Otsing sellest blogist

UUS!!!

Palumetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Palumets  on pohla ...

esmaspäev, 21. september 2020

Islami kunst

Islami kunst tekkis 7.-8. saj. araabia, bütsantsi, hellenismi ja kopti kunsti segumenimsel ja levis Araabias, Kesk-Aasias, Indias, Põhja-Aafrikas ja Hispaanias. Peamiselt viljelesid islami kunsti araablased, iraanlased ja türgi ja mongoli rahvad. Koraani monoteismi tõttu keelati ära usulise sisuga kunst ning koos sellega ka igasugune kujutav kunst. Seetõttu on islami kunsti ühendavateks osadeks arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. (entsyklopeedia.ee: Islami kunst. Kasutatud 30.11.2017)


Ehituskunstis peetakse tähtsaimaks mošeed e. islami usu pühakoda. Kuna muhameedlased peavad päevas 5 korda palvetama, on pühakoda väga suur osa nende elust. Mošeesid on väga erinevaid islami kultuuri mitmekesisuse tõttu. Enamasti koosnevad nad aga müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida piiravad sammaskäigud. Ühel küljel on suurem, madal ja lameda laega saal, mille jagavad löövideks sambad. Meka-poolses seinas on poolümar palvenišš, neid võib olla ka mitu. Mošee õues peab kindlasti olema kaev, sest enne palvet nõuab usk rituaalset pesemist. Tavaliselt asub mošee juures ka üks või mitu kõrget kitsast torni e. minaretti. Need võivad olla näiteks nelinurksed, ümarad, hulktahksed, isegi kruvikujulised. Mõnel on ka mitu rõdu ja terava tipuga katus. Samuti on sammastevahelised kaared kujundatud fantaasiaküllaselt. Islami ehituskunstile annab omapära ornamentaalne dekoratsioon. Tüüpiliseks motiiviks on abstraktne keeruline väänlev taimemotiiv e. arabesk. Ornamentikat on loodud väga erinevatest materjalidest nagu kivimosaiik, marmor või kips. (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)


Hagia Sophia mošee, 15. saj.
allikas
Kuna islami usus käsitletakse Piibli prohveteid ja Jeesus Kristust Muhamedi eelkäijatena, siis oli muhameedlastel soodne võtta üle kristlikke pühakodasid. Näiteks on Hagia Sophia mošee ümberehitatud samanimelisest kirikust ning Jeruusalemmas laiendati bütsantsi stiilis kirik al-Aksa mošeeks. Bütsantsi ehitiste eeskujul hakati ehitama ka kuppelmošeesid nagu Kubbat-as-Sahra Jeruusalemmas. 9. sajandil omaette riigiks eraldunud muhameedlikus Egiptuses arenes seal välja uudne kuppelmošeede stiil.  (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)


Dawn Charles V Palace Alhambra Granada Andalusia Spain.jpg
Alhambra loss
allikas

Lisaks mošeedele ehitasid moslemid ka medresesid, losse ja linnuseid. Medresse on ehitistüüp, mis ühendab mošee ja õppeasutuse. Sel on nelinurkne õu, mille ümber on kahekorruselised ehitised. Nende keskel on suur koda ja selle mõlemal poolel kambrid õpilastele. Kuulsamad moslemite poolt ehitatud lossid asuvad Hispaanias mauride võimu ajast, üks nendest on Alhambra loss.  (Kangilaski, J. (2003). Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile)





Kõrgele tasemele jõudis ka islami tarbekunst, millele on iseloomulikuks ornamentika rikkus ja värvikus. Just Iraanis ja Turkestanis sai populaarseks vaibakunst. Selle tõttu kujunesid klassikalised mustrid ning hakati kuduma luksuslikke kangaid nagu brokaad.  (entsyklopeedia.ee: Islami kunst. Kasutatud 30.11.2017)

Islami kunst

Islami kunst.
u. 570-632 prohvet Muhamedi eluaeg
u.610 koostatakse Koraan
1. Vähem kui saj. jooksul 661-750 levitasid araablased sõjalisel teel usku hiiglaslikul maa-alal. Idas kuni Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ja läänes Atlandi ookeanini. Tänapäeval tunnustab seda usku kuni kolmveerand miljardit inimest.
2. Euroopasse tungisid nad 8. sajandil, neid hakati välja tõrjuma ja visa võitlus jõudis lõpule alles 15.saj.
3. Esialgu oli neil ühtne riik, kalifaat
4. 10.saj. keskpaiku Kalifaat laguneb paljudeks omavahel vaenulikeks riikideks.
5. Islami usku levitada ja rahvaid ühendada on aidanud araabia keel, kuid tänapäevaks on islami pühakiri Koraan tõlgitud ka pajudesse teistesse keeltesse ja islami kultuur pole ainult araabia kultuur.
6. Islami usu monoteism on väga järjekindel ja range ning vaen igasuguste „ebajumalate” vastu on põhjustanud kujutava kunsti keelamise.
7. Kunst on põhiliselt mittekujutav- see on arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika.
8. Ehituskunstis on kõige tähtsam pühakoda, mošee. Neid hakati ehitama juba 7.saj.

10. Muhameedlased ehitasid ka losse ja linnuseid.
11. Tarbekunsti iseloomustab peen tehniline teostus ja armastus ornamentika vastu. Vaibakunsti võib pidada tekstiilikunsti tipuks.
7. saj alguses kujunes Araabia poolsaarel
monoteistlik religioon, mille
ainujumalaks on Allah ja prohvetiks Muhamed, kes
oli sündinud islamiusuliste pühas linnas Mekas. 
 
Islamiks nimetatud usund liitis ja innustas araablasi.
Araabia kultuur on andnud maailmale palju, eriti
ornamentika tehnikat.

Vähem kui sajandi jooksul levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal:

idas Hiinani,
põhjas Kesk-Aasiasse ja
Kaukaasiasse
läänes Atlandi ookeanini. 

Islam on levinud ka rahuliku misjonitegevuse kaudu ja tänapäeval tunnustab seda usku rohkem kui kolmveerand miljardit inimest.