
Rasvad annavad energiat.
2. Fosforliidid:
3. Kolestoriidid
- Kolesterool
4. Hormoonid (steroidid)
5. Letsitiin
- Muna
2. Valgud:
Valgud koosnevad aminohapetest.
Valkudel on organismis palju erinevaid ülesandeid:
Ehituslik - lihastes, juustes, küüntes
Kaitse - antikehad
Valgud koosnevad aminohapetest.
Valkudel on organismis palju erinevaid ülesandeid:
Ehituslik - lihastes, juustes, küüntes
Kaitse - antikehad
Valgud on ensüümid.
Transport - Hemoglobiin (Valk, mis asub punastes verelibledes, transpordib hapnikku).
Energeetiline:
Toiduvalgud:
Täisväärtuslikud - Sisaldavad kõiki vajalikke aminohappeid. Täisväärtuslikud valgud on loomsed valgud, mida leidub lihas, munas, piimas.
Väheväärtuslikud - Osad asendamatutest aminohapetest on puudu. Taimsed valgud.
2Na+Cl2=2NaCl
Sool:
Soola kahjulik mõju seisneb soola liigtarbimises. Eelistada tuleks meresoola, sest lihtsa rafineeritud lauasoolaga liialdamine võib põhjustada kõrgvererõhktõbe ja südame-veresoonkonna haigusi. (http://omamaitse.delfi.ee/toidutrendid/sool-meie-toidulaual-millist-soola-eelistada-ja-kui-palju-seda-suua?id=76968314)
Soola tarbimise vähendamiseks tuleks:
1. Valida poest väikese soolasisaldusega tooteid
2. Kui toidule soola lisada, siis teha seda lõpupoole.
3. Kasuta vähem soola kui retsept ette näeb.
4. Maitsesta toitu maitsetaimedega.
5. Kasuta mõõdukalt suure soolasisaldusega koidukõrvalisi
6. Tasakaalusta toidukordi.