Kodanike riik

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Eesti riik on kodanike riik. See tähendab, et kodanikel on selles riigis suur roll. Eesti kodanikel on palju eriõigusi, mis mittekodanikel (välisriigi kodanikel ja kodakondsuseta inimestel) puuduvad.

Eesti kodanike eriõigused

Nagu juba märgitud, pole Eesti kodanike õigused võrreldes mittekodanikest alaliste elanikega väga palju suuremad. Erisusi leidub põhiliselt riigivõimu teostamise küsimustes. Vaatleme, milles Eesti kodanike eriõigused täpsemalt seisnevad.

Põhiseadusega on sätestatud järgmised erisused.

• Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (§ 36).
• Ühtki Eesti kodanikku ei tohi välisriigile välja anda muidu, kui välislepingus ettenähtud juhtudel ning vastavas lepingus ja seaduses sätestatud korras; Väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus (§ 36).
• Erakondadesse võivad kuuluda ainult Eesti kodanikud (§ 48).
• Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda (§ 54-55).

​Sisuliselt olulisimad kodanikuseisundi eelised seisnevad ligipääsus riigivõimu ja avaliku teenistuse ametikohtadele ning teatud oluliselt reguleeritud tegevustele erasektoris, ennekõike õiguse alal. Ainult Eesti Vabariigi kodanik:

• võib olla Eesti president (põhiseadus § 79);
• võib valida ja olla valitud Riigikokku (põhiseadus § 60, Riigikogu valimise seadus § 4);
• võib olla kohaliku omavalitsuse volikogu liige (kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus § 5; õigus laieneb ka Euroopa Liidu kodanikele);
• võib olla presidendi valimiskogu liige (põhiseaduse § 79, Riigikogu valimise seadus § 11, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus § 14; mõningatesse komisjonidesse kvalifitseerub ka Euroopa Liidu kodanik);
• võib olla avalikus teenistuses, näiteks olla riigiametis ja kohaliku omavalitsuse volikogus (avaliku teenistuse seadus § 14, vt kommentaari allpool);
• võib tegutseda riigikontrolörina (riigikontrolli seadus § 19);
• võib tegutseda õiguskantslerina (õiguskantsleri seadus § 6);
• võib tegutseda riigi peaprokurörina, juhtiva riigiprokurörina, juhtivprokurörina, riigiprokurörina, vanemprokurörina, eriasjade prokurörina või ringkonnaprokurörina, samuti prokuröri abina (prokuratuuriseadus § 15);
• võib olla Eesti Panga president, nõukogu esimees või liige (Eesti Panga seadus §-d 7, 8, 10);
• võib tegutseda kohtuniku ja rahvakohtunikuna (kohtute seadus §-d 47, 103);
• võib tegutseda notarina (notariaadiseadus § 6, laieneb Euroopa Liidu kodanikele);
• võib teenida politseis (politsei ja piirivalve seadus § 38);
• võib töötada kohtutäiturina (kohtutäituri seadus § 10, laieneb Euroopa Liidu kodanikele);
• võib olla Eesti Teaduste Akadeemia liige (Eesti Teaduste Akadeemia seadus § 5);
• võib olla valla- või linnasekretär (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 55).

Euroopa Liiduga ühinemine on paljud senised Eesti kodanike tegevusalad avanud teiste liikmesriikide kodanikele, ehkki mitte kolmandatele isikutele. Üldjuhul vastab sellele Eesti kodanike sarnane tegevusõigus teistes riikides.

Üks olulisemaid küsimusi on õigus tegutseda ametnikuna. Kuigi avalik teenistuja määratletakse jätkuvalt Eesti kodakondsuse nõude kaudu, sätestab avaliku teenistuse seadus, et ametisse võib nimetada ka Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku. Samas täpsustab seadus, et ametisse võib nimetada ainult Eesti kodaniku, kui ametikohal teostatakse avalikku võimu ja kaitstakse avalikku huvi. Niisugused ametikohad on eelkõige seotud riikliku järelvalve teostamise, riigikaitse ja riigisaladuse või salastatud välisteabe töötlemisega, põhiõiguste piiramisega ning kohtuvõimu teostamisega. 

