Köppeni kliimaklassifikatsioon
Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Emblem-important.svg
See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2018)
Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)
Köppeni kliimaklassifikatsioon on kliimaklassifikatsioon, mille lõi 20. sajandi algul saksa klimatoloog Wladimir Köppen.
Tõenäoliselt on see kõige laiemalt kasutatav kliimaklassifikatsioon maailmas. Seda on edasi arendanud Köppeni õpilased Geiger ja Pohl. Köppeni süsteemi eeliseks on objektiivsus: iga kliimatüüp on määratletud kas sademete hulga või õhutemperatuuri järgi. Igale kliimatüübile vastab kuni kolmetäheline kood. Kõige üldisemalt liigitatakse kliimatüübid viide gruppi: A, B, C, D või E.
Viis kliimatüüpi
A – troopiline vihmane kliima
Kõigi kuude keskmine temperatuur on üle +18 °C, sellel kliimatüübil ei ole talveperioodi
Aastane sademetehulk on suur ja ületab aastast aurumist
B – kuiv kliima
Aurumine ületab keskmiselt sademetehulga terve aasta vältel, mistõttu ei lähtu sellest kliimavöötmest ükski jõgi
C – niiske kliima maheda talvega
Külmima kuu keskmine temperatuur on +18 °C ja –3 °C vahel
Vähemalt ühe kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C
Sellel kliimatüübil on välja kujunenud nii suvi kui ka talv
D – niiske kliima külma talvega
Külmima kuu keskmine temperatuur on alla –3 °C
Kõige soojema kuu keskmine temperatuur ületab +10 °C, see isoterm ühtib üldjoontes metsa kasvu poolusepoolse piiriga
E – polaarkliima
Kõige soojema kuu keskmine temperatuur on alla +10 °C
Selles kliimavöötmes ei esine tõelist suve
Grupid A, C, D ja E on defineeritud keskmise temperatuuri alusel, ainsana on B defineeritud sademete ja aurumise suhte alusel. Gruppidel A, C ja D on piisavalt metsadele ja rohumaadele vajalikku soojust ja sademeid. Peale nende tuuakse eraldi kliimatüübina välja H ehk mäestikukliima, selles kliimavöötmes muutub kliima väga kiiresti seoses kõrgusvööndilisusega.
Need viis kliimatüüpi jaotatakse 12 gruppi järgmiste koodidega:
S – poolkõrb, stepp (järgneb vaid kliimatüübile B)
W – kõrb (järgneb vaid kliimatüübile B)
f – niiske, kuiva hooaega ei ole (järgneb kliimatüüpidele A, C ja D)
w – kuiv hooaeg talvel (talv madala Päikese tähenduses)
s – kuiv hooaeg suvel (suvi kõrge Päikese tähenduses)
m – mussoonkliima (lühike kuivaperiood)
Eespool kirjeldatud tähtkoodide kombineerimisel saame järgmised kliimatüübid:
Af – troopilise vihmametsa kliima, kõige kuivema kuu sademetehulk ületab 60 mm
Am – Af tüübi mussoonvariant, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 60 mm; selgelt eristuv põuaperiood
Aw – savannikliima, vähemalt ühe kuu sademetehulk on alla 60 mm; selgelt eristuv põuaperiood
BS – stepikliima, tavaliselt asetseb kõrbete ning A-, C- ja D-grupi vahel
BW – kõrb, kuiv kliima, aastane sademetehulk jääb alla 400 mm
Cf – pehme niiske kliima kuiva hooajata, kõige kuivema kuu keskmine sademetehulk ületab 30 mm
Cw – pehme niiske kliima kuiva talvega, sademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kümnekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga
Cs – pehme niiske kliima kuiva suvega, kõige kuivema kuu sademetehulk on alla 30 mm. Sademeterohkeima kuu sademetehulk ületab vähemalt kolmekordselt sademetevaeseima kuu sademetehulga.
Df – niiske talv lumise metsaga, kuiva hooaega pole
Dw – "lumise metsa kliima" kuiva talvega
ET – tundrakliima, kõige soojema kuu keskmine temperatuur jääb vahemikku 0...10 °C vahele
EF – külmakõrbe kliima, igilume ja -jää kliima, mitte ühegi kuu keskmine temperatuur ei ületa 0 °C
Lisaks kahele eelnevale kasutatakse ka kolmandat tähte, mis täpsemalt iseloomustab temperatuurirežiimi. Vastavad tähed on:
a – kuum suvi, kõige soojema kuu keskmine temperatuur on üle +22 °C
b – soe suvi, kõige soojema kuu keskmine temperatuur on alla +22 °C
c – jahe suvi, alla nelja kuu keskmised temperatuurid on üle +10 °C
d – väga külm talv, külmima kuu keskmine temperatuur on alla –38 °C
h – kuiv ja kuum, aasta keskmine temperatuur on üle +18 °C
k – kuiv ja külm, aasta keskmine temperatuur on alla +18 °C
