Otsing sellest blogist

UUS!!!

Raku jagunemine: Mitoos

Rakutsükkel Mõned rakud meie kehas ei ole jagunemisvõimelised nagu näiteks mõned närvirakud ja punased vererakud. Enamus rakkudest aga kasva...

Kuvatud on postitused sildiga Loodusvööndid. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Loodusvööndid. Kuva kõik postitused

reede, 16. veebruar 2024

Abüssopelagiaal

Abüssopelagiaal on maailmamere ökoloogiline vertikaalne vöönd, pelagiaali osa.

Abüssopelagiaali algab kokkuleppeliselt umbes 2500–3000 meetrist ja ulatub kuni maailmamere süvikuteni (umbes 11 000 m).

Sealsesse kihti ei jõua kunagi päikesevalgus, seetõttu puuduvad seal ka taimed.

Abüssiopelagiaali elustik on suhteliselt liigivaene, seal elavad organismid peavad taluma ülisuuri rõhkusid (300–1100 at).

Kitsamas tähendus peetakse abüssopelagiaali all silmas sügavust kuni 6000 m, suuremate sügavustega vööndit nimetatakse siis ultraabüssopelagiaaliks.

Abüssopelagiaali all lasuvat vastavat bentaali sügavusvööndit nimetatakse abüssaaliks.

neljapäev, 15. veebruar 2024

Batüpelagiaal

Batüpelagiaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, pelagiaali osa.

Selle vööndi sügavusvahemik on 750–1000 kuni 2500–3500 m.

Batüpelagiaali peal lasub mesopelagiaal, all aga abüssopelagiaal; selle all olevat bentaali osa nimetatakse batüaaliks.

kolmapäev, 14. veebruar 2024

Batüaal

Batüaal on maailmamere ökoloogiline sügavusvöönd, bentaali osa.

See asub merepõhja sügavusel 500...1000 (3000) m.

Geomorfoloogilisest aspektist vaadatuna asub see bentaali osa maailmamere mandrinõlval.

Batüaali ei ulatu valgus ning seetõttu puudub seal ka floora.

Batüaali kohal lasuvat veemassiivi nimetatakse batüpelagiaaliks.

teisipäev, 13. veebruar 2024

Sublitoraal

Sublitoraal on maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, litoraali üks kolmest põhiosast (teised on supralitoraal ja eulitoraal).

Sublitoraal algab vahetult pärast eulitoraali lõppemist ehk mõõnavee alampiirist kuni umbes 200 m sügavusele, ühtudes enamasti ka šelfi lõppemisega.

esmaspäev, 12. veebruar 2024

Bentaal

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Bentaal

Mikropilt tüüpilistest bentaali organismidest

Bentaal (kreeka sõnast benthos 'sügavus') on veekogu (ookeanimerejärve või jõe) põhi organismide elukeskkonnana. See hõlmab veekogu põhjapinna, põhjasetete ülakihid ja põhjalähedase vee umbes 0,5 m kõrguseni.

Sügavusvööndid

Bentaal jagatakse meredes järgmisteks sügavusvöönditeks:

Järvedes eristatakse kahte sügavusvööndit: litoraali ja profundaali.

Jõgedes aga ripaali ja mediaali.

reede, 9. veebruar 2024

Paakjää

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Paakjää

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Paakjää on polaaraladel ookeani pinda kattev ühes tükis jää.
.

neljapäev, 8. veebruar 2024

Hüdrotermid

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Hüdrotermid

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Ookeanide põhjas olevad mustad tossutajad on tüüpilised hüdrotermid

Hüdrotermid on maailmamere põhjas olevad kuumaveeallikad. Tavaliselt on hüdrotermide tegevus seotud vulkanismiga.

Üheks tuntuimaks hüdrotermitüübiks on ookeanipõhja avanevad mustad tossutajad.

Hüdrotermid on huvitavad eriti selle tõttu, et nende ligiduses on suhteliselt mitmekesine elustik, mille toiduahelad baseeruvad kemosünteetiliste arhede ja bakterite tegevusel.

kolmapäev, 7. veebruar 2024

Pelagiaal

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Pelagiaal

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Pelagiaal ehk avavesi (kreeka sõnast pelagikos 'meri') on veekogu (ookeanimerejärve) veemass, mis pole mõjutatud rannikust ja veekogu põhjast, ja mida asustavad avaveelised (pelaagilised) organismid. Nende organismide kogumit nimetatakse pelagoseks.

Pelagiaali saab liigestatuse alusel jagada kaheks ökoloogiliseks vööndiks: vertikaalseks ja horisontaalseks vööndiks.