Riigi kodanikud

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Igal riigil on kodanikud. Riigi kodanikel on võrreldes teiste riikide kodanikega olulised eelised. Näiteks saavad nad valida riigi institutsioone ja otsustada seda, kuhu poole riik läheb. Nad saavad kandideerida riigi parlamenti või riigipeaks. Nad ei pea tegelema elamislubade ja töötamislubade taotlemise ja pikendamisega. Riigid üldiselt määravad oma sünnijärgseid kodanikke kahte erinevat moodi. Üks võimalus on sünnikoha järgi ja teine võimalus on päritolu järgi.
Sünnikoha järgi:
Sünnikoha järgi kodanike määramisel on riigi kodanikud kõik, kes on sündinud selles riigis. Selles määratluses ei ole vanemate päritolu oluline. Sellist määratlust kasutab näiteks Ameerika Ühendriigid.
Päritolu järgi:
Päritolu järgi kodanike määramisel saadakse kodakondsus selle järgi, mis riigi kodanikud on sinu vanemad või vähemalt üks vanem. Selle määratluse puhul pole sinu sünniriik oluline. Oluline on vanemate kodakondsus(ed). Sellist määratlust kasutab näiteks Eesti Vabariik.
Topeltkodakondsus:
 Topeltkodakondsuse puhul on inimesel mitme riigi kodakondsus ehk inimene on samaaegselt mitme riigi kodanik. On leitud, et globaliseeruvas maailmas tuleb mitme riigi kodanikuks olemine kasuks. Mitmed riigid lubavad topeltkodakondsust. Kuid Eestis on see keelatud, välja-arvatud olukordades, kus teise riigi kodanik on sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik ja ta ei saa teise riigi kodakondsusest loobuda. Sellisel juhul tekib Eesti kodanikule topeltkodakondsus, sest sünnijärgsest Eesti kodakondsusest pole võimalik loobuda ning riik seda ära võtta ei saa. Samas ei saa riiik ka teise riigi sünnijärgset kodakondsust ära võtta ning riik ei või inimest survestada teise riigi kodakondsusest loobuma.
Kodanikuks saamine:
Eesti Vabariigi kodanik on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanik ning selleks võib saada mitut moodi:
1) sünnijärgselt
2) naturalisatsiooni korras
3) eriliste teenete eest riigi ees
Sünnijärgne kodanik:
See mõiste riigiti erineb. Mõnes riigis on sünnijärgne kodanik see, kelle vanem või vanemad on riigi kodanikud, kuid mõne riigi puhul on sünnijärgne kodanik see, kes on sündinud selles riigis. Sünnijärgsel kodanikul on mõnes riigis, mõnele ametikohale eelis või ainuõigus. Eestis on sünnijärgne kodanik see, kelle vähemalt üks kodanik on tema sünni ajal Eesti Vabariigi kodanik. Sünnijärgse Eesti kodaniku eeliseks on võimalus kandideerida presidendiks.
Naturalisatsiooni korras:
Niimoodi saavad Eesti kodakondsuse välismaalased ja kodakondsuseta inimesed. Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab:
  1) olema vähemalt 15-aastane;
  2) omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust;
  2¹) olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, millest viimased viis aastat püsivalt;
  2²) olema elanud Eestis seaduslikult ja püsivalt pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel kuus kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva;
  2³) omama registreeritud elukohta Eestis;
  3) oskama eesti keelt vastavalt käesoleva seaduse § -s 8 sätestatud nõuetele;
  4) tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust vastavalt käesoleva seaduse § -s 9 sätestatud nõuetele;
  5) omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise;
  6) olema lojaalne Eesti riigile;
  7) andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale."
Kui naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud Eesti kodanik saab lapsed pärast kodanikuks saamist, siis on tema lapsed sünnijärgsed Eesti Vabariigi kodanikud.
7.  Legaalne püsiv sissetulek
  Legaalseks püsivaks sissetulekuks loetakse:
  1) seaduslikult teenitud tasu töö-, teenistus- või tsiviilõigusliku lepingu või liikmelisuse alusel;
  2) seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu;
  3) pension;
  4) stipendium;
  5) elatis;
  6) seaduse alusel makstavad toetused;
  7) ülalpidamine Eestis legaalse püsiva sissetulekuga perekonnaliikmelt.

