Jaapani mütoloogia

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

aapan - riik, mis on täis saladusi.Aastaid on isoleeritud välismaailmaga, ja see isolatsioonist loonud ainulaadse kultuuri.Ilmekaim näide - rikas Jaapani mütoloogia.

Religioon Jaapani

Vaatamata pikki sajandeid isoleerimise Euroopa ja teiste riikide Nippon (Jaapani helistada oma kodumaad) üllatav erinevaid religioosseid õpetusi.Nende hulgas on ülekaalus Shinto, mis professes rohkem kui 80% elanikkonnast.Teise koha tähtsus on budism, mis jõudis Jaapanisse naaberriigi Hiina.Seal on riigi esindajad Konfutsianism kristlus, Zen budism, islam.

Fookuses religioon Nippon - sünkretism, kui valdav enamik elanikest tunnistada mitu religioonid.Seda peetakse tavapärane ja on hea näide sallivuse ja tolerantsuse Jaapani.

Shinto - kuidas jumalad

rikas Jaapani mütoloogia juured on Shintoism - peamine religioon Jaapan.See põhineb jumalikustamine loodusnähtused.Vana Jaapani uskunud, et iga objekt on vaimne olemus.Seetõttu Shinto - jumalateenistuse erinevate jumaluste ja kanged surnud.See religioon sisaldab totemism, maagia, usk imejõudu amulette, talismane ja rituaalid.

tugevasti mõjutanud budism, Shintoism olnud.See põhimõte on näidatud peamised religioon Jaapan - elada harmoonias ja ühtsuses maailma.Vastavalt uskumused jaapani maailma - on keskkond, kus inimesed kõrvuti vaimude ja jumaluste.

Shinto omadus on see, et puuduvad ranged piirid mõisted nagu hea ja kurja vahel.Reiting on hagi, mis seab eesmärgiks inimesed.Kui ta austab vanemaid väidab ta, sõbralikke suhteid teiste võimeline kaastunde ja hooldus, ta on hea mees.Evil on arusaam Jaapani - see on isekus, viha, sallimatust, rikkudes sotsiaalse korra.Kuna Shinto ole absoluutne hea ja kurja, on võimalik neid eristada vaid mees ise.Selleks peab ta hästi elada harmoonias keskkonnaga, puhastades keha ja vaimu.

Jaapani mütoloogia: jumalad ja kangelased

Nippon on suur panteoni jumalused.Nagu teistes religioonides, neil on iidse päritolu ja müüdid neist on seotud loomise taeva ja maa, päike, inimese ja teiste elusolendite.

Jaapani mütoloogia, jumalad, kelle nimed on väga pikk, kirjeldab sündmusi, mis toimusid pärast maailma loomisest ja ajastu jumalused perioodi alguse valitsemisaeg nende järeltulijad - keisrid.Samal ajal raami üritust ei ole nimetatud.

esimene müüdid, nagu tavaliselt, rääkida maailma loomisest.Esiteks, kõik kaos, mis kunagi oli jagatud Takama-hara kuid Akitsusima ja saartel.Hakkas ilmuma teisi jumalusi.Siis tuli jumalik paar, vennad ja õed, kehastab tahes nähtuste olemust.

kõige olulisemad iidse Jaapani olid Izanagit ja Izanami.See jumalik paar abielu, kus oli palju uusi saari ja Kami (jumalik olendid).Jaapani mütoloogia eeskujul need kaks jumalate näitab väga selgelt Shinto idee surma ja elu.Izanami haigestus ja suri pärast sündi jumal tule.Pärast tema surma läks ta maa pimeduse Yomi (Jaapani versioon allilma), millest ei ole tagasiteed.Aga Izanagit ei leppida tema surma ja tema abikaasa läks, et saada teda tagasi ülemisse maailma elu.Leitud teda kohutav riik, ta põgenes riigist pimeduses, ja see blokeeris sissepääsu.Izanami oli maruvihane alates teo kes loobus oma abikaasa ja lubas, et päev võtab elu tuhanded inimesed.Müüt ütleb, et kõik surelikud ja jumalad ei ole erandiks.Seega mõttetu püüda tagasi surnud.

järgmised jutud räägivad, kuidas naasnud Yomi Izanagit pesta roppus kogu riiki külastada Darkness.Siit riideid, ehteid ja tilka vett voolab kehast Jumala sündisid uued kami.Põhilised neist ja kõige austusväärne Jaapani - Amaterasu, päikese jumalanna.