Mere ökoloogilised vööndid

Meredes eristatakse tavaliselt nelja vertikaalvööndit:

Mõnikord tuuakse välja ka hadopelagiaal, mis asub sügavamal kui 6000 m.

Horisontaalvööndeid on kaks:

Järve ökoloogilised vööndid

Järvede puhul räägitakse limnopelagiaalist, kus eristatakse kolme vertikaalvööndit:

teisipäev, 6. veebruar 2024

Eulitoraal

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Eulitoraal

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Eulitoraal on loodete vahelmine ala (vöönd), ehk tõusuvee ülempiirist kuni madalvee alampiirini.Eulitoraal ehk loodetevöönd (ka litoraal kitsamas mõttes) on maailmamere bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, litoraali üks kolmest põhiosast (teised on supralitoraal ja sublitoraal).

Mõnedes meredes, näiteks Läänemeres, kus loodete mõju on väike, eulitoraal puudub ja veetaseme kõikumise ala nimetatakse pseudolitoraaliks.

Järvede puhul peetakse eulitoraali all silmas veetaseme kõikumise vööndit.

esmaspäev, 5. veebruar 2024

Mandrilava ehk šelf

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Mandrilava

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Mandrilava
Elevation.jpg

Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üle ujutatud.

Mandrilava on küll vee all, kuid sellel on mandriga sama geoloogiline ehitus, mistõttu võib mandrilava geoloogilises mõttes pidada osaks mandrist.

Mandrilava laius on keskmiselt 70 km, kuid võib varieeruda mõnekümnest meetrist 1500 kilomeetrini. Kõige laiem mandrilava on Põhja-Jäämeres Siberi rannikust põhja pool. Enamasti on mandrilava tasandikulise pinnamoega. Hilises geoloogilises minevikus (jääajal) on suur osa mandrilavast olnud osa maismaast. Seda tõendavad üleujutatud jõeorud ja rannamoodustised. Ka lehtersuudmed ehk estuaarid on üleujutatud jõeorud. Kohtades, kus ookeani suubuvad jõed, tekivad veealused kanjonid.

Mandrilava läheb üle tunduvalt suurema kallakusega mandrinõlvaks. Mandrilava keskmine kallakus mere suunas on umbes kümnendik kraadi. Üleminek mandrilavalt mandrinõlvale on keskmiselt 135 meetri sügavusel. Esineb siiski ka tunduvalt sügavamaid üleminekuid. Antarktise ümber on mandrilava piir umbes 350 meetri sügavusel.

Mandrilaval asuvaid meresid nimetatakse šelfimeredeks. Šelfimered on näiteks Kollane meriLäänemeri ja Pärsia laht.

Seda võib vaadata ka loodusvööndi ja/või mikroökosüsteemi ehk bioomina.

reede, 2. veebruar 2024

Neriitiline vöönd

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Neriitiline vöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Neriitiline vöönd (ka neriitiline pelagiaalneriitiline ala) on maailmamere ökoloogiline horisontaalne sügavusvöönd, mis ulatub mõõnavee alapiirist mandrilava ääreni (umbes 200 m sügavuseni).

Neriitiline vöönd lasub sublitoraali kui bentaali osa peal.

Neriitilist vööndit iseloomustab hapnikurikas vesi, madal rõhk ja suhteliselt stabiilne veetemperatuur ja soolsus. Kuna neriitilisse vööndisse jõuab alati päikesevalgus, toimub seal (aktiivne) fotosüntees. Neriitilises vööndis (koos sublitoraaliga) on maailmamere kõige külluslikuma elustikuga ala.

neljapäev, 1. veebruar 2024

Mangroov

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Mangroov

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Mangroov
Mangroovide levik maailmas

Mangroov on hingamisjuurtega igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul.

Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsenniamanglipuusonneraatsia ja Ceriops.

Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov mereveega üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, mille abil saavad puud mõõna ajal õhust hapnikku.

Mangroovide kaitse on tähtis, sest nad kaitsevad rannikut erosiooni eest ning on elupaigaks paljudele liikidele.

Mangroovi peetakse vahel eraldi bioomiks.

kolmapäev, 31. jaanuar 2024

Litoraal

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Litoraal

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Maailmamere litoraal

Litoraal ehk litoraalivöönd on ookeanidemeredejärvede ja teistetveekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-)piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik.

Maailmameres eristatakse tavaliselt kolme litoraali sügavusvööndit:

Mõnedes meredes (näiteks Läänemeri), kus loodete mõju on nõrk, eulitoraal puudub. Selliste veekogude veetaseme kõikumise vööndit nimetatakse pseudolitoraaliks.

