Sinine majandus (ingl blue economy) on majanduskorralduse kontseptsioon, mida levitas Rooma Klubi oma aruandes 2009. aastal.
See on looduse toimimisest inspireeritud tehnoloogiate ja ärimudelite rakendamine majanduses, mis võimaldab katta inimeste põhivajadusi kohapeal olemasolevate ressursside abil, minimeerides heitmeid. Selle jätkusuutliku majanduse kontseptsiooni väljatöötaja on Gunter Pauli "Sinine majandus" ilmus raamatuna 2010. aastal (The Blue Economy: 10 years, 100 innovations, 100 million jobs). Eesti keeles ilmus tõlge selle kolmandast versioonist aastal 2018.
Gunter Pauli on Belgia päritolu innovaatiline ettevõtja, üks rohelise majanduse ja jätkusuutlikkuse visionääre, kes oma viimasel Eesti külaskäigul 2018. aasta suvel esines Lilleoru Keskuses toimunud üleilmse ökokogukondade võrgustiku GEN Euroopa konverentsil "Teadlike kogukondade tarkus".
Sinise majanduse ärimudel
Sinise majanduse ärimudel loob lahendusi, mis toovad kasu nii keskkonnale, majandusele kui ühiskonnale laiemalt, sidudes omavahel esmapilgul kokkusobimatuid keskkonnaprobleeme teaduslike leiutistega, mille aluseks on looduses loomulikult toimuvad füüsikalised protsessid. Asendades piiratud tooraineressursid lihtsamate ja puhtamate tehnoloogiatega, on võimalik muuta seda, kuidas me juhime tööstusprotsesse ja lahendame nende tekitatud keskkonnaprobleeme. Sinine majandus keskendub kulude kärpimise asemel suurema väärtuse loomisele. See toob majanduslikku kasu uute töökohtade loomise, energiakulude vähenemise ning selle kaudu, et üks algatus või uuendus suudab luua mitmeid tuluvoogusid paljudele osapooltele, tuues samas kasu ka kogu kogukonnale. Sinine majandus on jätkusuutlik majandusmudel, mis töötab kõikide heaks ja kasutab seda, mis on kohapeal olemas ja kättesaadav.
Gunter Pauli kaasabil on sinise majanduse põhimõtteid kasutades rajatud maailmas enam kui 200 sotsiaalselt ja ökoloogiliselt jätkusuutlikku ettevõtet, loodud enam kui 3 miljonit töökohta ning investeeritud üle 5 miljardi dollari.
Nn. rohemajandus ja ringmajandus, mis pole suutnud ära hoida kliima soojenemist ega loodusliku mitmekesisuse kadumist, on muutunud kalliks majandusmudeliks – kui tahta teha midagi, mis on kasulik keskkonnale ja inimesele endale, tuleb maksta selle eest rohkem. See omakorda tähendab, et roheline majandus on mõeldud rikastele. Sinine majandus ei püüa olla iga hinna eest odavaim, sest põhimõte "olla odavaim" töötab vaid kümne maailma suurima riigi jaoks. Edasiviiv strateegia on kasutada juba olemasolevat, luua lisaväärtust ning rahuldada inimeste põhivajadused. Innustajaks ja inspiratsiooniallikaks on seejuures loodus. Loodusel on 4 miljardi aasta pikkune kogemus, looduses pole keegi töötu ning loodus ei tunne jäätmeid. Võimalus maailma muuta on igaühel, alustades lihtsatest argipäevastest asjadest – sellest, mida me sööme ja joome, kuidas me magame, milliseks loome oma kodud ja kuidas neid haldame ning kuidas hindame lähedastega koosveedetud hetki. Muidugi ei toimu muutused üleöö, ent positiivsete väljavaadetega tegutsemine motiveerib muutusi ka ise läbi viima.
Sinise majanduse mudelit rakendades toodetakse näiteks kaevandusjäätmetest kivipaberit, kasutamata vett ja langetamata ühtegi puud; ohakatest valmistatakse bioplasti, -määrdeaineid ja -herbitsiide, millest viimased suudavad asendada glüfosaati; merevee-kasvuhoonetes kasvatatakse tomateid ilma mageveeta; projekteeritakse ja ehitatakse energiasäästlikke ning tolmu- ja keskkonnamürkide vabu tervislikke hooneid; merelainete ja hoovuste liikumisest toodetakse elektrit; toidukõlblikest koostisainetest valmistatakse tuletõkkematerjale, mida saab kasutada asbesti asemel; on käivitatud üle 5000 farmi, mis kasvatavad kohvipaksul söögiseeni; uudsed veepuhastustehnoloogiad asendavad kahjulikud kemikaalid lihtsa füüsikaga; valgust kasutades saab internetiühenduse muuta praegusest 100 korda kiiremaks jne.
