Otsing sellest blogist

UUS!!!

Devon

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Ajastu Ajastik järg...

neljapäev, 7. november 2024

Ordoviitsium

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu). Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi.

Ordoviitsiumile eelneb kambrium ja järgneb silur. Ordoviitsiumi ajastu kuulub paleosoikumi aegkonda ja fanerosoikumi eooni.

Ordoviitsium on nii ajavahemik Maa ajaloos kui ka kivimkompleks, mis on selle ajastu jooksul moodustunud. Seepärast räägitaksegi ordoviitsiumi ajastust ja ladestust. Nimi pärineb tänase Suurbritannia aladel elanud keldi hõimu ladinakeelsest nimest ordovices.

Kuni 1879. aastani käsitleti ordoviitsiumi siluri ladestu osana.

Ordoviitsiumi ajastul jätkus kambriumis alguse saanud Kaledoonia kurrutus, mille käigus tekkis näiteks Skandinaavia mäestik. Aktiivse vulkanismiga paistsid silma tänapäeva Austraalia idaosa ja Uurali mäestiku alad.

KliimaRedigeeri

Suurt osa ordoviitsiumi esimesest poolest iseloomustab ulatuslik transgressioon (mere pealetung), teist poolt aga vastupidi regressioon. See on seotud ordoviitsiumi lõpu jäätumise ehk Gondwana jäätumisega, mille tekke põhjuseks või vähemalt soodustavaks asjaoluks oli mandri (tänapäeva Aafrika) asumine lõunapoolusel, mistõttu oli võimalik ulatusliku jääkilbi moodustumine. Suuremat osa ordoviitsiumist, väljaarvatud hilisordoviitsium, võib nimetada kasvuhooneperioodiks, valitsesid praegustest tunduvalt soojemad klimaatilised olud.

ElustikRedigeeri

Ordoviitsiumi käigus kujunes välja paleosoiline fauna, mille häving saabus permi lõpu väljasuremisega, mis on läbi aegade suurim väljasuremissündmus Maal. Ka Gondwana jäätumisega on seotud väljasuremissündmus. Hukkus 70–80% liikidest ja 22% selgrootute sugukondadest. Tüüpiliselt väljasuremissündmustele asendusid provintsiaalsed ookeanilised faunad kosmopoliitsetega.

Ordoviitsiumi stratigraafiaRedigeeri

Ordoviitsiumi stratigraafia aluseks on Rahvusvahelises Stratigraafiakomisjonis välja töötatud skeem, kus jagatakse Ordoviitsiumit järgmiselt:

Ordoviitsiumi stratigraafia
LadestuLadestikLadeLadestik EestisLade Eestis
OrdoviitsiumÜlemordoviitsiumHirnanti ladeHarju ladestikPorkuni lade
Katy ladePirgu lade
Vormsi lade
Nabala lade
Viru ladestikRakvere lade
Oandu lade
Sandby ladeKeila lade
Haljala lade
Kukruse lade
KeskordoviitsiumDarriwili ladeUhaku lade
Lasnamäe lade
Aseri lade
Ölandi ladestikKunda lade
Dapingi ladeVolhovi lade
AlamordoviitsiumFlo ladeBillingeni lade
Hunnebergi lade
Tremadoci ladeVarangu lade
Pakerordi lade

Lisaks üldisele stratigraafilisele skeemile on kasutusel veel mitmed regionaalsed stratigraafiasüsteemid. Nende seas on lisaks Eestis kehtivale Baltoskandia regionaalsele stratigraafilisele süsteemile veel SuurbritanniaSiberiPõhja-AmeerikaAustraaliaHiina ja Vahemere ning Põhja-Gondwana regionaalsed stratigraafilised skeemid.[1]

