Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rohusoometsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. 2.2. Rohusoometsad ...

reede, 23. aprill 2021

Looduskaitseseadus ja looduskaitse korraldus Eestis

Sissejuhatus

Eelnevalt õppisime, et looduskaitse kaitseb loodust inimtegevuse mõju eest. On ilmne, et loodus ise saab ilma inimeseta suurepäraselt hakkama, kuid inimene vajab loodust. Selles peatükis käsitleme seda, kuidas on looduskaitse Eestis reguleeritud ja kuidas looduskaitset praktiliselt korraldatakse.

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks:
teate,
  • millised on Eesti inimeste õigused ja kohustused seoses looduskeskkonnaga;
  • milliseid loodusobjekte kaitstakse Eestis;
  • milline on kaitstavate loodusobjektide jaotus;
oskate
  • internetist üles leida looduskaitseseaduse ja otsida sealt teavet;
  • tuua näiteid Eestis kaitstavatest looduskaitseobjektidest vastavalt nende jaotusele.

Eesti inimeste kõige üldisemad õigused ja kohustused seoses looduskeskkonnaga kehtestab Eesti Vabariigi Põhiseadus (1992).

Põhiseaduses on muu hulgas kirjas, et
  • Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult;
  • Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib teatud juhtudel piirata, sh looduskeskkonna kaitse eesmärgil;
  • Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus.

Looduskaitse põhimõtted ja korralduse määrab ära Eesti Looduskaitseseadus (2004).

Looduskaitse eesmärgid Eestis on:
  • elurikkuse säilitamine;
  • kultuurilooliselt väärtusliku või ilusa looduskeskkonna säilitamine;
  • loodusvarade säästlik kasutamine.

Eesti kaitstavad loodusobjektid on:

  • kaitsealad;
  • hoiualad;
  • kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;
  • püsielupaigad;
  • kaitstavad looduse üksikobjektid;
  • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Eestis on kolme liiki kaitsealasid:

  • rahvuspargid;
  • looduskaitsealad;
  • maastikukaitsealad ehk looduspargid;
millele lisanduvad seoses Euroopa Liidu keskkonnapoliitika alusel loodud
  • hoiualad.

Kaitsealadel on erineva rangusega kaitsevööndid

Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Reservaati tohib minna vaid eriloal teadustöö tegemiseks, järelevalve- või päästetöödeks. Niisuguste alade üks teaduslikke eesmärke on uurida, kuidas loodus omasoodu areneb.
Sihtkaitsevööndis on Inimtegevus üldjuhul piiratud. Siin on lubatud sellised tegevused, mis aitavad säilitada kaitstavaid liike ja kooslusi. Nii näiteks on lubatud kaitsealuse puisniidu niitmine, et vältida selle koosluse võsastumist ning võimalikku liikide vaheldumist. Sihtkaitsevööndis asuvate loodusvarade (nt mets, turvas) kasutamine ei ole lubatud.
Rahvuspargis ja looduskaitsealal esinevad kõik kolm vööndit, maastikukaitsealal loodusreservaate ei ole, on vaid piiranguvöönd ja võib olla ka sihtkaitsevöönd. Kaitse täpseks korraldamiseks koostatakse igal kaitse alla võetud territooriumil kaitsekorralduskava.
Hoiualad on Natura 2000 võrgustiku osad. Siin kehtib võrdlemisi leebe kaitserežiim, kus on lubatud inimese majandustegevus. Kõik need tegevused, mis kahjustavad ala soodsat seisundit, on keelatud.

