Krüogeen
Krüogeeni ajastu on geoloogiline periood, mis kestis 850–630 miljonit aastat tagasi. Ajastu sisaldas Sturtiani ja Marinoan/Varangian jäätumist, mis on teadaolevalt suurimad jäätumised Maa ajaloost. Krüogeeni ajal jäätusid kõik mandrid, mered ja ookeanid. Ekvaatoril oli jää paksus 10 meetrit. Sellisele totaalsele külmumisele aitas kaasa suurema osa maismaa asumisest lõunapoolusel ning kasvuhoonegaaside vähenemine atmosfääris elutegevuse tagajärjel. Seletamatu on, kuidas suutis Maa väljuda totaalsest külmumisest ning miks elu ei hävinenud. Arvatavasti ekvatoriaalses vöötmes merepind ei olnud kogu aeg jääs või oli seal õhuke läbipaistev jää. Vulkaaniliselt aktiivsemas piirkonnas (analoogselt Islandiga) võisid säilida oaasid. Tõenäolisemalt vulkaanide poolt paisatud CO2 tõstis kasvuhoonegaaside taseme piisavaks, mille tagajärjel Maa soojenes ning algas uus geoloogiline Ediacara ajastu.
Krüogeeni ajastul eraldus supermandrist Rodina Baltikumi, Amazonase ja Laurentia Laamad.
