Jaapani kunst

Meie, lääne kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatesse – maal, skulptuur, arhitektuur jne. Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Teiseks, meie eristame nn puhast kunsti ja tarbekunsti, mis jällegi on tundmatu nähtus jaapani kultuuris. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult liigitatakse ka jaapani kunsti, kuid eelkõige ajaloolisel alusel ja sealjuures keskendutakse kunstiväärtusele ehk sellele, mida ja kuidas kunstiteosed väljendavad.

Arhitektuur

Jaapanis on säilinud vanimad puitehitised maailmas – budistlikud templid (7.-9.sajand, nt. Horyuji tempel). Elamu- ja pargikultuur on kõrgesti arenenud. Jaapani siseruumid on mööblist peaaegu tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailide ja elemente kaalutletud paigutus näitab, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on nad pühendanud oma aedadele ja parkidele. Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda (nt on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks).

Pildil: Horyuji tempel
Allikas: Vikipeedia(inglise keelne)

Maalikunst

Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see viidud groteskini või esitatud karikatuurselt. Otsitakse jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Sagedasem motiiv on pilved, mis jaotavad maali üksikuteks stseenideks või pilditasanditeks.

Pildil: Jaapani maalikunst
Allikas: orientaloutpost

Tarbekunst

Lakkehistöö

Lakkehistöö seisneb esemete katmises lakiga. On leitud, et lakki kasutati Jaapanis juba 7000 eKr. —Edo perioodi ajal (1603-1868) hakati värnitsa-mürgipuude kasvatamisele ja lakkehistöö tehnikatele rohkem tähelepanu pöörama. —18. sajandil hakati laiemalt kasutama värvilisi lakke.

Pildil: Lakitud teeserviis
Allikas: Liveactioneers

Keraamika

—Keraamika on üks Jaapani vanemaid kunstiliike. —On leitud, et keraamikat valmistati Jaapanis alates nooremast kiviajast. Palju erinevaid stiile, mis tulevad piirkondade erinevuste tõttu (näiteks: Bizen-yaki, Hagi-yaki). Alates 4. sajandist on Jaapani keraamika olnud tugevalt mõjutatud Hiina poolt, seda Korea kaudu.

Pildil: Jaapani keraamiline kauss
Allikas: etsystatic

Külmrelvad

—Külmrelvad on üheks Jaapani tarbekunsti suursaavutuseks. Jaapanis on palju erinevaid külmrelvi, näiteks nihontod (mõõgad), sai’d, nunchakud jne. Külmrelvi kasutasid samuraid (jaapani rüütlid). —Jaapani mõõgad on tänaseni populaarsed.

Mõõkade tüübid:

—Mõõkade tüüpe on mitmeid, olenevalt suurusest, kasutusalast ja valmistamise meetodist.

—Katana – kõige tuntum, pikk, kitsas ja kõver.
Tsurugi – lai, tavaliselt ka natuke lühem.
Nodachi – väga pikk, kasutajateks sõdurid.
Odachi – väga pikk, raske, tavaliselt kasutati tseremooniatel, ohverdusena jumalatele, või lihtsalt moeasjana.

Pildil: Katana
Allikas: yn2097

Ikebana

Ikebana on jaapani lilleseadekunst.
Ikebana koostamisel võib kasutada nii elavaid kui surnud taimi, nii õisi ja lehti kui näiteks puukoort ja puujuuri. Enamasti kasutatakse õistaimi, kuid see pole kohustuslik.
Ikebana pärineb buda templitest, kus oli kombeks buda kuju ette kujundada lilledest sümboolne paradiisi kujutis. See kujunes välja 15. sajandil Kyōtos Rokkakudo templis, mille ametlik nimetus on Shiun-Ji ehk Purpurpilve Tempel. Nimelt oli seal üks munk lilleseades nii osav, et algul tulid sama kloostri teised mungad ja pärast ka teiste kloostrite mungad tema juurde lilleseade kohta nõu küsima. Munk elas Ikenobo järve ääres ja seetõttu seostati lilleseadega tegelevaid munki Ikenobo nimega.

Pildil: Ikebana
Allikas: credobonum

Origami

Origami on paberi voltimise kunst. Sõna pärineb jaapani keelest, kus ori tähendab voltimist ja kami paberit. Origamis kasutatakse väheseid voltimise viise, kuid neid kombineerides on võimalik valmistada mitmeid erinevaid kujundeid. Voltimist alustatakse tavaliselt ruudukujulisest paberist, mille pooled võivad olla eri värvi või mustriga.

Pildil: Paberist luik
Allikas: deviantart