Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud mažoor- või minoor-helirida. Helistiku nimetus tuleneb toonikast.
Helistiku tunnuseks noodikirjas on võtmemärgid, mis kirjutatakse kindlas järjekorras pärast noodivõtit.
Helistik on
- paralleelne, kui tal on samad võtmemärgid teise helistikuga. Igale mažoorile vastab paralleelne minoor, mille toonika asub väike terts madalamal.
Helistike sugulus sõltub ühiste helide arvust teise helistikuga.
Helistiku mõiste on seotud funktsionaalharmooniaga.
Teose lõpp laheneb üldjuhul toonikasse (I aste). Teose viimase noodi ja heli kõla järgi saab tavaliselt aru, mis helistikus on see teos kirjutatud. Teose helistik ja taktimõõt võivad teose keskel muutuda. Taktimõõt ja helistik pole omavahel seotud. Neist võib muutuda ka ainult üks.
Igal helistikul on oma paralleelhelistik. Paralleelhelistikul on täpselt samad võtmemärgid, mis originaalhelistikul. Paraleelhelistikest üks on mažoor- (rõõmsakõlaline) ja teine minoorhelistik (kurvakõlaline).
Helistikud