Tõmmu külmaseene (Armillaria ostoyae) maapealsed viljakehad. Seene maa-alune osa võib moodustada mitmete ruutkilomeetrite suuruse võrgustiku.
Seeneraku eripärad
Seenerakkudel on ühiseid omadusi nii taime- kui loomarakkudega. Seenerakud on päristuumsed ehk neil on membraaniga ümbritsetud tuum. Seenerakkudes on ka teisi membraaniga ümbritsetud osi, näiteks mitokondrid, mis toodavad rakule energiat.
Seenerakku ümbritseb taimerakule sarnaselt rakukest, mis kaitseb ja toestab rakku. Seeneraku kest on tehtud kitiinist, mis on tselluloosi sarnane, kuid teistsuguse ehitusega aine. Kitiini leidub peale seenerakkude veel ka näiteks putukate kestades.
Seenerakkudes on olemas vakuoolid ehk rakuosad, kus hoitakse varuaineid. Võrreldes taimerakkudega on seenerakkude vakuoolid väiksemad.
Seeneraku ehitus
Seeneraku ehitus
Seente hulgas leidub nii üherakulisi kui ka mitmest rakust koosnevaid ehk hulkrakseid organisme. Üherakulised seened on pärmseened. Pärmseene rakud on ümara kujuga.
Hulkrakuliste seente rakud on pikliku kujuga ja torukujulised. Piklikud seenerakud ühinevad omavahel, moodustades seeneniite. Seeneniitides on rakkude vaheseintes avad, mille kaudu rakusisu saab liikuda ühest rakust teise.
Seeneniidid harunevad ja põimuvad omavahel, moodustades nii laialdase võrgustiku. Sellist võrgustikku nimetatakse seeneniidistikuks. Seeneniidistik võib ulatuda kümnetele ruutkilomeetritele. Just seetõttu arvataksegi, et seente hulgas leidub maailma suurim elusorganism.
Seened võivad olla üherakulised nagu pärmseen (vasakul) või hulkraksed nagu hallitusseen (paremal).
Paljunemise käigus võivad hulkraksed seened moodustada viljakehi. Viljakehad on tihedalt kokkupakitud seeneniidist moodustised, mis on vajalikud paljunemiseks. Söögiseente puhul nimetatakse seeneks tavaliselt just viljakeha, mis koosneb kübarast ja jalast. Tegelikult jääb enamik seenest aga seeneniidistiku kujul märkamatuks.
Seente viljakehad võivad olla väga erineva värvuse ja kujuga.
Kokkuvõte
Seenerakkudel on ühiseid omadusi nii taime- kui loomarakkudega. Seenerakud on päristuumsed ehk neil on membraaniga ümbritsetud tuum. Seenerakkudes on ka teisi membraaniga ümrbitsetud osi, näiteks mitokondrid, mis toodavad rakule energiat.