Jaapani mütoloogia hakkama ei saanud lood väga kangelased inimeste arv.Üks neist - legendaarne Kintaro.Ta oli poeg samurai ja laps omas enneolematu võimu.Tema ema andis talle kirve ja aitas ta testseadmed puude langetamisel.Lõbustas end murdis kivid.Kintaro oli lahke ja sõbrunes loomi ja linde.Ta on õppinud, kuidas nendega rääkida nende keeles.Kui üks vasallid Prince Sakata nägi Kintaro üks insult kirves langetatud puu ja kutsus teda teenima oma isanda.Poisi ema oli väga õnnelik, sest see oli ainus viis saada samurai.Esimene võitlus kangelane teenistuses prints oli hävitada monster-inimsööja.

müüt Fisherman ja kilpkonn

Teine huvitav tegelane müüdid Jaapan - noor kalur Urashima Taro.Kui ta päästis kilpkonn, mis osutus tütar valitseja mered.Tänuks noormees kutsuti veealuse lossi.Paar päeva hiljem ta tahtis koju minna.In lahkuminek, printsess andis talle kasti ja küsis kunagi avada.On maa kalur teada, et 700 aastat on möödunud ja loksutada avas kasti.Et murda välja oma suitsu koheselt vanaks Urashima Thoreau, ja ta suri.

Legend of Momotaro Momotaro

või Peach poiss - kuulus kangelane traditsiooniliste Jaapani müüdid, mis jutustavad lugu selle tekkimise alates tohutu virsiku ja lõpetades nende deemonid saare Onigasima.

Ebatavaline tähemärki

palju huvitavaid ja ebatavalisi täis Jaapani mütoloogia.Olles mänginud suurt rolli selles.Nendeks bakemono ja Yokai.Laias laastus nn koletised ja kummitusi.See on live ja üleloomulikud olendid, mis võib ajutiselt muuta oma kuju.Tavaliselt on need olendid, või teeselda, et mehed, või võtta kohutav välimus.Näiteks noppera-Bo - näota koletis.Päeva jooksul ta ilmub inimese kujul, kuid öösel näed, et selle asemel, et tema nägu lilla palli.

Loomad Jaapani mütoloogia samuti olema üleloomulikke võimeid.Nad on omamoodi Youkai ja bakemono: kährikud (Tanuki), mägrad (mujina).

Tanuki - loomad, tuues õnne ja jõukust.Nad on suured fännid pärast, ja kaotanud viis negatiivne varjund.Mujina - tüüpiline libahunt ja eksitab inimesi.

Aga kõige kuulsam rebane Jaapani mütoloogia või kitsune.Neil on maagiline volitused ja tarkust, saab ümber võrgutav naised ja mehed.Suur mõju pildi kitsune oli Hiina uskumuste, kus rebane on läbiräägitav.Nende peamine funktsioon - olemasolu üheksa sabad.See olend saab karusnaha hõbedane või valge ja annab enneolematu ülevaate.Liigid kitsune palju ja seal hulgas mitte ainult salakaval ja paha, aga hea rebane.

draakon Jaapani mütoloogia ei ole ka aeg-ajalt, ja see võib olla ka tingitud üleloomulikke olendeid.He - üks peategelaste Ida religioon sellistes riikides nagu Jaapan, Hiina ja Korea.Välimusega, lihtne kindlaks teha, kui konkreetne draakon.Näiteks Jaapani kolm varbad oma käpad.

Vosmigolovy Yamata ei Orochi - üks kuulsamaid Shinto.Tal on tohutu võim deemonid.Iga tema pea sümboliseeris kurja reetmine, viha, kadedus, ahnus ja hävitamine.Jumal Susanoo, paguluses taevastest väljad võimalik võita kohutav lohe.

