Puistangumets on puistangul kasvav mets.
Puistangud tekivad Eestis üldjuhul põlevkivi rikastamisel üle jäänud aherainete ladestamisel. Vanematel puistangutel on taimed ise ajapikku kasvama hakanud. Nooremaid puistanguid haljastavad inimesed, istutades sinna põõsaid ja puid. Kasvupinnas on tihti üsna kivine (lubjakivi) ja kuiv. Sellised tingimused sobivad eelkõige harilikule männile ja arukasele. Puistangute metsade kogupindala Eestis on ligi 13 300 ha. Valdava osa – 73,7% – moodustavad nendest männikud, millele järgnevad 14,3%-ga kaasikud. Harvem esineb harilikku kuuske, harilikku haaba, halli leppa ja teisi.
