Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud ülemaailmselt nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel.
Loomadel
Taimetoitlastest loomad nakatuvad peamiselt põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede, sööda söömisel. Veistel, lammastel ja hobustel ja teistel loomadel on haiguse kulg kiire ja põhjustab ilma ravita looma surma. Sigadel kestab haigus kauem.
Põrnakatk inimestel
Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt naha või hingamisteede kaudu või neist valmistatud lihatoodete söömisel aga ka kokkupuutel nende luude, karvkatte, (näiteks lamba villaga). Inimeselt inimesele haigus ei levi.
Klassifikatsioon
RHK-10. Jaotis A22. Põrnakatku klassifikatsioon ja kohandused
| Klassifikaator | Nimetus |
|---|---|
| A22.0 | Nahapõrnatõbi |
| A22.1 | Kopsupõrnatõbi [Pulmonaalantraks] |
| A22.2 | Gastrointestinaal-põrnatõbi |
| A22.7 | Põrnatõveseptitseemia |
| A22.8 | Põrnatõve muud vormid |
| A22.9 | Täpsustamata põrnatõbi |
Nahapõrnatõbi
Põrnatõve nahavorm avaldub 3–5 päeva jooksul nakkusest. Sügelevast punnist tekib paistetanud ja villiline haavand (pahaloomuline karbunkul), mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga.
Kopsupõrnatõbi
Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi (pulmonaalantraks, kopsuvorm).
Gastrointestinaal-põrnatõbi
Bakteriga nakatunud loomaliha söömise tagajärjel võib 2–5 päeva möödudes kujuneda põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lümfisõlmi.
Ravi
Põrnatõve ennetamiseks kasutatakse antibiootikumiprofülaktikat. Haigusnähtude ilmnemisel ning laboratoorsete analüüside tulemusel kinnitust leidnud haigusjuhtusid püütakse samuti antibiootikumidega ravida. Antibiootikumiravi võib õnnestuda.
Tüsistused
Paljudel juhtudel kulgeb haigus kiiresti ja antibiootikumiravi võib ebaõnnestuda – siis lõpeb haigus tavaliselt surmaga.
Vaktsiin
Põrnatõve vastu vaktsineeritakse nii loomi kui ka inimesi.
Biorelvana
Siberi katku spoore võib in vitro toota. Neid on lihtne säilitada, kuna nad on väga vähenõudlikud ja vastupidavad. Tootmise eesmärgiks on ilmselt võimalik kasutamine bioloogilise relvana või teaduslike uuringute tarbeks.
Nimi
Haigus on saanud nime kreekakeelsest sõnast ἄνθραξ 'süsi' mustade karbunkulite järgi, mis haigus nahale jätab.
Antraksi puhangud (osaline)
20. sajandil
- 1979. aasta aprillis Sverdlovskis (Jekaterinburgis) vallandunud antraksipuhang (kopsuvorm, inimene);
21. sajandil (osaline)
- 2001. aasta juulis surid Kanadas (Albertas) 19 piisonit ja ohustatud olid sajad piisonid;
- 2001. aasta septembris saadeti Ameerika Ühendriikide kõrgetele riigiametnikele nn "Siberi katku kirjad", 5 inimest sai surma;
- 2010. aastal surid põrnakatku spooridega nakatunud heroiini tagajärjel seitse inimest Šotimaal ja üks Saksamaal;
- 2010. aasta juunis Uganda loomapargis vallandunud antraksi puhang tappis 83 jõehobu.
- 2010. aasta augustis ja septembris nakatusid Bangladeshis 300 inimest ja üle 200 looma põrnakatku – 50 looma surid (33 lehma ja 17 kodukitse)
- 19. juunil 2014 teatas Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, et vähemalt 75 teadlast, viimastel andmetel 86, võisid 13. juunil laboris töötades kokku puutuda elavate põrnatõvebatsillidega. Kõigile pakuti 60-päevast ravikuuri antibiootikumiga (ciprofloxacin) ja antraksivaktsiini süste.
Ajaloolist
- Homerose ja Vergiliuse aegadel olevat vanad araablased kutsunud haigust "Pärsia tuleks", kreeklased ja roomlased aga "pühaks tuleks"
- tõbe on kirjeldatud ilmselt ka Piiblis;
- põrnatõve haigustekitaja avastas 1849. aastal Aloys Pollender.
