Polioviirus

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Polioviirus (inglise poliovirus) on viirus, mida peetakse lastehalvatuse tekitajaks inimestel ja eksperimentaalselt ka mitmetel teistel imetajatel.

Polioviirus
Taksonoomia
Riik	Viirused
Sugukond	Pikornaviirused Picornaviridae
Perekond	Enteroviirus
Liik	Enterovirus C
Alamliik	Polioviirus

Varem on laste seljaajuhalvatuse tekitaja viirus kandnud ka nimetust neurotroopne ultraviirus.

Sisukord

Klassifikatsioon

Polioviirusel klassifitseeritakse tänapäeval kolm serotüüpi: PV1, PV2, ja PV3.

Morfoloogia ja kirjeldus

• Genoom: üheahelaline RNA-viirus 7500 nukleotiidiga;
• Kapsiid: ikosaeedriline ja koosneb neljast valgust VP1, VP2, VP3 ja VP4. Tugev valkkest peab vastu ka mao happelises keskkonnas;
• arvatakse, et inimesel seostub spetsiaalse PVR:CD155 valguretseptoriga;
• looduslikult siseneb rakku rakuretseptor-vahendatud endotsütoosi teel;
• 4–6 tunni jooksul "omastab" polioviirus raku normaalse valkude sünteesimise nii, et rakk hakkaks tootma uusi viiruseosakesi (10 000 – 100 000);
• polioviirus võib lümfi kaudu levida kõikjale peremeesorganismis;

Reservuaarid

Viiruse looduslikuks reservuaariks on harilikult inimesed.

Elulemisvõime ja paljunemine

Polioviirus säilitab virulentsuse mitme kuu vältel ka väljaspool peremeesorganismi: vees kuni 100 päeva ja roojas kuni 6 kuud. Polioviirus talub hästi külmutamist (laboritingimustes säilib viirus aastaid).

Varem (1957) on viirust tuvastatud ka toiduainetes, piimas ja võis.

Arvatakse, et polioviirus hävib kuumutamisel, keetmisel, kuivatamisel, ka UV-kiirguse ja formaldehüüdi sisaldavate desinfitseerivate vahendite toimel.

Polioviirus siseneb organismi küll enamasti epiteelkudede kaudu, kuna viirus asub tervete, haigete inimeste ja rekonvalestsentide nina limaskestal. Soolte kaudu siseneb polioviirus vistseraalsete närvikiudude kaudu ganglionidesse ja seljaajusse. Sealt liigub viirus (oletati varem) lümfiteede kaudu rakuvälises ruumis ja perifeersetes närvides olevate veresoonte kaudu seljaajju ning tekitab seal lümfotsütaarset põletikku. Põletiku tagajärjel arenevad rakkude nekroosid, neurogliia vohamine, sklerootilised ja atroofilised protsessid. Arvatakse, et paljuneb viirus lümfisüsteemi kudedes ja närvisüsteemi rakkudes (sh motoneuronid).

Lastehalvatus inimestel

Polioviirused on obligatoorsed intratsellulaarsed parasiidid, kes võivad vastuvõtlikele inimestele üle kanduda kas fekaal-oraalse või oraalse kontakti kaudu, ja lastehalvatust põhjustada.

Laste seljaajuhalvatuse aluseks on seljaaju eessarvede ja ka peaaju osade osaline kahjustus..

Raskekujuline müasteenia inimestel

Mõnede raskekujulist müasteeniat põdevate müasteenikute tüümuses on tuvastatud polioviirusega nakatunud makrofaage.

Biomeditsiin

Polioviiruse kunstlikuks reservuaariks on inimeste poolt loodud laboratooriumid ja 'elavat' metsikut polioviirust sisaldavad preparaadid.

1908. avastasid Karl Landsteiner ja Erwin Popper polioviiruse.

1948. aastal avastas dr John Franklin Enders koos kolleegide dr Thomas Huckle Welleri ja dr Frederick Chapman Robbinsiga, et külmikust võetud polioviirus kasvas hästi imikutelt kirurgiliste protseduuride käigus eemaldatud neerukudedel. Hilisemad katsed näitasid, et viirus kasvas ka aju-, naha-, lihas- jt kudedes. Nimetatud doktorid said oma avastuse eest 1954. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna.

Patogeense biopreparaadina

Kinnitamata andmetel on Nõukogude Liidus püütud valmistada ka polio- ja Ebolavirus'e geneetiliselt muundatud "hübriidviirust" Ebolapox, mida oleks võimalik kasutada biorelvana.

Enteroviirused

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Enteroviirus (ladina keeles Enterovirus) on pikornaviiruste (Picornaviridae) sugukonda kuuluv viiruste perekond.

Polioviirus
Taksonoomia
Riik	Viirused
Sugukond	Pikornaviirused Picornaviridae
Perekond	Enteroviirus

Sisukord

Klassifikatsioon

Enteroviirusel klassifitseeritakse tänapäeval mitmeid liike ja serotüüpe:

• enteroviirus A
• enteroviirus B
• enteroviirus C (polioviirus)
• enteroviirus D
• enteroviirus E
• enteroviirus F
• enteroviirus G
• enteroviirus H
• enteroviirus J
• rinoviirus A
• rinoviirus B
• rinoviirus C.

