Otsing sellest blogist

UUS!!!

Palumetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Palumets  on pohla ...

esmaspäev, 12. aprill 2021

Koroonaviiruse head ja halvad omadused ning tulevikunägemused

Praegu on aeg, kus õpilased on jälle koduõppel. Muidugi selle viiruse (RNA-viirus, koroonaviiruste perekonnast, nimega SARS-COV-2 ehk Ägeda raskekujulise respiratoorse sündroomiga koroonaviirus 2) ja sellest tingitud haiguse (COVID 19 ehk koroonaviirushaigus 2019) tõttu tekkinud mitmeid probleeme. Kuid mõned asjad on siiski paremad, kui enne koroonaviirusepandeemiat. 
Head asjad:
Looduse saastatus on vähenenud, müra on vähenenud, loodus on tagasi linnades, vähenenud on kasutute või väheefektiivsete tegevuste tegemine.
Kuidas veel paremaks saada?
Tuleb teha kiire rohepööre. Majanduses tuleb turumajandusest minna üle rohe- või sinimajandusele (oluline pole mitte majanduskasv vaid loodus- ja keskkonnasõbralikkus ning säästlikkus.). Ka öko-sotsiaalne turumajandus pole halb variant. 
Ühiskondlikus plaanis tuleb liikuda ühtse, vabade ja võrdsete inimeste föderatsiooni poole. 
Riigivalitsemises oleks parimateks vormideks tehnokraatia (tehniliste ekspertide võim ehk juhiks on see, kellel on selles valdkonnas kõige rohkem teadmisi) või meritokraatia (talentide valitsus). Halb poleks ka kõiketeadva superarvuti valitsus.
Kuid kõigi nende eelnevalt mainitud valitsemisvormidega on omad probleemid:
Tehnokraatia puhul see, mille järgi valitakse eksperte ning meritokraatia puhul see, kuidas teha kindlaks talente. Kuid superarvuti valitsemise ainsateks miinusteks võivad olla arvuti vastuhakk inimestele (masin ründab inimesi) ja rikked. 
Mina leian, et oluline on anda inimestele suured vabadused (ning koos sellega ka kohustused). Tuleb tegeleda ka sotsiaalselt, võimalustelt, vabadustelt ja majanduslikult võimalikult võrdse inimühiskonna loomisega. Samas ei tohi muuta inimeste bioloogiat (välja arvatud tema enda soovil). Igasuguste teatud inimgruppi (või miks mitte ka muud looma või olendit) puudutavad otsused tuleks võtta vastu rahvahääletustel. Need peaks olema suuremalt jaolt digitaalsed, kuid alles peaks jääma ka muud variandid. Seda muidugi välja arvatud juhul kui superarvuti ei suuda otsustada. 
Selline on minu nägemus tulevikust.

Biosfääri läbiv energiavoog. Ökopüramiid

Sissejuhatus

Selles peatükis õpime, millised on ainete ja energia liikumise seaduspärasused toiduahelas. Sarnaselt toitainetele liiguvad toiduahelates ka saasteained.
Noore merikotka lugu
Üks perekond leidis metsast haige kotka. Noor merikotkas oli nälginud, suled kohati murdunud. Et kahjustatud suled ei lase linnul lennata ega toitu hankida, siis seletab see linnu üldist nõrkust ja kriitilist seisukorda. Loomaarst diagnoosis merikotkal pliimürgituse.
Plii satub looduskeskkonda jahi- ja kalameeste vahendusel. Raskemetallist põhjustatud mürgistus tekitab lindudel tajuhäireid, sulgede katkemist jms, mis võib lõpuks viia hukkumiseni.
Lisaks raibetest toituvatele kotkastele on plii ohuks ka veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele, kes neelavad pliihaavleid toiduotsimise käigus. Kõige rohkem mõjutab see parte, hanesid ja luiki ning omakorda neist toituvaid loomi. Populaarsetes linnujahi kohtades võib pliihaavlite hulk veekogu põhjas olla väga suur- ekspertide hinnangul võib ühe küti poolt keskkonda tulistatud pliihaavlite kogus ulatuda kuni kolme kilogrammini päevas. Tagajärjena leitakse igal aastal kas surnud või haigeid linde, kes on saanud mürgituse pliihaavleid neelates või saastunud ulukiliha süües. Eelmainitu tõttu on tänaseks päevaks Euroopas arutamisel pliihaavlite keelustamine ja pliivaba laskemoona kasutuselevõtt.
Meie kõnealune merikotkas sai pärast mitmekuist ravi vabaduses olla vaid ühe kuu, sai siis uuesti pliimürgituse ja suri mõni päev hiljem.
Varemõpitust teame, et kotkas on toiduahela tipus asuv tipptarbija. Ärgem unustagem, et sageli on tipptarbijaks inimene ise.

Õpieesmärgid

Selle peatüki lõpuks:
teate,
  • miks on biosfääri läbiv energiavoog Maal eksisteeriva elu aluseks;
  • millised on Maa biosfääris aine ja energia liikumise üldised seaduspärasused;
  • mis on ökoloogiline püramiid;
oskate
  • lahendada ökoloogilise püramiidi reeglite ülesandeid;
  • koostada ja analüüsida biosfääri läbiva energiavoo muutuste skemaatilisi jooniseid.

Biosfäär kui Maa suurim ökosüsteem

Biosfäär on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht, mille moodustavad muld-, vee- ja õhkkeskkond ehk teisiti nimetatult lito-, pedo- ja hüdrosfäär ning atmosfääri alumised kihid (joonis 4.2.6.1.). Biosfääri vertikaalne ulatus on umbes 40 km.
Biosfäär:
1. Atmosfäär:
Atmosfäär on Maad ümbritsev õhukiht, mis ulatub 1000-1200 km kõrgusele. Õhku leidub mullas, vees ja see liigub Maa kohal. Atmosfäär sisaldab hapnikku, lämmastikku, süsihappegaasi, veeauru jpm. 20-50 km kõrgusel asub osoonikiht, mis kaitseb Maa elustikku lühilainelise UV kiirguse eest
2. Litosfäär:
Litosfäär on maakoore väline kivimiline kiht. Selle ülemine osa –
2.1 Pedosfäär:
pedosfäär - pakub elupaika mullaelustikule: seentele, mikroobidele, taimedele ja loomadele. Organismid toodavad mulla orgaanilist osa, mineraalne osa pärineb litosfääri sügavamatest kihtidest. Litosfääri paksus on 50-200 kilomeetrit
3. Hüdrosfäär:
Hüdrosfäär koosneb keemiliselt sidumata veest. Hüdrosfääri moodustavad jõed, järved, ookeanid, põhja- ja pinnavesi, liustike, soode ning atmosfääri vesi jm. Hüdrosfäär katab Maa pinda väga erineva paksuse kihina ja näiteks kõrbes ei ole seda vahel üldse.
4. Ökosfäär:
Ökosfäär on Maa ökosüsteemide kogum.
4.1. Sotsiosfäär:
#981d99