Rahvuspargid

Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitsealamis on loodud looduse, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Eestis on 6 rahvusparki (vt joonis 4.3.7.1.).
Lahemaa on esimene ja vanim rahvuspark nii Eestis kui ka kunagises Nõukogude Liidus. Siin on kaitse all erinevad ökosüsteemid – metsad, sood, meri ning kohalik kultuuripärand. Lahemaa sai nime sellest, et territoorium paikneb nelja lahe kaldal.
Vilsandi on Eesti looduskaitse häll, siinsel territooriumil asutati 1910. aastal linnukaitseala, esimene taoline kogu Baltikumis. Rahvuspargile on iseloomulik mereline kliima, rikkalik merelinnustik ja suurimad hallhüljeste lesilad Eestis.
Matsalu rahvuspark on üks Euroopa tähtsamaid veelindude pesitsuse ja rände alasid. Siin on kaitse all Lääne-Eestile iseloomulikud ranna-, puis- ja luhaniidud ning loopealsed.
Soomaa rahvuspark on moodustatud siinsete suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Seda rahvusparki tuntakse üleujutuste järgi. Üleujutused mõjutavad kogu kohalikku elu, mistõttu tuntakse seda perioodi ka viienda aastaajana.
Karula on Eesti kõige väiksem rahvuspark. Rahvuslik pärand on oskuslikult põimitud tänapäevaga, olles loomulik osa igapäevasest toimetamisest. Rahvuspargile on iseloomulikud kuppelmaastikud koos nõgudes asuvate järvesilmade ja nende vahel looklevate teedega.
Alutaguse on Eesti uusim rahvuspark, mis loodi 2018. aastal.
See piirkond on ajalooliselt Eesti suurim okasmetsade ja soode ala, kuhu jäävad Eesti pikim liivarand ja unikaalne Smolnitsa luitestik Peipsi põhjarannikul, Eesti suurima vooluhulgaga Narva jõgi koos vanajõgede ning luhtadega Struugal, Eesti suurima järvede tihedusega Kurtna järvistu,  Eesti ainsad mandriluited Agusalus, Põhja-Euroopa üks suurimaid soostikke Puhatu ning laialehine loodusmets Porunis.  Alutaguse rahvuspark moodustati juba olemasolevate loodus- ja maastikukaitsealade ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala baasil. Sel viisil tekkis rahvuspargi loomisega  terviklik ja süsteemne loodus- ning pärandkultuuri kompleks.
#981d99
Joonis 4.3.7.1. Kaart: Eesti rahvuspargid
New image

Looduskaitsealad

Viidumäe (joonis 4.3.7.2.) on haruldaste taimede kodu. See kaitseala on loodud paljude haruldaste liikide, koosluste ja elupaikade kaitseks. Viidumäe nn kõrgemate taimede koguarv ulatub umbes 700-ni, millest 58 liiki on Eestis kaitse all. Nende seas on ka üksnes Saaremaal kasvav saaremaa robirohi. Niitudel ja lehtmetsades elab Eesti suurim maismaatigu - viinamäetigu.
Joonis 4.3.7.2. Viidumäe looduskaitseala
Näide: Viidumäe looduskaitseala
Looduskaitsealal tegeldakse looduslike protsesside, haruldaste või ohustatud liikide ning nende elupaikade ning koosluste uurimise, kaitse ja tutvustamisega. Looduskaitsealadel on oluline koht teaduslikul tööl.
2016. aasta lõpus oli Eestis 159 looduskaitseala.

Maastikukaitsealad

New image
Joonis 4.3.7.3. Otepää looduspark
Näide: Otepää looduspark
Otepää maalilisi maastikke ilmestavad liigirikkad kooslused ja mitmed eriilmelised paigad metsatuka, järvesopi, põllulapi või taluhoonetega (joonis 4.3.7.3.). Vaheldusrikkad maastikud tingivad taime- ja loomaliikide mitmekesisuse. Siin võib kohata konnakotkast, sookurgi, rukkirääku, karu, ilvest ja paljusid käpalisi. Otepää kõrgustik on veelahkmeala - siit lähtuvad jõed suubuvad Võrtsjärves, Peipsi järves ja Emajões. Looduspargi alalt ning lähistelt saavad alguse näiteks Väike Emajõgi ja Elva jõgi.
Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Sageli on need looduskaunid alad, mis on puhkajate ning turistide meelispaigaks.
2016. aasta lõpus oli Eestis 152 maastikukaitseala.