Ordoviitsiumi regionaalsete lademete omavahelised seosed
LadestikLadeLadestik SuurbritanniasLade SuurbritanniasLadestik Põhja-AmeerikasLade Põhja-AmeerikasLadestik AustraaliasLade AustraaliasLadestik HiinasLade Hiinas
ÜlemordoviitsiumHirnanti ladeAshgilli ladestikHirnanti ladeCincinnati ladestikGamachi ladeÜlemine ladestikBolinda ladeÜlemine ladestikHirnanti lade
Katy ladeRawthey ladeRichmondi ladeChientangkiangi lade
Cautley ladeMaysville ladeEastoni ladeNeichiashani lade
Pusgilli ladeEdeni lade
Caradoci ladestikStreffordi ladeMohawki ladestikChatfieldi lade
Cheney lade
Sandby ladeBurrelli ladeTurini ladeGisborne lade
Aureluci ladeWhiterocki ladestikChazy lade
KeskordoviitsiumDarriwili ladeLlanviri ladestikLlandeili ladeKeskmine ladestikDarriwili ladeKeskmine ladestikDarriwili lade
Abereiddy lademääratlemata
Dapingi ladeArenigi ladestikFenni ladeAlumine ladestikYapeeni ladeDapingi lade
Whitlandi ladeRangeri ladeCastlemaine lade
Ibexi ladestikBlack Hillsi ladeChewtoni lade
Bendigo lade
AlamordoviitsiumFlo ladeMoriduni ladeTule ladeLancefieldi ladeAlumine ladestikFlo lade
Tremadoci ladeTremadoci ladestikMigneinti ladeStairsi ladeTremadoci lade
Cressage ladeSkullrocki lade

Ordoviitsiumi fossiileRedigeeri

EestiRedigeeri

Ordoviitsiumi avamusala (hall)

Ordoviitsiumi ladestu avamusala hõlmab Põhja-Eestit, v.a klindiesine ala. Ladestu leviala hõlmab aga suuremat osa Eestist, v.a Mõniste kerke pealne osa ja klindiesine. Ordoviitsiumi setendite maksimaalne paksus Eesti alal on 180 meetrit (Kesk-Eestis). Eesti ordoviitsiumi ladestu lasub kambriumi setendeil. Ordoviitsiumil lasuvad aga siluri-, devoni- või kvaternaariaegsed setendid.

Ordoviitsium jaotatakse kolmeks ladestikuks, mis omakorda jaotuvad kaheksateistkümneks lademeks. Enamiku ordoviitsiumi regionaalsete lademete stratotüübid paiknevad Eestis. Eraldatakse ka hulk kihistuidkihistikke ja kihte ehk litostratigraafilisi üksusi, mille piirid ei pea langema kokku kronostratigraafiliste üksuste piiridega. Ordoviitsiumi lademete väljaeraldajaiks või nimede autoriks on enamasti Friedrich Schmidt või Hendrik Bekker.

Eesti ordoviitsiumi ladestu koosneb peamiselt karbonaatseist kivimeist, millest tähtsamad on lubjakivid, aga peale nende on ka merglit, dolomiiti ja liivalubjakiviTerrigeenseist setteist on liivakivi ja aleuroliiti. Ordoviitsiumi ladestus on ka fosforiitiargilliiti ja savi. Ordoviitsiumi ladestu Kukruse lademes on Eesti tähtsaim maavara – kukersiit ehk põlevkivi. Peale kukersiidi on ordoviitsiumi ladestu maavaradeks ka graptoliitargilliit (ebasoovitatav, kuid laialt levinud on nimetus diktüoneemakilt), karbonaatkivimid ehk rahvapäraselt paekivi ja põhjavesi.

Karbonaatkivimite lahustumisega on seotud karstinähtused KostiveresUhakulTuhalas ja mujal.

Eesti ala ehk Baltika ürgmanner oli ordoviitsiumis lõunapoolkera keskmistel ja madalatel laiustel. Ordoviitsiumi kivimid, eriti lubjakivid, sisaldavad ohtralt kivistisi. Nendeks on korallidkäsijalgsedtrilobiididlimusedmikrokivistised jne.

Eesti ordoviitsiumi stratigraafiline skeem
LadestuLadestikLadeKivimiline koostis avamuselPaksus
järgnev
OrdoviitsiumÜlemordoviitsiumPorkunilubjakivi, dolomiit4...15 m
Pirgulubjakivi17...70 m
Vormsilubjakivi2...22 m
Nabalalubjakivi2...35 m
Rakverelubjakivi2...28 m
Oandulubjakivi0...6 m
Keilamergel, lubjakivi3...32 m
Haljalalubjakivi2...14 m
Kukruselubjakivi, kukersiit4...25 m
KeskordoviitsiumUhakulubjakivi, mergel5...25 m
Lasnamäelubjakivi, dolomiit3...15 m
Aserilubjakivi0,1...7 m
Kundalubjakivi, lubiliivakivi0,1...15 m
Volhovilubjakivi, dolomiit0...21 m
AlamordoviitsiumBillingeniglaukoniitaleuroliit0...1 m
Hunnebergiglaukoniitliivakivi, aleuroliit0,5...2 m
Varangusavi, argilliit4...25 m
Pakerordiliivakivi, argilliit4...25 m
eelnev