Seisuveekogude litoraal

Järvede puhul loetakse litoraali sügavusvööndite hulka eulitoraali ja sublitoraali.

Kitsamas tähenduses mõistetakse järve litoraali all suurtaimestikuga kaetud järve põhja ja kuni 1 m sügavamat ala, kus suurtaimi ei esine.

Jõgede kaldapiirkonda nimetatakse ripaaliks.

teisipäev, 30. jaanuar 2024

Tiik

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.

Aiatiik

Tiigid võivad olla nii looduslikud kui ka inimtekkelised. Tehislikes tiikides on ainsaks produtsendiks fütoplankton, looduslikes tiikides ja kallastel kasvab tavaliselt arvukalt makrofüüte.

Tiigid on enamasti läbisoojenevad. Suvel esineb seal sageli veeõitsenguid.

esmaspäev, 29. jaanuar 2024

Ekvatoriaalsed vihmametsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Puerto Rico vihmamets punaõielise bromeeliaga  Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust.

Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud.

Ekvaatorist kaugenedes muutub vihmamets järjest kuivemaks ja metsi võib nimetada heitlehisteks. Sealt edasi algab enamasti rohumaa e. savann, kus puud saavad vaid üksikult kasvada.

Iseloomustavad suurusi:

v     kliima on aastaringselt soe ja niiske;

v     sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a);

v     taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane;

v     taime- ja loomaliike kõige rohkem;

v     paljud linnud talvituvad vihmametsades;

v     vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. 

Ekvatoriaalsed vihmametsad - ekvatoriaalvööde ehk ekvatoriaalne kliima (kuum ja niiske aastaringselt);

  • Amazonase madaliku loodusvöönd on VIHMAMETS.
  • Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on VÄIKE.
  • VIHMAMETSADE LOODUSVÖÖNDIS paiknevad riigid on enamik MADALA elatustasemega.
  • VIHMAMETSADE keskkonnaprobleemid: METSARAIE, HAPNIKU VÄHENEMINE, KAOVAD ELUPAIGAD, TEKIB EROSIOON.

  • õige enam on aastas sademeid EKVATORIAALSES KLIIMAVÖÖTMES,
  •          sealne loodusvöönd on EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD.


reede, 26. jaanuar 2024

Mussoonmetsad ehk niisked lähisekvatoriaalsed metsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lähisekvatoriaalsed mussoonmetsad

7Himaalaja.jpg (16286 bytes)


















Ulatuslikumad mussoonmetsad paiknevad Lõuna- ja Kagu-Aasias nendel aladel, mis jäävad ookeani ja mäestike vahele.
Suveperioodil ookeanilt tulevad niisked õhumassid loovutavad enamiku oma veest mäestike nõlvadele ja seesajab  paduvihmadena alla.

Himaalaja


Sellest tulenevalt on siinne piirkond maailma sademeterohkeim. Himaalaja mäestiku nõlvadel langeb kuni 10 000 mm sademeid aastas. India kirdeosas Cherrapunjis on rekordilisel aastal sademete hulk küündinud aga isegi 25 000 mm-ni. Võrdluseks Eestiga sajab siin tõesti palju, kuna meil küünib aastane keskmine sademete hulk vaid 700 mm-ni.

Lõuna- ja Kagu-Aasias on sademete hulk väga suur

7vihmapilv.jpg (17816 bytes)

Suurest sademetehulgast ning ning nende aastasest jaotumisest on tugevasti mõjutatud ka siinsete jõgede veerežiim.

7ganges.jpg (9877 bytes)

Gangese jõgi

Kagu- ja Lõuna-Aasia suurimad jõed saavad alguse Himaalaja mäestikust ning voolavad India ookeani.
Suurimad jõed on siin Indus, Ganges ja Brahmaputra. Siinsed jõed toituvad Himaalaja lumesulamis- ja vihmaveest. Suurvesi on siin suvel, mil voolab ära kuni 80% aastasest veest. Suurte vihmade ajal esineb ka tihti üleujutusi, mis toovad vahel kaasa ka katastrofaalseid tagajärgi. Jõed kannavad endaga kaasa hulgaliselt setteid, millest on tekkinud Gangese ja Brahmaputra suudmetesse ulatuslik ühine delta.
Niisked lähisekvatoriaalsed metsad e mussoonmetsad - lähisekvatoriaalvööde e lähisekvatoriaalne kliima (troopilised mussoonid, kuiva ja niiske aastaaja vaheldumine, sademeid palju);