Lõuna-Ameerika kunst

Ameerika varajane kunst

Lõuna-Ameerika

Chavini kultuur ( ~1100  - 100 ema). Põhja-Peruu Andides tekkinud vanim kõrgkultuur. Siit  said alguse Peruu kuulsad keraamika stiilid. Sauadega jumalus ilmub esmakordselt Peruus Chavini ajastul (900 eKR - 200 pKr). Neljanäolist deemonit meenutavat olendit kohtab Chavini perioodil savinõudel. Metallitöödest: kuum – ja  külmtöödeldud kuld, hõbe, vask.

Paracase kultuur ( ~700 ema.-100 maj). Hästi on säilinud väga värvikad tekstiilid (ilmselt on  see korduvate mustritega dekoor piltkiri. Mitmevärviline keraamika. 

Peruu lõunaosas asuvate geoglüüfide lähistel asuvatel rituaalküngastel tehtud väljakaevamised viitavad, et Paracase kultuur lõi lihtsamaid maajooniseid sajandeid enne Nazca kultuuri. Avastuse teinud arheoloogide rühm oletab, et jooniste rajamise taga oli vajadus rändureid pööripäevadel toimuvate laatade ja suurpidustuste suunas juhatada.

Paracase geolüüfid

Nazca kultuur ( 100 – 700 maj). Gigantsete mõõtmetega kõrbejoonised. Palpa ja Ingeni jõe vahel Lõuna-Peruus jooned (loomad). Kivid maast ära korjatud. See on maailma suurim kunstiteos, joonistega kaetud sadu ruutkilomeetreid suur ala. Nagu tempel. Keraamika  mitmevärviine, skulpturaalne – peetakse Kolumbuse eelse Ameerika  kauneimaks.

​Mochica (Moche) kultuur ( 300 – 800 maj) on Peruu Kolumbuse-eelsete tsivilisatsioonide seas üks vanemaid. Tema tuumikala asus põhjarannikul Moche jõe orus. Tegemist oli arenenud klassiühiskonnaga, mis jagunes ülikkonnaks, maaharijateks ja orjadeks. Rikkalik inimkujuline keraamika. Eriti tuntud on keraamika, milles avalduvad mütoloogilised ja sotsiaalsed süžeed ja neid peetakse kogu Peruu tsivilisatsiooniloo jooksul selle kunstiala tipuks. 

Päikesepüramiidid . Terrakota (näit.mehe  pea kujulised anumad), värvid punane, must, valge - see skulptuurne  keraamika kõige silmapaistvam muistses Ameerikas. Linnukujulised  kuldanumad.

Alpaka villast gobelään  Lombardi muuseumis

Tiahuanaco ( 50 ema. - 1100 maj). Pronksist esemed kõrge kvaliteediga. Keraamika. Trükitud  tihedad ja paksud villased kangad. Eriti iseloomulik on sauadega jumalus keskmise horisondi (800-1100 pKr) religioonides, kõigepealt Tiahuanaco kultuuris Altiplano kiltmaal Lõuna-Peruus, kus ta kannab nime Wiracocha.

Chimù kultuur (11.saj – 15.saj maj) -  Mochica kultuuri järgija. Peruu kullast maskid,  anumad, ehted. Vana Ameerika kõige arenenum vase- ja  pronksitöötlus. Geomeetrilisuseni stiliseeritud loomafiguuridega ja sakiliste  ornamentidega kangad. Inkad vallutasid Chimù riigi 1470.a.

Inkad ( 13.saj.-1532) Varased Inka kultuurid 1000-1438, Inka riik 1438 –  1532 (Konkista 1532-1542) Tugev ja tsentraliseeritud riik. Rangelt määratletud reeglitepärane  elukorraldus ja riikikud omandisuhted. Kuulus astanguline kaljulinn Machu  Pichu.

Vaikse ookeani rannikul 3000 km Lõuna-Andide orus. Maaviljelus.

Chequitanta – Kesk-Peruus – templi jäänused (kiviseinad ) 2000-1800 ema. Vanim Ameerikas

Chavin de Huantari – 3000? m h, Andides – palvetamiskoht  kunstistiil. 73 m lai ja 14 m h kuubikujuline ehitis. EI ole aknaid. 3 väravat ja teed (treppi) korruseid ühendamas. Välisseinas reljeefid. Peaehituses 4,5 m  monoliit – reljeef mehest kaslase näo ja hammastega (kihvad), mao jooned (silmad, hambad, huuled). Erinev olmeekidest.

Mitmetähenduslikkus (madu – juuksed). Pea eraldamine, kahel profiilil üks suu, agressiivne, nelinurksus (shang?). Honduurase kivipotid veel enam hiinapärased.

Kangakudumine – Peruus puuvillased vaibad. Kangaspuud 1500 ema. –hauast leitud vaibad – tehniline osavus! Kujutati inimesi, loomi, kalasid, koletisi, tantsijaid jne.

Inkad