Liikide kaitse

Ohustatud ja haruldased liigid võetakse kaitse alla. Ümber nende liikide, mis ei asu kaitsealal, kehtestatakse 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kus asub kaitsealuse liigi püsielupaik. Püsielupaik on kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (nt kudemise ajal); seene või taime looduslik kasvukoht; lõhe või jõesilmu kudemispaik; pruunkaru talvitumispaik; jõevähi loodusliku elupaik; mägra rohkem kui 10 suudmega urulinnak. Liikide kaitseks koostatakse tegevuskava.
Kaitsealuseid liike ei tohi
  • püüda, korjata ega muul moel kahjustada;
  • tahtlikult surmata ega häirida;
  • osta ega müüa.
Eestis on üle 1200 kaitsealuse üksikobjekti – taime, looma, kivistise jm.
Looduskaitseseadus kehtestab liikide 3 kaitsekategooriat.

I kaitsekategooria liigid

Siia kuuluvad vähenenud arvukusega, kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, mis Eesti looduses surevad välja, kui neid ähvardavaid ohte ei kõrvaldata. I kaitsekategooria loomaliikide häälte salvestamiseks, sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks tuleb hankida luba. Liigi täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
Näited I kaitsekategooria liikidest (joonis 4.3.7.4.):
  • limatünnik
  • ebapärlikarp
  • must-toonekurg
  • lendorav
limatünnik
ebapärlikarp
must-toonekurg
lendorav
Joonis 4.7.3.4. l kategooria liigid (loetledes vasakult):
(üleval) limatünnik ja ebapärlikarp; (all) must-toonekurg ja lendorav

II kaitsekategooria liigid

II kaitsekategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, mille arvukus langeb ja levila aheneb. Niisugused liigid võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
Näited II kaitsekategooria liikidest (joonis 4.3.7.5.):
  • Saaremaa robirohi
  • kaunis kuldking
  • säga
  • viigerhüljes
Saaremaa robirohi
kaunis kuldking
säga
viigerhüljes
Joonis 4.3.7.5. ll kategooria liigid (loetledes vasakult):
(üleval) Saaremaa robirohi ja kaunis kuldking; (all) säga ja viigerhüljes

III kaitsekategooria liigid

III kategooria kaitse alla kuuluvad liigid, mis on Eesti looduses suhteliselt tavalised, kuid mille elupaigad on hävimisohus ning arvukus võib kriitiliselt langeda, kui ohutegureid ei kõrvaldata. Siia kategooriasse kuuluvad ka need, kes varem kuulusid I või II kategooriasse, kuid on nüüd vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.
Näited III kategooria liikidest (joonis 4.3.7.6.):
  • kärnkonn
  • vaskuss
  • karulauk
  • valge vesiroos
kärnkonn
vaskuss
karulauk
valge vesiroos
Joonis 4.3.7.6. lll kategooria liigid (loetledes vasakult):
(üleval) kärnkonn ja vaskuss; (all) karulauk ja valge vesiroos

Kokkuvõte

Eesti Looduskaitseseadus (2004) määrab ära looduskaitse põhimõtted ja korralduse. EV Keskkonnaministeerium töötab välja seaduslikke akte, Keskkonnaamet korraldab praktiliselt nende elluviimist.
Eesti kaitstavad loodusobjektid on kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
Eestis on kolme liiki kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad ehk looduspargid, millele lisanduvad seoses Euroopa Liidu keskkonnapoliitikaga loodud hoiualad.
Kaitsealadel on erineva rangusega kaitsevööndid, kaitse korraldamiseks nendel aladel koostatakse kaitsekorralduskava.
Kaitsevööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd.
Liikide kaitseks on kehtestatud 3 erineva rangusastmega kaitsekategooriat. Liikide kaitseks koostatakse tegevuskavad.

Mõisted

hoiuala
kaitsekategooria
kaitsekorralduskava
looduskaitseala
maastikukaitseala
piiranguvöönd
püsielupaik
rahvuspark
sihtkaitsevöönd