LEONHARDI BLOGI: 04/07/20

teisipäev, 7. aprill 2020

Tegevused Koroonakriisi puhul.

Kuna Eestis on koroonaviiruse tõttu kuulutatud välja eriolukord, siis on Eesti elanikel palju vaba aega. Kuna inimestel on palju vaba aega, siis saavad nad:

Välja mõelda, mida nad tegelikult tahavad teha.

Koroonaviiruse tõttu ollakse palju kodus ning seetõttu on inimestel piisavalt aega, et välja mõelda oma ideaalne töökoht, mille tegemisel oleksid nad päriselt õnnelikud. Ning kui on võimalus, siis juba sellega ka tegelema hakata.

Võimalus teha seda, mis ajapuuduse tõttu on tegemata jäänud.

Koroonaviiruse tõttu on inimestel palju aega, et ära teha need asjad, mille jaoks pole varem erinevate põhjuste tõttu aega leitud. Nüüd ei saa ajapuudus põhjuseks olla.

Leida endas uusi külgi.

Proovi uusi tegevusi ja tee asju, mida sa kunagi varem pole teinud. Proovi ja ära mõtle tagajärgedele (äkki hakkab see sulle meeldima). Kes kunagi ei proovi see ei saa ka kunagi teada, kas see oleks talle meeldinud.

Katsetada ja teha asju, mida varem pole julgetud teha.

Proovi erinevaid asju kokku panna ja luua midagi uut ja seniolematut või hoopis leiutada. Võtta oma julgus kokku ning teha ära see, mida sa juba ammu oled tahtnud teha kuid ei ole julgenud või ei ole olnud selleks aega. Seda muidugi mõistlikkuse piirides.

Leiutada ja mõelda vanadele probleemidele uusi lahendusi.

Vaata oma asjade hulgas ringi ning otsi võimalusi nendest midagi seniolematut luua. Midagi, mis on mingile inimgrupile mingi asja tegemisel kasulik.

Võtta aeg maha, nautida elamist ja olla lihtsalt olemas.

Mina leian, et see on tegelikult kogu elu mõte. Ära tee plaane, lase elul oma rada pidi minna ning vaata, mis edasi saab. Ela elu üks päev korraga, tulevikule pole vaja eriti palju mõelda. Soovitus: mediteeri.

Eriolukorra lõpu stsenaariumid:

Eriolukord ei lõppegi kunagi.

Kehv variant, sest see tähendaks sisuliselt diktatuuri. See oleks omakorda 1930.-ndate aastate stsenaariumi kordumine natukene muudetud kujul (tehnika on arenenud edasi).

Eriolukord lõppeb diktatuuridega.

Halb stsenaarium, sest diktatuurid otsivad alati vaenlasi ning piiravad inimeste vabadusi.

Eriolukorra lõppedes jätkub elu samamoodi nagu enne eriolukorda, muudatusi vastu ei võeta.

Hea stsenaarium, sest see tekitab olukorra, kus rahulolematus valitsejatega ei saa suureneda, kuid ka rahulolu ei saa suureneda ja miski ei saa muutuda.

Eriolukorra lõppedes võetakse vastu väikesed muudatused, kuid üldiselt jätkub elu samamoodi nagu enne eriolukorda.

Hea stsenaarium, sest sellisel juhul on väike võimalus, et rahulolematute arv suureneks. Samas on võimalus, et see hoopis väheneb.

Eriolukord lõppeb inimeste väljasuremisega.

Maailma kõige halvem stsenaarium. Pole inimesi, pole riike ega organisatsioone.

Romantism Kunstis

Romantism 19.saj. algus

ÜLDINE

●Napoleoni langemise järel kadus paljudes inimestes usk klassitsismi ülevatesse ideedesse. Tekkinud rahulolematus valitseva ühiskondliku korraga (taastunud oli kuningavõim, demokraatia lõpp, uuenduste tühistamine) sünnitas opositsiooni kuhu kuulusid paljud haritlased ja kodanlased.
Ka mitmetes kunstnikes tekitas protestivaimu ühiskondliku korra muutused ja kindlatele reeglitele alluv kunst, mis nende loomevabadust kammitses.
Nii tekkis järjest erinevaid kunstivoole, millel aga puudus ametlik tunnustus.
Seetõttu nim.19.saj. akademismiga opositsioonis olevat kunsti
sõltumatuks kunstiks. (http://kunstiabi.weebly.com/romantism.html)
●Romantis väljendas nii kahtlust kui ka pettumust valgustusajastu ideaalides. Vastupidiselt valgustajate ja klassitsistide mõistusekultusele rõhutasid romantikud tunnete ja instinktide tähtsust. Universum tundub nende jaoks irratsionaalne, maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Ainult kunstniku (loovnatuuri) intuitsioonile võib midagi olulist avaneda. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Romantiste ühendas eelkõige ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnase sisu väljendamiseks võib kasutada erinevaid stiile. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

