Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rabastuvad metsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Rabastuvad metsad  ...

reede, 2. detsember 2022

Ja nii nad tapsidki meie Ferdinandi...

Ja nii nad tapsidki meie Ferdinandi...
Just selliste sõnadega algab tšehhi kirjaniku Jaroslav Hašeki romaan "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil". See romaan jälgib ühe sõduri elu esimese maailmasõja ajal.
Tegelikult oli Franz Ferdinand, keda Ferdinandi all silmas peeti, Austria-Este ertshertsog ja Austria-Ungari troonipärija alates 1896 kuni surmani. Ta oli ka Modena hertsogliku perekonna pea. Tapmise ajal oli ta 51-aastane.
Franz Ferdinandi tapmine Bosnia äärmuslase Gavrilo Principi poolt 28. juunil 1914. aastal oli lõpuks esimese maailmasõja puhkemise põhjuseks. Princip kuulus Bosnia revolutsioonilisse  liikumisse Mlada Bosna (eesti keeles 'Noor Bosnia') valdavalt kooliõpilastest liikmete hulka. Princip oli ka omakorda seotud Serbia salaorganisatsiooniga Must Käsi, mis oli juba varem tuntuks saanud terroristlike operatsioonidega.
Romaan:
Tšehhi kirjaniku Jaroslav Hašeki romaan "Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil" on kirjutatud tegelikult kahe maailmasõja vahelisel ajal. Hašek kirjutas raamatut aastatel 19211922 (1923. aasta 3. jaanuaril ta suri). Algselt plaanis ta kirjutada Švejkist kuus jagu, kuid jõudis neist valmis vaid neli. Pärast Hašeki surma illustreeris romaani Josef Lada.

1928. aastal ilmus Bernhard Linde kaudtõlge saksa keelest, mis kandis pealkirja "Vahva sõduri Švejki seiklused ilmasõja kestel".

Tõelise tuntuse ja populaarsuse saavutas Švejk Eestis siiski alles 1960. aastal ilmunud Lembit Remmelgase tõlkega, millest on hiljem ilmunud ka mitmeid kordustrükke (19751995).

Just Franz Ferdinandi tapmine ja sellele järgnenud esimene maailmasõda tõid Euroopasse revolutsioonid ja poliitiliste korralduste muutumise, mille tulemusteks olid Euroopa keisririikide ja kuningriikide kokkuvarisemine ja vabariikide teke. Vahetult pärast maailmasõda või maailmasõja lõpuaastatel toimusid paljudes riikides revolutsioonid (Näiteks: Saksamaa novembrirevolutsioon või Venemaa oktoobrirevolutsioon ja veebruarirevolutsioon), mis asendasid monarhia vabariigiga. Samamoodi tekkisid samal ajal Euroopasse uued riigid (kaasa arvatud Eesti Vabariik). Ühtlasi suutis esimene maailmasõda täita need eesmärgid (eesmärgiks oli monarhistlikes riikides demokraatia kehtestamine), mis varem, 1848. aasta revolutsioonidega läbi kukkusid (üheks erandiks on Prantsusmaa, kus see revolutsioonikord püsima jäi.).