§ 8.  Eesti keele oskuse nõuded ja hindamine

  (1) Eesti keele oskus käesoleva seaduse mõistes on eesti üldkeele igapäevaeluks vajalik oskus.
  (2) Eesti keele oskuse nõuded on järgmised:
  1) kuuldu mõistmine (ametlik avaldus ja teadaanne; ohu- ja hoiatusteated, uudised, sündmuste kirjeldused ja nähtuste seletused);
  2) kõnelemine (vestlus ja jutustus; küsimuste, seletuste, oletuste ja käskude esitamine; arvamuse avaldamine; soovide väljendamine);
  3) loetu mõistmine (ametlik avaldus ja teadaanne; avalik teade, uudis, näidisvorm, ajakirjanduslik artikkel, sõnum, kataloog, kasutusjuhend, liiklusteave, küsitlus, protokoll, eeskiri);
  4) kirjutamine (avalduse, volituse, seletuskirja, eluloo kirjutamine; ankeedi, elukondliku blanketi, testi täitmine).
  (3) Eesti keele oskust hinnatakse eksamil. Eksami läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .
  (4) Eksami sooritanud isikule antakse vastav tunnistus.
  (5) Eksamit ei pea sooritama isik, kes on omandanud eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse.
  (6) Käesoleva seaduse § 35 3. lõikes nimetatud isik sooritab eksami käesoleva seaduse § 35 7. lõikes nimetatud ekspertkomisjoni otsuses ettenähtud ulatuses ja viisil.
12.  Eesti kodakondsuse saamiseks esitatavad dokumendid
  (1) Isik esitab Eesti kodakondsuse saamiseks omakäeliselt eesti keeles kirjutatud sooviavalduse, milles on märgitud:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) andmed ees- ja perekonnanime muutmise kohta;
  3) sünniaeg ja -koht;
  4) emakeel;
  5) kodakondsus;
  6) elukoht;
  7) ustavusvanne vastavalt käesoleva seaduse § 6 punktile 7;
  8) allkiri.
  (2) Isik esitab lisaks sooviavaldusele:
  1) kaks fotot (4x5 cm);
  2) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid;
  3) dokumendi, mis tõendab, et isik viibib Eestis vastavalt käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
  4) omakäeliselt eesti keeles kirjutatud elulookirjelduse, milles on märgitud taotleja teenistuskäik, Eestisse elama asumise aeg ja asjaolud, temaga koos saabunud isikud, taotleja perekonnaseis ja selle muudatused Eestis elamise ajal, kõik senised elukohad Eestis, andmed lähedaste sugulaste kohta, samuti seosed välisriikide sõjaväe-, luure- ja julgeolekuorganisatsioonidega; Eestis sündinul lisaks vanemate Eestisse elama asumise aeg ja asjaolud;
  5) haridust ja teenistuskäiku tõendavad dokumendid;
  6) tõendi legaalse püsiva sissetuleku kohta;
  7) eesti keele oskuse tunnistuse vastavalt käesoleva seaduse § -le 8 või eestikeelse põhi-, kesk- või kõrghariduse omandamist tõendavad dokumendid;
  8) Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise tunnistuse vastavalt käesoleva seaduse § -le 9.
  (3) Enne sooviavalduse esitamist peab isik tasuma riigilõivu.
Eriliste teenete eest Eesti Vabariigi ees: 

§ 10.  Eesti kodakondsuse saamine eriliste teenete eest

  (1) Käesoleva seaduse § 6 punktides 2–4 sätestatud tingimused võidakse jätta kohaldamata isiku puhul, kellel on erilisi teeneid Eesti riigi ees.
  (2) Erilisteks teeneteks loetakse saavutusi teaduse, kultuuri, spordi või muul alal.
  (3) Eesti kodakondsus võidakse eriliste teenete eest anda mitte rohkem kui kümnele isikule aastas.
  (4) Ettepaneku Eesti kodakondsuse andmiseks eriliste teenete eest võib teha Vabariigi Valitsuse liige.
  (5) Eesti kodakondsuse andmist eriliste teenete eest peab Vabariigi Valitsus põhjendama. Eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse andmisest keeldumist ei põhjendata.
  (6) Vabariigi Valitsuse liikme nimi, kes tegi ettepaneku kodakondsuse andmiseks, ning põhjendus, mille eest kodakondsus anti, avaldatakse Riigi Teatajas.
Kodakonduse taastamine:
16.  Eesti kodakondsuse taastamise õigus on
  (1) Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele.
  (2) Eesti kodakondsust taastada sooviv isik peab viibima püsivalt Eestis ning olema vabastatud senisest kodakondsusest või tõendama, et ta vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse taastamisega.