● Romantism, nagu see kehastub kõige järjekindlamalt prantsuse romantiku Delacroix’ loomingus, on täielik vastand klassitsismile. Romantikud ei tunnustanud kõigepealt mingisuguseid vägivaldseid iluseadusi ega ettekirjutusi, nad nõudsid kunstnike piiramatut enesavaldamise võimalust. Romantism hülgab klassitsismi lineaarplastilise käsitlusviisi ja hakkab jälle taotlema maalilisust. Kaob klassitsistlik rahu, eelistatakse ägedat liikumist, dramaatilisust, järske kontraste, tunnete ohjeldamatut väljendust. Klassitsistlik värvitud joonistus asendus koloriidiprobleemide esikohaletõstmisega. Sile klassitsistlik maalimisviis asendus vaba, temperamentse värvi lõuendilepaiskamisega. Romantism elustab niisiis uuesti baroki traditsioone ning seda võib vaadelda ka mingi UUSBAROKI vooluna. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

MAALIKUNST INGLISMAAL
JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825)
●Oma maalide vormis võttis ta eeskuju Michelangelolt ja maneristidelt, lisades veel salapärast heletumedat. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
●Teoste aineseks olid kummalised fantaasiad või subjektiivselt tõlgendatud stseenid kirjandusklassikast. Nii maalides kui ka illustratsioonides Dante, Miltoni ja Shakespeare’i töödele ilmneb Füssli taltsutamatu fantaasialend. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

WILLIAM TURNER (1775-1851)
● Tähtsaim inglise romantik, kõige aegade suurimaid meremaalijaid (mariniste).
● Turner alustas akvarellidega, tehnikaga, mis oli 18. sajandi Inglismaal populaarne. Voolavat maalilist värvikäsitlust rakendas ta ka õlivärvidega töötades. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Värvid näivad mõnikord olevat nagu visatud lõuendile ja pintsli kõrval kasutas ta sageli ka värvinuga. Selline tehnika sobis hiilgavalt vormitu, aga üleva stiihia – tormise mere ja erinevate atmosfäärinähtuste kujutamiseks. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Turneri viimase eluperioodi kestel maalitud töödes omandab valgusekujutamine lausa ekstaatilise kuju. Neis kaovad sootuks igasugused piirjooned, valgus ja vari esinevad neis mingis kosmilises võitluses teineteisega. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Valguse muutlikkuse ja varjundirohkuse edasiandjana sai Turner impressionistide eelkäijaks. Impressionistid suhtusid temasse austusega, kuigi mõningase mööndusega. Suurt vastukaja on ta leidnud 20. sajandi lõpu abstraktses maalikunstis. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

"Lumetorm. Hannibal Alpe ületamas" (1812)

„Lumetorm merel“

„Orjalaev“ 1840

„Koit pärast laevahukku“ u.1840

WILLIAM BLAKE (1757-1827)
● Blake oli ekstsentrik, üksiklane, visionäär, radikaal, individualist, äärmuslik isegi romantikute hulgas. Tema eluajal ei hoolinud praktiliselt keegi tema töödest. Blake lõi eklektilise, ent äärmiselt põneva uue, isikupärase, ebamaiselt üleva ja raskesti arusaadava mütoloogia, mis oli täielikus vastuolus 18. sajandi teise poole külma mõistusepärasusega. Loodud mõttemaailmale toetus ta nii oma filosoofilises, kirjanduslikus kui ka kujutava kunsti loomingus. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
●Blake on inglise kunstis ainulaadne, ta oli nii suur luuletaja kui ka suur kunstnik. Paljud tema raamatud on illustreeritud käsitsi (akvarellidega) koloreeritud gravüüridega, kus värss ja illustatsioon on kokku sulanud nagu keskaegsetes illustreeritud käsikirjades. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Loomingu paremik on just vaselõikes. Peale oma loomingu illustreerimise, alustas Blake 1824. aastal Dante „Jumaliku komöödia“ illustreerimist. Nõustumata paljude Dante nägemustega, püüdis ta oma illustratsioonidega autori „vigu“ korrigeerida. See töö jäi lõpetamata. 1826. aastal valmisid tema illustratsioonid Iiobi raamatule. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)
● Kuigi Blake’i tööde originaalsus ja intuitiivsus kuulutasid ette kunsti edasist arengut, oli ta liiga individualistlik, et tal oleks sel ajal järgijaid olnud. (http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:L1GlWHOgjcwJ:www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.%2520%25D5PPEMATERJAL/04.ROMANTISM.doc+&cd=4&hl=et&ct=clnk&gl=ee)

PRANTSUSMAAL

THÉODORE GÉRICAULT (1791-1824)