Otsing sellest blogist

UUS!!!

Palumetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Palumets  on pohla ...

esmaspäev, 8. jaanuar 2024

Tundra

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Tundravöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Arktiline tundra

Tundravöönd on loodusvöönd, mis paikneb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ning Gröönimaa lõunarannikul.

Kliima

Tundravöö suurim osa paikneb lähisarktilises kliimavöötmes, ülejäänud osa paikneb arktilises kliimavöötmes. Aladel polaarjoonest põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Talv on tundravöötmes pikk, külm ja vähe sademeid. Lumikate on õhuke ja sellepärast külmub maapind sügavalt (esineb igikelts). Suvi on lühike, jahe ja niiske. Kuigi sademete hulk on väike, aurumine on veel väiksem ja selletõttu on tundrad liigniisked ja seal on palju soid.

Mullastik

Vööndile on omased teiste seas soostunud ja keltsmullad.

Taimestik

Taimestik ei ole väga liigirikas, taimed õitsevad kiiresti ning enamik taimi paljuneb vegetatiivselt. Kasvavad paljud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.

Loomastik

Paljudel loomadel on tihe karvkate või sulestik ning paks nahaalune rasvkude. Suvel pesitsevad tundras paljud linnud (haned, pardid, luiged jt). Loomadest elavad näiteks põhjapõdermuskusveislumekakklemming.

Inimtegevus

Inimesed tegelevad põhiliselt põhjapõdra kasvatamisega, kalandusega ja jahindusega. Karmide kliimatingimuste tõttu on asustustihedus hõre. Tundras on palju kaevandusi. Põlisrahvad: saamid e laplased, neenetsidtšuktšidislandlased.

tundra

tundra, polaaralade, eriti lähisarktikavöötme maastikutüüp. Madal õhutemperatuur, suur õhuniiskus, lühike jahe suvi, pikk karm talv; igikelts. Mosaiikne puudeta taimkate; taimestiku alusel eristatakse peamiselt sambla-sambliku-, rohu-, puhma- ja põõsatundrat. Mäestikes mägitundra (fjeldtundur).

Tundra nimetus tuleb soomekeelsest sõnast tunturi, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb kõikjal Põhja-Jäämere rannikul. 

Tundrat võib jagada kaheks:

1.       arktiline – põhjapooluse lähedal

2.       mägitundra e. alpiinne – kõrgel mägedes (sõltub laiuskraadist, vt. täpsemalt kõrgusvööndilisuse alt)

Aasia ja Põhja-Ameerika tundrad on väga sarnased. Neist erineb Euroopa tundra, mis jääb Atlandi ookeani ja sooja Põhja-Atlandi hoovuse  mõjupiirkonda. Kliima on seal Tundra Alaska poolsaarel  merelisem, talv märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum.

Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. See on kitsas üleminekuala tundra ja okasmetsa vööndi vahel, mida iseloomustavad siin-seal tukkadena kasvavad kuuse-, kase- või lehisehõrendikud. Metsatukkade vahel levib ikka seesama tundra, kuigi taimestik on siin veidi lopsakam. Metsatundra põhjapiiril on puud madalad, sageli poolkuivanud ja kõverad ning kasvavad üksikult. Mida lõuna poole, seda tihedamaks muutuvad metsatukad kuni lähevad sujuvalt üle metsavööndiks.

Iseloomustavaid suurusi:

v     äärmiselt külm kliima;

v     sademeid vähe: tavaliselt alla 250 mm/a;

v     lühike taimekasvuperiood;

v     vähe erinevaid taime- ja loomaliike;

v     suur loomade ja lindude arvu kõikumine suurte rännete tõttu.