Puukentsefaliit

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Puukentsefaliit ehk puukajupõletik on viiruslik nakkushaigus, mis levib puugihammustuste ja lehma- ning kitsepiima kaudu.

Puukentsefaliit

Puuk:

Puuk ei ole putukas, vaid ämblikulaadne. Ta on sugulane ka skorpionidega.

Puuk  on puisniitude, lehtmetsade ja heinamaade tavaline elanik. Kogu maailmas on levinud  mitusada liiki puuke. Eestis on ohtlikud viiruselevitajad  võsapuuk ja laanepuuk.

Enne, kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka  kaudu haavasse natuke sülge. Puugi sülg toimib nagu tuimestusvahend, mis muudab hammustuse valutuks. Kuid samas sisaldab see ka vere hüübimist  takistavat ainet. Just puugi süljes võibki olla nakkus.

Mis on puukentsefaliit, kas see on ohtlik ja kuidas seda ära hoida?

Puukentsefaliit ehk TBE- viirus ( tuleb inglise keelsest terminist Tick-Borne Encephalitis) on kesknärvisüsteemi haigus, mida põhjustab viirus. See viirus levib puugihammustuste vahendusel. Puugid saavad selle viiruse aga omakorda metsloomadest ja lindudelt. Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini. Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäeva temperatuur on üle 7 plusskraadi.

Iga nakkushaigus on mingil määral ohtlik. Puukentsefaliidi suremus on umbes 0,5-1 %. Peaaegu kolmandikul selle haiguse põdenutest jäävad pikaajalised või eluaegsed järelnähud. Kõige sagedasemad järelnähud on uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused.

Et puukentsefaliiti ära hoida, peab ennast selle vastu vaktsineerima. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine hõlmab 3 süsti. Kaks esimest tehakse 1-3 kuulise vaheajaga. Viimane tehakse aasta pärast. Tänu nendele kolmele süstile säilib immuunsus 3 aastat. Umbes 95% vaktsineeritutest on puukentsefaliidi vastu täielikult kaitstud. Et kaitset jätkata, tuleb neid süste teha iga 3 aasta tagant. Vaktsiin on tasuline.

Mida teha, kui oled avastanud puugi oma nahas?

Kui avastada puuk, siis tuleb ta nahast võimalikult kiiresti eemaldada. Ohtlik on puugist liiga kõvasti kinni haarata, tagakeha pigistada või seda määrida. Puugi eemaldamisel tuleks kasutada peeni pintsette ja haarata võimalikult naha lähedalt.

Pärast puugi eemaldamist tuleb haav vee ja seebiga ära pesta. Kui on näha ringikujulist punetust, siis tuleks arsti poole pöörduda.

Millised on puukentsefaliidi haigusnähud?

Nakatumise korral ilmnevad 1-2 nädalat pärast puugihammustust grippi meenutavad haigusnähud. Näiteks palavik, pea-ja lihasvalud. Need võivad mööduda 1 nädalaga, kuid on ka raskemaid juhtusid. Siis tungib viirus ajju ja ajukelmetesse. Sel juhul esinevad kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja halb enesetunne. Võivad tekkida teadvuse häired ja halvatus.

Millistes riikides puukentsefaliiti esineb ja kus Eestis?

Olemas on kahte sorti puukentsefaliidi viirust: ida-ja läänetüüp. Läänetüüp on levinud Kesk-ja Lääne Euroopas, Põhjamaades ja Lääne-Venemaal. Idatüüpi esineb põhiliselt Venemaal ja Aasias.

Eestis, Lätis ja Leedus esineb mõlemat viirusetüüpi.

Eestis registreeritakse igal aastal 200-300 puukentsefaliidi juhtu. Puukentsefaliidiohu piirkonnad Eestis on põhjarannik, Pärnu ümbrus, Tartu ümbrus, Kirde-Eesti ja Kagu-Eesti.

Huvitavat:

• Kui inimene on kunagi juba puukentsefaliiti põdenud, saab ta selle haiguse vastu eluaegse immuunsuse
• Puukentsefaliidi haigustunnused ilmnevad 1-2 nädala pärast ja need on nagu gripi haigusnähud
• Puukentsefaliidi suremus on 0,5-1%

Levinud on arvamus, et, kui puuk on nahas, tuleb talle peale määrida võid või õli, kuid see on vale, sest siis lähevad puugil lahti süljenäärmed, milles võibki viirus olla.

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Dengepalavik

Denge palavik on sääskedega leviv viirushaigus, mille põhjustaja on flaviviiruste rühma kuuluv 

RNA dengue viirus, millel on neli serotüüpi (DEN-1, DEN-2, DEN-3, DEN-4). 

Esita meediumifail

Tutvustav video

Seda levitavad sääseliigid Aedes aegypti ja Aedes albopictus.