§ 17.  Eesti kodakondsuse taastamiseks esitatavad dokumendid

  (1) Eesti kodakondsust taastada sooviv isik esitab omakäeliselt kirjutatud sooviavalduse, milles on märgitud:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) andmed ees- ja perekonnanime muutmise kohta;
  3) sünniaeg ja -koht;
  4) kodakondsus;
  5) elukoht;
  6) ustavusvanne vastavalt käesoleva seaduse § 6 punktile 7;
  7) allkiri.
  (2) Isik esitab lisaks sooviavaldusele:
  1) kaks fotot (4x5 cm);
  2) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid;
  3) dokumendi, mis tõendab isiku püsivat viibimist Eestis;
  4) Eesti kodakondsuse kaotamist tõendavad dokumendid;
  (3) Enne sooviavalduse esitamist peab isik tasuma riigilõivu.
Kodakondsuse kaotamine:
Sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa kodakondsust ära võtta.

§ 22.  Eesti kodakondsuse kaotamine

  Eesti kodakondsus kaob:
  1) Eesti kodakondsusest vabastamisega;
  2) Eesti kodakondsuse äravõtmisega;
  3) mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega (välja arvatud sünnijärgse Eesti kodaniku puhul).

§ 23.  Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitatavad dokumendid

  (1) Isik esitab Eesti kodakondsusest vabastamiseks:
  1) sooviavalduse, milles on märgitud ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, elukoht, taotletav kodakondsus ja allkiri;
  2) isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid;
  3) tõendi selle kohta, et ta on saanud mõne muu riigi kodakondsuse või saab selle seoses Eesti kodakondsusest vabastamisega.
(2) Enne Eesti kodakondsusest vabastamist peab isik tasuma riigilõivu.

§ 24.  Dokumentide esitamine

  (1) Dokumendid Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitatakse Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusele või Eesti välisesindusele, kui isik elab püsivalt välisriigis .
  (2) Alla 15-aastase alaealise või täisealise piiratud teovõimega isiku eest esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumendid tema vanem, lapsendaja, eestkostja või eestkosteasutus.

§ 25.  Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitatud dokumentide registreerimine ja menetlemine

  (1) Eesti kodakondsusest vabastamiseks esitatud dokumendid registreeritakse ja võetakse menetlusse Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses.
  (2) Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus väljastab isikule tema dokumentide registreerimise ja menetlusse võtmise kohta tõendi, mille vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.
  (3) Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutus esitab isiku dokumendid ühe aasta jooksul nende registreerimise päevast arvates Vabariigi Valitsusele Eesti kodakondsusest vabastamise otsustamiseks.

§ 26.  Piirangud Eesti kodakondsusest vabastamisel

  Isikut võidakse Eesti kodakondsusest mitte vabastada, kui:
  1) tagajärjeks on kodakondsusetus;
  2) isikul on täitmata kohustused Eesti riigi ees;
  3) isik on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses.
4) isik on sünnijärgne Eesti kodanik

§ 27.  Eesti kodakondsusest vabastamise otsustamine

  Eesti kodakondsusest vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus.

§ 28.  Eesti kodakondsuse äravõtmine

  (1) Eesti kodakondsus võetakse ära Vabariigi Valitsuse korraldusega isikult, kes on:
  1) astunud Eesti kodanikuna välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse Vabariigi Valitsuse loata;
  2) astunud välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse või relvi valdavasse ja sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse välisriigi organisatsiooni;
  3) püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda;
  4) Eesti kodakondsuse saamisel või taastamisel varjanud valeandmete esitamisega asjaolusid, mis oleksid välistanud talle Eesti kodakondsuse andmise või taastamise;
  5) mõne muu riigi kodakondsuses, kuid ei ole vabastatud Eesti kodakondsusest.
  (2) Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust.
  (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõige ei laiene isikutele, kes on omandanud Eesti kodakondsuse sünniga.

