Tuudorstiil, ka tuudorgootika ja Tudori stiil (inglise keeles Tudor style) oli Inglismaal ajavahemikus 1485.–1558. käibel olnud arhitektuuristiil, mis kujutab endast perpendikulaarstiili (Inglismaa hilisgootika) jätku kombineerituna renessanssarhitektuuri elementidega. Stiiliperiood on nime saanud Tudorite kuningaperekonna järgi, kes valitses Inglismaad aastatel 1485–1603. Tuudorstiili on peetud kas inglise vararenessansi arhitektuuriks või hilisgootika viimaseks perioodiks, 16. sajandi II poolel asendub see järk-järgult Elizabethi stiiliga (inglise keeles Elizabethan style).
Eestikeelses ajakirjanduses ja veebis võib leida ka vormi tuudori stiil, kuid enamikus eestikeelsetes teatmeteostes ja portaalis "Eesti mõisad" esineb sõnakuju tuudorstiil. Ajakirjanduses on kasutatud ka ümberütlevat väljendit Tudori gootika stiil.
"Võõrsõnade leksikoni" pakutud paralleelsõnakujusid tjuudorstiil ja tjuudorkaar kasutab Voldemar Vaga "Üldine kunstiajalugu", aga ka Kultuurimälestiste riiklik register (tsitaadid ajaloolisest õiendist).
Üldised jooned
- Vahvärkehituse rikkalik kasutamine nii, et nähtavale jäetud puitsõrestik omandas iseseisva dekoratiivse eesmärgi
- Suured nelinurksed aknad ja nende paigutamine rühmakaupa (ka lantsettaken oli kasutusel nagu varasemal perioodil)
- Rohked kaheksa- või kuusnurkselt eenduvad seinalõigud ja soklita, seinast eenduvad erkerid laiade akendega
- Keeruka ehitusega katused paljude kaunistatud viiludega
- Palju tellisehitust ja tellistest moodustatud dekoori, sh kõrged hulknurksed telliskorstnad vahel fantastilise pinnadekooriga
- Rikkalikult puupaneelidega kaetud siseruumid, eriti ilmalikes hoonetes, ja lagesid, karniise ja seinu kattev rikkalik reljeefne kipsdekoor, mis mõnikord naiivselt imiteeris renessansi ornamendimotiive [12]
Detailides jäi tuudorstiil truuks hilisgootikale ja evitas renessansi elemente pikkamisi ja ettevaatlikult. Tüüpilise tuudorstiilis hoone juurde kuulusid nelinurksed või hulknurksed flankeerivad tornikesed ja ripptornikesed, ärklid akendega kõigis külgedes, lantsettaknad, nelinurksed või tuudorkaartega aknad mitmekaupa kõrvuti, sakmetega lõppevad müüriharjad (need esinesid isegi kirikutel), mida katkestasid teravad kolmnurk- või astmikviilud, või hoopis ridadena paigutatud viilud ilma sakmeteta, tellistest laotud spiraal- või mõne muu hilisgootiliku dekooriga kõrged korstnad. Fassaadi sümmeetriale ei pööratud arhitektuuris tähelepanu, palju enam rõhutati rikkalikkust ja mitmekesisust, vaheldades erineva kujundusega fassaadilõike ja dekoorielemente.
Rikkalik vahvärkehitus õitses eriti linnades ja sellest on säilinud palju ilusaid näiteid Inglismaa eri paikades.
Tuudorstiil Eesti historitsismis
Tuudorstiili elemente leiab Eestis uusgooti ehitistel (Sangaste loss, Kukulinna, Kalvi, Porkuni, Sõmerpalu jt mõisad, Toomemäe kaevumaja Tartus, Tartu Peetri kiriku interjöör) ja sõna tuudorstiil on kasutatud eelkõige historitsistliku arhitektuuri kontekstis.
.JPG)
