Kultuur 20. sajandil
Külma sõja aegne Ida-Lääne vastasseis kandus üle ka kultuurivaldkonda. Teaduse ja tehnika saavutusi kasutati nii lääne- kui ka idabloki maades eelkõige selleks, et luua võimsaid relvi, mis suudaksid hävitada üha rohkem ja rohkem inimesi, hooneid, linnu. Kuid samal ajal aitas teadlaste looming muuta paljude inimeste igapäevaelu paremaks ja mugavamaks, tuli käibele mõiste massikultuur.
Teaduse ja tehnika kiire areng võimaldas ka lihtinimesel kasutada kultuurisaavutusi. Raadio ja televisioon, magnetofonid, videoaparatuur ja arvutid võisid tuua kontserdid, spordivõistlused ja muusikafestivalid igasse kodusse. Siinkohal tekkiski sõna massikultuur, mis tähendab keskmise tarbija maitse vastavas kultuuris. Hakati ka laialdaselt kasutama reklaami. Tekkisid erinevad moesuunad ja see suurendas omakorda meelelahutuse tootjate sissetulekuid. 1960. aastatest hakati rääkima ka mitmesugustest liikumistest, näiteks feministlik liikumine, mille tagajärjel on kõikjal maailmas tunduvalt kasvanud naiste osa ühiskondlikus elus, kuid mõned ebavõrdsusega seotud probleemid on seotud tänapäevani. Veel tõusis päevakorda rassiline võrdsus ja seksuaalmoraali küsimus.
20. sajandi keskel hakkas majandus paljudes riikides kiirelt kasvama. Inimeste ostuvõime kasvas üsna kiiresti ning see soodustas ka massilise tarbimise tekkimist. Hakati tegelema massitootmisega. Inimeste kodudesse ilmus üha rohkem uusi asju ja täiustati juba olemasolevaid kaupu, näiteks autosid, mööblit, riideid. Juurde tekkisid pesumasinad, külmkapid, mikrolaineahjud, mitmesugune sidetehnika. Seoses arvuti turuletulekuga hakati pakkuma üha uusi teenusteliike, näiteks internetipank. See kujundas inimestele uute väärtushinnangute tekkimist.
Pärast Teist maailmasõda pandi rõhku sõjatehnika täiustamisele. Tuumapommist saadi ideid, kuidas selle tööpõhimõtet kasutada igapäevaelus. Tekkisid esimesed aatomielektrijaamad. Tänapäeval on need maailmas laialt levinud. Päris ohutu pole ka tuumaenergia, mida kasutatakse rahulikul eesmärgil. 1986. aastal toimunud avarii Ukrainas Tšernobõli tuumaelektrijaamas sai hoiatuseks kogu maailmale, et tuumaenergia pole naljaasi. Tehniliste vigade tõttu paiskus õhku tohutul hulgal radioaktiivset ainet, mis hiljem saastasid mitmeid alasid selle ümber.
20. sajandi teist poolt on nimetatud ka kosmoseajastu alguseks. 1957. aastal saadeti kosmosesse esimene tehiskaaslane, millele järgnesid esimesed mehitatud kosmoselaevad. Juhtiv riik oli NSV Liit, sest seal lennutati kosmosesse esimene inimene ja esimene naiskosmonaut. USA-l õnnestus esimest korda laskuda Kuu pinnale. Edaspidi hakkas kosmoseuurimine järjest kiiremini arenema ja plaanitakse üha suurema tähtsusega reise erinevatele planeetidele.
20. sajandil eluolu paranes kuni esimese maailmasõjani, siis tuli tagasilöök ja eluolu hakkas jälle paranema pärast I maailmasõda ning II maailmasõda tõi uue tagasilöögi, mille järel hakkas eluolu jälle paranema. Kommunistlike ja teiste diktatuuririikide eluolu paranes pärast II maailmasõda aeglasemalt kui demokraatlike riikide oma.