Jaapani mütoloogia: deemonid ja vaimud

keskmes Shinto on usk jumalikustamine loodusnähtused ja et iga objekt on üksus.Seega, koletised ja alkohol Jaapani mütoloogia on eriti mitmekesine ja palju.

Elanikud Jaapan on väga segane terminoloogia osas üleloomulikke olendeid.Nad kasutavad nimi ja obake Yokai.Nad võivad olla loomad, muuta nende välimust või alkohol, mis olid kord inimesed.

yūrei - kummitus surnud mees.See on klassikaline sellist parfüümi.Nende funktsioon - no jalad.On mõisted Jaapani yūrei ei ole seotud konkreetse koha.Enamik kõik nad armastavad mahajäetud majades ja templid, kus ootavad reisijad.Kui Youkai võib olla lahke mees, kummitus - jube tähemärki müüte ja muinasjutte.

Parfüümid - see ei ole veel kõik, mida võib üllatada Jaapani mütoloogia.Deemonid - teist tüüpi üleloomulikud olendid, kes mängivad suurt rolli selles.Nad nimetasid neid.See suur sarviline ja kihvadega humanoid olend punase nahaga, must või sinine.Relvastatud raud muskaati naelu, väga ohtlik.Neid on raske tappa - maharaiutud kehaosad kasvavad tagasi kohe.Nad on inimsööjad.

Lõbu Jaapani mütoloogia kunsti

Esimesed kirjalikud mälestised riigi tõusva päikese on kogumik müüdid.Rahvaluule Jaapani - on suur ait hirmutav lugusid yūrei, Youkai, deemonid ja teised tegelased.Bunraku nukuteater, kasutab sageli oma etendused traditsiooniliste müüte ja legende.

Tänapäeval tähemärki Jaapani mütoloogia ja folkloori on muutunud populaarseks jälle tänu kino- ja anime.

allikatest uurida mütoloogia Jaapan

suurim ja tuntuim on tsüklit müüte ja legende "Nihongi" ja "Kojiki".Nad olid koostatud peaaegu üheaegselt, XVIII sajandil, palvel valitsejad perekonnast Yamato.Osa müüt võib leida iidse jaapani luulet ja religioossed hümnid norito.

Gnostitsism

Gnostitsism on moodne metatermin nagu kõik "ismid". Antiik- ja keskajal märgiti kõike gnostitsistlikku selle keskse mõistega gnoosis ('teadmine' kr. k). Selle all mõisteti väljavalitutele ilmutatud teadmisi jumalikest saladustest ja eelkõige inimese jumalikust päritolust. Mõistete "gnoosis" ja "gnostitsism" tänapäevane sisu ja seos lepiti kokku Messina kollokviumil 1966. aastal. Selle kohaselt nimetatakse gnostitsismiks gnostilise sõnumi ja põhistruktuuriga süsteeme ja hilisantiigi religioossete suundumuste gnostilist iseloomu. Gnoosiseks nimetatakse elitaarset ilmutatud teadmist jumalikest saladustest. Sõna "gnostiline" märgib adjektiivina mõlemat.
Gnostiklus pärineb ilmselt iraani hellenistlikust juutlusest.

Liigitus

Eristatakse iraani ja süüria-egiptuse gnostitsismi.

• Iraani gnostitsism usub, et headus ja kurjus on kogu aeg eksisteerinud, alguses teineteise teadmata, hiljem lakkamatus võitluses. Seda voolu esindab manilus – tänapäevani säilinud gnostitsistlik sünkretistlik õpetus.
• Süüria-egiptuse gnostitsismis on kurjus tekkinud koos mateeriaga jumaliku olendi langusest, millega Lähis-Idas paralleelid puuduvad. Teatud kujul esineb see müüt vaid 1.−2. sajandist pärinevas Etioopia Eenoki raamatus. Süüria-egiptuse tüüpi on kõik kristliku gnostika vormid.