§ 29.  Eesti kodakondsuse kaotamine mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega

  Isik loetakse Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt Eesti kodakondsuse kaotanuks mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks.

§ 30.  Eesti kodakondsust tõendavate dokumentide tagastamine

  Isik, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse, tagastab Eesti kodakondsust tõendavad dokumendid Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusele.

[paragrahvid (§) on tsitaadid kodakondsuse seadusest <https://www.riigiteataja.ee/akt/1042868>

Seadusandlik võim

Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Võimude lahususe printsiibi järgi on seadusandlik, täidesaatev võim ja kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadusandliku võimu ülesanne on ka täidesaatva võimu järelevalve ja kontroll.
Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidendil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalses süsteemis on valijaskonna poolt presidendi institutsioonile antud lai pädevus ning valituks osutunutena on nad kohustatud lubatud poliitikaid ka ellu viima. President saab kujundada seadusi ja neid ise algatada ning lisaks mõjutada poliitilist päevakorda vastavate seaduste ettevalmistamiseks. Rakendades vetoõigust saab president tihti mõjutada seaduseelnõu modifitseerimist või isegi selle tühistamist. Seega presidentaalse riigi president mitte ainult ei vii ellu valitsuse kinnitatud poliitikaid, vaid pigem omab ta võimu neid poliitikaid valida ja arendada või tühistada.
Eestis kuulub seadusandlik võim riigikogule ehk parlamendile. Eesti parlament on ühekojaline ja ta valitakse neljaks aastaks.
Parlamentaarne vabariik:

Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis tavaliselt vaid esindusfunktsioon.

Eesti näide

Eesti oli parlamentaristlik riik aastatel 1920–1933 ja on seda uuesti alates 1992. aastast. Aastatel 1920–1933 Eestil presidenti ei olnud. 1992. aasta põhiseaduse järgi on Eestil väheste volitustega president.

Avalik haldus ja ametnikkond

Avalik haldus on võimule lojaalne üksus, kus töötavad ametnikud.

Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes.
Ametnik on inimene, kes teostab avalikku võimu ehk täidab selliseid ülesandeid:
  1) ametiasutuse juhtimine;
  2) riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, samuti siseauditi läbiviimine;
  3) riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine;
  4) alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks;
  5) süütegude menetlemine;
  6) Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine välissuhtlemises;
  7) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja kohtute põhiülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemine, nende sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
  8) Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
  9) tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse.
Kui ametnik teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd, siis on peab tal olema tööleping. 
 Töötamine käesoleva tähendab:
  1) raamatupidamine;
  2) personalitöö;
  3) asjaajamistöö;
  4) hankespetsialistide tegevus;
  5) haldustöötajate tegevus;
  6) infotehnoloogide tegevus;
  7) muud avaliku võimu teostamist toetavad tööd.
 Avalikku võimu teostavaks ei loeta ka isikut, kes täidab Riigikogu esimehe, aseesimehe või fraktsiooni, peaministri, ministri, volikogu esimehe või aseesimehe või fraktsiooni, vallavanema või linnapea või valla- või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid kuni nimetatud isiku volituste või fraktsiooni tegevuse lõppemiseni. Selline abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitev isik teeb tööd tähtajalise töölepingu alusel.

Teenistuskoht ja teenistusgrupp

  Ametniku teenistuskoht on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.
  Ametniku teenistusgrupp on valdavas osas sarnaste teenistus- või tööülesannetega teenistuskohtade grupp, mis on jaotatud tasemeteks vastavalt täidetavate ülesannete iseloomule.
Ametnik peab olema erapooletu, seetõttu võib ta mõnel juhul keelduda oma tööst. Näiteks juhul kui politseiametniku sõber on kahtlusalune (ametnik ei pruugi olla erapooletu). Ametnik ei tohi oma ametiaja jooksul kuuluda ühtegi erakonda, kui ta ennem mõnda erakonda kuulus, siis see kuuluvus tuleb peatada. Ametnik ei tohi olla kohtulikult karistatud. Ta ei tohi ilma mõjuva põhjuseta toetada enda ettevõtet.
Ametnikuks saamise nõueteks on vähemalt keskharidus, täielik teovõime, peab olema Eesti või Euroopa Liidu kodanik, ei tohi olla kohtulikult karistatud ja ametnikule lähedane inimene ei tohi olla tema kontrollija.

