Diktatuur
 |
Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. See on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim.
Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsete ja eetiliste tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate mahasurumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on sõnavabadus, valitsus kasutab oma ideoloogia pealesurumisel aktiivselt erinevaid propagandavahendeid.
Konstitutsioonilise demokraatia kõrval on diktatuur tänapäeval kõige levinum valitsusvorm. Süsteemi defineerimine diktatuurina on komplitseeritud, sest üldjuhul on puudus usaldatavatest ja erapooletutest andmetest. On süsteeme, milles on elemente nii diktatuurist kui ka demokraatiast. Selline oli näiteks Lõuna-Aafrika Vabariik.
Diktatuuri üheks vormiks võib pidada absoluutset monarhiat.
Diktatuuri kehtestamine võib aset leida nii vägivaldse võimuhaaramisega kui ka konstitutsioonilisel ja õiguspärasel teel. Viimase näiteks on natsionaalsotsialistide võimuletulek vabade valimiste kaudu. Natsionaalsotsialistid kasutasid Weimari vabariigi põhiseaduses antud võimalust viia läbi erakorralisi valimisi nii sageli kui soovi on, kõrvaldasid opositsiooni ja kehtestasid diktatuuri, kusjuures vormiliselt kehtis endiselt Weimari vabariigi põhiseadus.
Rooma riigis olid diktaatoril ulatuslikud volitused erakorralises seisukorras otsuste langetamiseks, kuid ta allus seadustele ning pidi oma otsuseid tagantjärele põhjendama. Diktaatori ametinimetust on pärast Rooma riiki veelgi kasutatud – 18.–19. sajandil Poolas ja Ladina-Ameerikas. 20. ega 21. sajandil pole maailmas ühtki diktaatori tiitlit kandvat riigijuhti olnud, sest sõna on omandanud negatiivse tähenduse. Diktaatoriks on nimetatud näiteks Nõukogude Liidu riigijuhti Jossif Stalinit.
Alates 20. sajandi keskpaigast tekkisid mitmes riigis Aafrikas, Ladina-Ameerikas jm sõjaväelised diktatuurid.
 | Tsitaadid Vikitsitaatides: Diktatuur |
Diktatuuride liigitus[muuda | muuda lähteteksti]
Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure.
Autoritaarne diktatuur[muuda | muuda lähteteksti]
Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega riigipea või kitsa oligarhia kätte ning puudutavad muid eluvaldkondi vähe. Võrreldes totalitaarsete diktatuuridega on autoritaarsed lähedasemad antiiksele diktatuurile, kuna neis enamasti sisaldub ajutisuse ja normaalse olukorra taastamise idee. Autoritaarne diktatuur ei sea eesmärgiks uue ühiskonna rajamist ja uue inimese kasvatamist, vaid tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. Inimõiguste piirangud ja sekkumine erasfääri lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest, mitte mingist kandvast ideoloogiast.
Eesti iseseisvusperioodi aastail 1918–1940 on nimetatud kodanluse diktatuuriks. Eriti on autoritaarse diktatuuri jooni omistatud Konstantin Pätsi valitsusele 1930. aastatel.
Totalitaarne diktatuur[muuda | muuda lähteteksti]
Diktaatorlikul võimukasutusel põhineva valitsemisvormiga kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning sageli toimub inimõiguste rikkumine.
Totalitaarne diktatuur on ideoloogiakeskne ja põhjendab end mingisuguse missiooniga (näiteks kommunismi ehitamine, aarja rassi valitsemine). Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Kandvat ideoloogiat tõlgendab võimuladvik ja ennekõike selle juht.
Totalitaarsed režiimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud.
Diktatuuri tunnused[muuda | muuda lähteteksti]
Diktatuur algab, kui ühiskonnas on täidetu kolm tingimust:
- täielik sallimatus teistimõtlemise ja eriarvamuse suhtes (sõnavabaduse kaotamine),
- rahva enamuse arvamuse täielik eiramine (ainuvõimu kehtestamine),
- valmidus vägivaldseks enesekehtestamiseks (sõjaväe kasutamine).
