Sarvastivaada koolkond

Sarvastivaada koolkond (sanskriti keeles sarvāstivāda ‘kõik-on-olemas-õpetus’) oli 3. sajandist e.m.a kuni 7. sajandini mõjukaim budismi koolkond Indias ja Sise-Aasias, eriti Gandhāras.
Koolkonna keskse õpetuse kohaselt on dharmad ehk seadmused olemas kogu aeg ega ole taandatavad millelegi muule.
Sarvastivaada koolkond töötas välja kuuest ületavast toimingust koosneva virgumistee skeemi, mis sai hiljem oluliseks mahajaanas. Samuti lõid nad kuulsa eluratta kujundi, mis sai hiljem tuntuks Tiibeti budismis.
Sarvastivaada põhitekstideks on koguteos «Suur jaotusteraamat» (sanskriti keeles mahāvibhāṣā), mis arvatakse olevat koostatud neljandal budismi suurkogul Gandhāras umbes 100. aastal, ja Vasubandhu Abhidharmakośa.