Kodanikeühendused

Kodanikuühendused on kodanike poolt vabatahtlikkuse korras loodud ühendused. Need ühendused on loodud mingi probleemi lahendamiseks ning need ei taha tulu (raha) teenida. Need ühendused võivad küll raha teenida, kuid see pole nende eesmärk.

Kodanikuühenduste kaudu viivad inimesed ellu oma soove, huvisid ja väärtusi, mis on seotud ühiskonna paremaks muutmisega, selle eest ise otsest rahalist kasu saamata.
Demokraatliku ühiskonna eelduseks on tugev ja iseseisev kodanikuühiskond, mis on tähtis just rasketel ja keerulistel aegadel, kui suhted kogukonna sees muutuvad eriti oluliseks. Demokraatlikus ühiskonnas on kodanikuühiskond valitsusele oluline partner otsuste tegemisel.
Kodanikuühendused võivad tulu teenida, kuid ei või seda jaotada kasumina liikmete vahel, vaid peavad kasutama seda ühenduse eesmärkide elluviimiseks. Kuigi kodanikuühiskonna majanduslikku kasu on keeruline mõõta, on kodanikuühiskonnal siiski märkimisväärne mõju, näiteks paljude inimeste jaoks annab kogukonda panustamine elule tähenduse ja mõtte.

Kodanikuühiskond Eestis

Eestis on kodanikuühiskonna pilt üsna kirju – siia kuuluvad nii külaseltsid, spordiklubid, kultuuri- ja haridusühingud, looduskaitsjad, mitmesugused klubilised tegevused kui ka ametiühingud, parteid, kogudused ja korteriühistud.
Juriidilise määratluse järgi on Eestis kokku üle 22 000 mittetulundusühenduse, kellest sihtasutusi on umbes 800. Ülejäänud on mittetulundusühingud. Täpsemat statistikat näeb Äriregistrist.

Allikas: Äriregister; TLÜ “Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis” (2014)

Kuigi kõik eelpool nimetatud organisatsioonid tegutsevad mittetulundusühingu või sihtasutuse vormis, ei pruugi tegemist olla veel klassikalises mõistes kodanikuühendustega.
Kodanikuühendustena käsitleme eelkõige avalikes huvides tegutsevaid ühendusi (ühishüvede nimel tegutsemine, mida ei kasutata eratarbimiseks, vaid mis on kõigile kättesaadavad, nagu loodus, turvalisus, kultuur jne; või tegevus kitsamalt piiritletud grupi heaks, kui see rühm on ebasoodsas olukorras võrreldes muu ühiskonnaga). Siia ei kuulu näiteks korteri- ja garaažiühistud ja teised vara haldamise või elamumajandusega tegelevad ühendused.

Kodanikeühendusi on kolme  erinevat tüüpi:

SELTSING	MITTETULUNDUSÜHING	SIHTASUTUS
Asutajad
vähemalt 2 isikut	vähemalt 2 juriidilist ja/või füüsilist isikut	teovõimeline juriidiline või füüsiline isik
Asutamine
seltsinguleping	asutamisleping, millega kinnitatakse põhikiri	asutamisotsus, millega kinnitatakse põhikiri
Juhtorganid
õigus osaleda igal seltsinglasel seltsingulepinguga võib juhtimisõiguse anda ühele või mitmele seltsinglasele	liikmete üldkoosolek ja juhatus	juhatus ja nõukogu
Liikmed
vähemalt 2 liiget	vähemalt 2 liiget	liikmeid ei ole
Põhikirja muutmine
–	üldkoosoleku otsusel, mille poolt on vähemalt 2/3 osalenutest eesmärgi muutmise puhul kehtib nõue 9/10 kogu liikmeskonnast	muuta võivad ainult asutajad ühiselt, teatud juhtudel nõukogu
Audiitor
–	ei ole kohustuslik	kui varad või käive on üle 15000 €, on vajalik aruande ülevaatus audiitori poolt avaliku võimuga seotud SA-dele kohustuslik

Ka erakonnad on kodanikuühendused (enamasti MTÜ-d ehk mittetulundusühingud).