Koolkonnad

Suuremad koolkonnad: setiaanid ja valentiinid; manilus, mandad;
Väiksemad koolkonnad: simonlased, basilideslased, barbelognoosis

Gnostitsismi sisu

Gnostitsismile on omane radikaalne dualism, millel on nii platonistliku kui zoroastristliku dualismi tunnuseid. Gnostitsistlik dualism erineb siiski mõlemast, pidades kogu nähtavat maailma kurjaks, vaimset aga jumalikuks ja heaks. Kuigi hilisantiikses filosoofias esineb samuti negatiivset hinnangut mateeriale, ei küüni see kunagi gnostilise radikaalsuseni.
Oluline on ka Jumala täielik transtsendentsus. Gnostiline Jumal ei ole mateeria looja. Ta on "tundmatu", "tunnetamatu", "öeldamatu", "kujutu", "piirideta". Seetõttu saab Temast rääkida vaid eituste kaudu (apofaatiliselt).
Materiaalset maailma peetakse ebanormaalseks olukorraks. Iraani gnostitsism usub, et maailm on loodud lahinguväljaks hea ja kurja vahel. Süüria-egiptuse gnostitsismis on maailma loojaks pahatahtlik demiurg, kes on tavaliselt langenud jumalik olend.
Inimhinge mõistetakse kui mateeriasse vangistatud jumalikku substantsi - "valgussädet", mis võimaldab inimesel gnoosist vastu võtta ja pürgida lunastuse poole, milleks on mateeriast vabanemine. Jumalik alge sattus materiaalsesse kehasse eksituse tõttu või rööviti deemonite poolt ja vangistati sinna. Mõnes gnostilises süsteemis (nt Johannese apokrüüf) on loojateks 7 planetaarvaimu, kes valitsevad inimeste ja kogu maailma saatust. Tulemuseks on olukord, kus inimene ei mäleta oma tõelist olemust ja päritolu, mistõttu võrreldakse tema seisundit une või joobumusega. Kristlikku õpetust ülestõusmisest mõistetaksegi sellest unest ärkamisena, mis toimub juba maapealses elus gnoosise vastuvõtmisega.
Kuigi tegemist on lunastusreligiooniga, pole lunastajal nii keskset rolli kui kristluses. Lunastaja on see, kes toimetab gnoosise inimeseni ja lunastus algab gnoosise vastuvõtmisega. Ofiitide müüt jutustab kuidas Valguse Jumala poeg maskeeris ennast maoks ja soovitas inimesel süüa hea ja kurja tundmise puu vilja, milles peitus gnoosis. Sealt on pärit mao kultused, mis tänapäeva satanismile ainest pakuvad. Demiurg maksis kätte ja istutas inimesse "võltsi" või "vastaka" vaimu, et takistada inimese püüdlusi lunastuse poole ja varjata temas valgusesädet. Et vältida sädeme tuhmumist, vajab inimene gnoosise ilmutatud rituaale. Kuna ainus hea on vaimses teispoolsuses, esineb hulgaliselt üksikasjalisi kirjeldusi hinge teekonnast Valguse Riiki ja taasühinemisest jumaliku substantsiga.