Raamatu "Sinine majandus" versioonid
Gunter Pauli on kirjutanud oma raamatust "Sinine majandus" kolm versiooni, mis tutvustavad majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlikke ning juba toimivaid projekte üle maailma. Raamatud koosnevad 14 peatükist, millest igaühes käsitletakse mõnd maailmamajanduse haru ning tuuakse näiteid ja pakutakse uudseid lahendusi selle haru jätkusuutlikuks muutmiseks. Raamatu "Sinine majandus" kolm versiooni on ilmunud enam kui 40 keeles, neid on müüdud üle 17 miljoni eksemplari.
Esimene raamat – "Sinine majandus: 10 aastat, 100 leiutist, 100 miljonit töökohta" (originaalis The Blue Economy: 10 years, 100 innovations, 100 million jobs) oli algselt 2009. aastal Rooma Klubile esitatud aruanne. Raamatuna ilmus see 2010. aastal eesmärgiga innustada ettevõtjaid ning seada kätkusuutlikkusele senisest kõrgemad nõuded. Raamatus kirjeldatud ideede aluseks on Pauli 20 aasta pikkune kogemus ja ligi 200 edukalt ellu viidud projekti maailmas. See tutvustab sinise majanduse ärimudeli eesmärki – ühiskonna liikumine puuduselt küllusele, kasutades kohalikke ressursse ning lähenedes keskkonda kahjustavate probleemide lahendamisele uutmoodi.
Raamatu teine versioon – "Sinine majandus, versioon 2.0: 200 elluviidud projekti, 4 miljardit investeeritud USD, 3 miljonit loodud töökohta" (originaalis The Blue Economy, Version 2.0: 200 Projects Implemented, US$ 4 Billion Invested, 3 Million Jobs Created) ilmus 2014. aastal.
Raamatu kolmas versioon – "Sinine majandus 3.0: kasumlikud ärimudelid, mis taastavad planeeti (originaalis The Blue Economy 3.0: The marriage of science, innovation and entrepreneurship creates a new business model that transforms society) ilmus inglise keeles 2017. aastal. Eesti keeles, koos Eesti jaoks kirjutatud eessõnaga, avaldas selle 2018. aastal Lilleoru Keskus. Nagu ütleb Gunter Pauli raamatu sissejuhatuses, erineb raamatu viimane versioon esimesest enam kui 50% ning versioonist 2.0 kolmandiku võrra.
Gunter Pauli ja sinine majandus Eestis
Gunter Pauli (sündinud 1956 Antwerpenis Belgias) on kümnete ettevõtete looja, Rooma Klubi liige (olnud 1979–1984 Rooma Klubi asutaja Aurelio Peccei assistent) ning peaaegu 40 organisatsiooni ja 3000 innovaatiliselt mõtlejat ühendava üleilmse võrgustiku Zero Emissions Research and Initiatives (ZERI) asutaja, mille tegelikkuses toimiv filosoofia ongi sinine majandus. Pauli teeb koostööd mitmete riikide valitsustega eesmärgiga kujundada ümber kohalikke majandusi ning suunata raha tagasi kohalikku kogukonda.
2018. aasta juulis külastas Gunter Pauli Eestit, et osaleda üleilmse ökokogukondade võrgustiku GEN Euroopa konverentsil "Teadlike kogukondade tarkus". 46 riigist saabunud enam kui 500 külalisega üritusel Lilleoru Keskuses Harjumaal esines Pauli kahe loenguga ning juhtis sinise majanduse töörühma. Lisaks pidas JCI poolt korraldatud sinist majandust tutvustava loengu noortele JCI esindajatele Tallinna Tehnikaülikoolis ning esitles oma raamatu "Sinine majandus" viimase versiooni tōlget eesti keelde.
Eesti kohta jäi dr Pauli ettekannetest kõlama mõte, et Eesti peab taasavastama oma riigi ilu, vaatama kaugemale metsadest, puudest ja tselluloosist ning hakkama nägema "nähtamatuid" üllatusi: tuhandeid hallitus- ja pärmseeni meie metsades ning mikrovetikaid meie meres. Sest kui eestlased tahavad luua hea aluse veel fantastilisemale, inspireerivamale ja uuenduslikumale Eestile, tuleb neil hakata vaatama sinna, kuhu nad veel vaadanud pole.