Sooneutraalsus

Sooneutraalsus on ühiskonnapoliitiline käsitus, mille kohaselt ranged soorollid on ebasoovitavad ning inimese kohtlemine, ühiskondlik staatus ja võimalused ei tohiks sõltuda tema soost või soomääratlusest. Sooneutraalsuse kui eesmärgiga põhjendatakse soolise diskrimineerimise vältimise vajadust.

Tähendus:

Tihti mõistetakse sooneutraalsust valesti ja arvatakse, et see soovib sugude kaotamist. Kuid tegelikult ei taha sooneutraalsus sugude kaotamist, ta tahab ainult, et iganenud ranged soorollid ja soostereotüübid kaoksid, sellega kaoksid ka sooarheotüübid ja sooline diskrimineerimine. Ta tahab, et inimesed mõistaksid üksteist ja oleksid sallivad erinevuste suhtes. Ta tahab ka, et erinevatest sugudest inimesed või ennast teistsuguselt määratlevad inimesed saaksid rahumeelselt koos eksisteerida ja teha oma tegevusi.  Lihtsamalt öeldes, sooneutraalsus tähendab võrdväärsust ja võrdsust tegevustes, mitte sugude kaotamist.

Minu arvamus sooneutraalsuse kohta:

Ma arvan, et sooneutraalsus on kasulik, isegi soovitatav, sest see aitab inimestel üksteist paremini mõista.

Ma arvan, et naise ja mehe konstruktsioon ei kao kuhugi. Lihtsalt nad võivad muutuda ja üksteisele läheneda. Ajalooliselt on naine ja mees (mõeldakse sotsiaalset sugu ehk konstruktsiooni) juba praeguseks väga palju üksteisele lähenenud ning nad lähenevad veelgi (tänapäeval toimub samasugune lähenemine ka bioloogilise sooga). Lisaks tuleb juurde selliseid konstruktsioone, kus on naine ja mees kokku segatud ja ka selliseid konstruktsioone, mis ei lahterda end naise või mehena vaid määratlevad end inimestena.

Ma arvan, et sooneutraalsusest võidavad kõik inimesed. Sooneutraalsuses õpetab inimesi üksteist paremini mõistma ja aitab välja tulla iganenud soorollidest ning loobuda soostereotüüpidest ja arheotüüpidest. Sooneutraalsus ei lahterda inimesi „kastidesse“. Sooneutraalsus aitab minu arvates lahti saada nendest kastidest, kuhu on kirjutatud niinimetatud reeglid, mida on ühel või teisel (või kolmandal või neljandal jne...) sool sobilik teha. Lõpuks muudab see ju maailma elamiseks paremaks kohaks.

Kokkuvõte:

Nagu jutust juba selgus, siis sooneutraalsus on kasulik, vajalik ja viib inimesi parema maailma poole. See muudab inimesed tegevuste poolest võrdseteks, jättes samas sood alles. 

Heteronormatiivsus

Heteronormatiivsus on tõekspidamine, et inimesed langevad selgetesse ja üksteist täiendavatesse sugudesse (mees ja naine), millel on elus loomulikud rollid.

See eeldab, et heteroseksuaalsus on ainuke seksuaalne sättumus või ainuke norm. Samuti seda, et seksuaalse ja abielulised suhted on enamasti (või ainult) sobilikud vastassoost isikute vahel. "Heteronormatiivse" vaate järgi ühilduvad bioloogiline sugu, seksuaalsus, sooidentiteet ja soorollid. Heteronormatiivsus on sageli seotud heteroseksismi ja homofoobiaga. 

Diskrimineerimine

Heteronormatiivsus kirjeldab, kuidas ühiskondlikud institutsioonid ja poliitikad tugevdavad eeldust, et inimesed on heteroseksuaalsed ning nende sotsiaalne ja bioloogiline sugu on looduslikult binaarsed. Ühiskonnas valitsev heteronormatiivne kultuur "privilegeerib heteroseksuaalsust kui normaalset ja loomulikku". Heteronormatiivsete hoiakute kriitikud väidavad, et sellised hoiakud rõhuvad, häbimärgistavad ja muudavad tähtsusetuks hälbelisena tajutud seksuaalsused ja sood. See edendab õhkkonda, kus LGBT-isikuid diskrimineeritakse abiellumise võimaldamisel, maksusoodustuste andmisel ja tööle võtmisel. 