Uurimine

Gnostitsismi päritolu ja vanuse osas pole kokkuleppele jõutud. Kirikuisad pidasid selle rajajaks Uues Testamendis, Ap 8: 9-11 mainitud Siimon (Nõid) Magust. Enne Nag-Hammadi gnostilise raamatukogu avastamist 1945−1946, oli olemasolev materjal valdavalt antihereetiline. Ka pole leitud 1. sajandist varasemaid gnostilisi tekste. Neil põhjusil peeti gnostitsismi kristlikuks väärõpetuseks. Kindlasti kujundas seda arvamust ka asjaolu, et gnostikud ise määratlesid end kristlastena ja levitasid oma õpetust kristlikes kogudustes.
Hüpoteesi gnostitsismi eelkristlikust päritolust püstitas C. W. F. Walch juba 18. sajandil, võttes aluseks gnostilise terminoloogia vanuse . Laiemale ringile muutis selle tõsiseltvõetavaks just Nag-Hammadi leid, mis sisaldas tekste, milles kristlikud mõjud puudusid või olid hilisema kihina lisatud. Seesugune tekstide kristianiseerimine võis toimuda gnostitsismi varjamiseks leviva kristliku misjoni eest. Teisalt võib see viidata gnostitsismi tekkele ühe või mitme muistse usundi kristianiseerumisest.
Uurijad on ühel meelel, et gnostitsism sisaldab elemente zoroastrismist, kreeka ja egiptuse mütoloogiast, pütaagorlusest, keskmisest platonismist, Aristotelese filosoofiast, Vana Testamendi apokrüüfsetest teostest ja idamaistest ning hellenistlikest müsteeriumiusunditest.
Gnostikute õpetuste sisu oli pikka aega saladuseks, kuid tänu 1945. aastal al-Qasiris Egiptuses põllutööliste leitud savipotile ja selles peitunud papüüruslehtedele, sai üks osa selle maailmavaate materjalidest tuntuks Nag Hammadi kirjadena.

Satanism

Satanism põhineb peamiselt iseendasse uskumises.
Ringi (viisnurka) ümbritsetud ümberpööratud pentagrammi kasutatakse sageli satanismi esindamiseks Satanism on saatanal põhinevate ideoloogiliste, usuliste ja filosoofiliste veendumuste rühm. Kaasaegne satanismi usupraktika sai alguse saatana kiriku asutamisest 1966. aastal, ehkki mõned ajaloolised pretsedendid on olemas. Enne avalikku praktikat eksisteeris satanism peamiselt erinevate kristlike rühmituste süüdistusena tajutavate ideoloogiliste vastaste poole, mitte eneseidentiteedina. Satanismi ja saatana mõistet on sümboolseks väljendamiseks kasutanud ka kunstnikud ja meelelahutajad.
Kristliku ajaloo jooksul on süüdistatud, et erinevad rühmad on satanismi praktiseerinud. Keskajal väitis roomakatoliku kiriku juurde kuulunud inkvisitsioon, et mitmesugused ketserlikud kristlikud sektid ja rühmitused, näiteks templirüütlid ja katarid, viisid läbi salajasi satanistlikke rituaale. Järgnenud varajase moodsa perioodi jooksul viis usk laialt levinud saatanlikesse nõidade vandenõusse kogu Euroopas ja Põhja-Ameerika kolooniates väidetavate nõidade massiliste kohtuprotsessideni. Süüdistused, et saatanlikud vandenõud olid aktiivsed, ja selliste sündmuste taga nagu protestantism (ja vastupidi, protestantlikud väidavad, et paavst oli Antikristus) ja Prantsuse revolutsioon, tehti Christendomis endiselt kaheksateistkümnendal kuni kahekümnendal sajandil. Ulatusliku saatanliku vandenõu idee jõudis uude kõrgpunkti 1890ndatel Prantsusmaal avaldatud mõjuka Taxili kelmusega, mis väitis, et vabamüürlased kummardasid rituaalides saatanat, Luciferi ja Baphomet. 1980ndatel ja 1990ndatel levis saatana rituaalse kuritarvitamise hüsteeria läbi USA ja Suurbritannia, kartuses, et satanistide rühmad kuritarvitavad ja riistavad regulaarselt lapsi. Enamikul neist juhtumitest pole ühtegi kinnitavat tõendit selle kohta, et keegi satanismis süüdistatuist oli tegelikult saatanliku usu praktiseerija või süüdi neile esitatud väidetes. Alates 19. sajandist on tekkinud mitmesuguseid väikeseid usurühmi, kes identifitseerivad end satanistidena või kasutavad satanistlikku ikonograafiat. Pärast 1960. aastaid ilmunud satanistlikud rühmitused on väga mitmekesised, kuid kaks peamist suunda on teistlik satanism ja ateistlik satanism. Teistlikud satanistid austavad saatanat üleloomuliku jumalusega, pidades teda mitte kõikvõimsaks, vaid pigem patriarhiks. Seevastu ateistlikud satanistid peavad saatanat pelgalt teatud inimlike omaduste sümboliks. Kaasaegne religioosne satanism on valdavalt Ameerika nähtus, mujal levivad ideed koos globaliseerumise ja Interneti mõjudega. Internet levitab teadlikkust teistest satanistidest ja on ka peamine satanistlike vaidluste lahinguväli. Satanism hakkas Kesk- ja Ida-Euroopasse jõudma 1990. aastatel, ajal kui Nõukogude Liit langes, ja kõige tuntumalt Poolas ja Leedus, valdavalt roomakatoliku riikides.
Antagonism:
Antagonismi tähenduseks on lepitamatu vastuolu.
Satanismis on selle tähenduseks lepitamatu vastuolu satanismi suhtes.
Kunstiline satanism:
Kunstiline Satanism on saatanist maalitud maalid ja joonistatud pildid.
Saatanist maalitud maalid ja joonistatud pildid saatanikummardajate altaril ja kirikus. Saatanikummardajatel võib olla ka oma kodus pühakoht koos piltide ja altariga.
Usuline satanism:
Saatana kirik - satanismi religioonile pühendunud rahvusvaheline organisatsioon.
LaVeyani satanism
Anton LaVey asutatud ateistlik usund, milles saatan on inimvabaduse sümbol, kuid mida ei peeta eraldi eksisteerivaks üleloomulikuks olendiks.