Lauren Berlanti ja Michael Warneri järgi toob avaliku ja privaatsfääri normatiivne lahutamine endaga kaasa selle, et intiimsfäär muutub millekski, mida ei seata ühiskonnas kahtluse alla. Sellest saab heteronormatiivse avaliku väitluse pidepunkt. Autorite järgi võetakse heteroseksuaalne pere harva poliitilises kultuuris vaatluse alla. Selle asemel muutub see kujuteldavaks mõõdupuuks, mille abil nii-nimetatud "kõrvalekaldeid" mõõdetakse. 

LGBT-isikute vastu

Kultuuriantropoloog Gayle Rubini järgi loob peavooluühiskonnas olev heteronormatiivsus "seksi hierarhia", mis paigutab seksuaalpraktikad astmestikule moraalselt "heast seksist" moraalselt "halva seksini". See hierarhia paigutab taastootva ja monogaamse seksi truude heteroseksuaalsete inimeste vahel "hea seksi" mõõdupuuks. Kõik ülejäänud seksuaalpraktikad, mis seda nõuet ei täida, paigutuvad madalamatele positsioonideni kuni "halva seksini". Astmestik paigutab pikaajalised pühendunud suhtes olevad geid ja lesbid ning valimatu sugueluga geid ja lesbid mõlemad kahe äärmuse vahele. Patrick McCreery näeb selles hierarhias selgitust, miks LGBT-inimesi häbimärgistatakse sotsiaalselt "hälbeliste" seksuaalpraktikate eest, mida praktiseeritakse sageli ka heteroseksuaalsete inimeste poolt. Näiteks pornograafia tarbimine või avalikus kohas seksimine. 

McCreery järgi kandub selline heteronormatiivne hierarhia üle töökohale, kus geid, lesbid ja biseksuaalsed inimesed seisavad sageli silmitsi diskrimineerimisega. Näiteks võib see väljenduda homoseksuaalseid inimesi välistava töölevõtmise poliitika või töökohal diskrimineerimisena. Selline hierarhia jätab sageli "madalaimal astmel" olevad isikud nagu transseksuaalsed inimesed haavatavaks kõige avalikumale diskrimineerimisele. Seetõttu on neil sageli võimatu tööd leida.

Minu seisukoht heteronormatiivsuse suhtes:

Mina leian, et heteronormatiivsus on kahjulik nähtus. See on kunstlikult loodud nähtus, mis põhineb valedel, eeldustel ja uskumustel.  See nähtus kahjustab neid, kes erinevad seksuaalse sättumuse poolest üldtunnustatud normist. Samamoodi ütleb see vaade ekslikult, et  bioloogiline sugu, seksuaalsus, sooidentiteet ja soorollid ühilduvad. See aga ei ole alati tõsi (nii sotsiaalselt kui ka bioloogiliselt). Järelikult on heteronormatiivsus kahjulik sotsiaalne norm, millest tuleb võimalikult kiiresti loobuda.

Kuidas loobuda heteronormatiivsusest:

Ausalt öeldes, läheks sellest loobumiseks tarvis kaua aega ja teavitustööd sugude ning seksuaalsuse suhtes. Inimestele tuleks teadvustada LGBT+ kogukonda, selle tegevusi, olulisust, bioloogilise ja sotsiaalse soo erinevust, seda et inimene ei saa oma sooidenditeeti muuta, seda mis on sotsiaalne sugu (see, kelleks inimene ennast peab), LGBT+ ajalugu [see, et teistsugused homoseksuaalsed (üldiselt võttes) inimesed on kogu aeg läbi ajaloo olemas olnud ning nad ei kao kuhugi].

Alles pärast sellest loobumist on päriselt kõikidel inimestel hea Eestis elada ja viibida.

Tänan, kui minu kirjutatut mõistate ja heteronormatiivsuse kaotamist toetate. Aitäh!

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.