Teadus kui usund, mõtlemine ja religioon

Teadus ja religioon on omavahel seotud. Teadust on võimalik uskuda. Seetõttu on ka Teadus Usuline Ideoloogia ja religioon ehk usund. Kõik, mida või millesse usutakse on usulised ideoloogiad.
Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus, samuti kultuuriantropoloogia, religiooniantropoloogia, etnoloogia, folkloristika.
Teaduse uskumine on usk, mis muutub ajas päris palju. Seda muudavad teadlaste avastused. Usund põhineb (kindlatel) tõenditel, asjade ja maailma toimimisest.

Teaduse varajases arengujärgus olid religioon, filosoofia ja loodusteadused sünkretistlikult põimunud. Teadusliku maailmapildi ja teadusliku meetodi areng tõi kaasa vastuolud religioossete õpetustega. Tänapäeval on täheldatav usulise ja teadusliku maailmavaate teatav leppimine ja lõimumine, kuid on ka fundamentalistlikke usulisi liikumisi, kes eitavad näiteks evolutsiooniteooriat. Levinum on siiski seisukoht, et religioon püüab anda vastuseid nendele küsimustele inimese ja universumi suhtest, millele teadus ei suuda vastata. Mõned mõtlejad on püüdnud religiooni mõisteid ühendada füüsika uusimate uurimissuundadega, nii on sündinud niinimetatud kvantmüstika, Suure Paugu seostamine loomisaktiga, Jumala 

käsitlemine varjatud aine või energiana jms.

Religioon ja mõtlemine

Religiooni ja mõtlemist on nähtud teineteisele vastandlikuna ning mõtlemist on peetud religioosset tunnet rüvetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks. Hegeli järgi see ei saa nii olla, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. Religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis ("Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia", § 2). Nii religiooni kui ka filosoofia ese on tõde kui Jumal(samas, § 1).

Haridžiidid

Haridžiidid on vanim islamiusuliste rühmitus. Nad erinevad nii sunniitidest ja šiiitidest. Praegu elavad haridžiidid põhiliselt Omaanisja Põhja-Aafrikas.

Usuline Ideoloogia, Religioosne ideoloogia

Usuline Ideoloogia ehk Religioosne ideoloogia on sarnase elulaadi, käitumise, väärtussüsteemi, müütide või uskumuste süsteemi propaganda. Nagu kõik ideoloogiad üritatakse ka religioosset ideoloogiat asetada inimeste teadlike (ja alateadlike) valikute aluseks kõigil tähtsamatel ühiskonnaelu tasanditel. Religioosne ideoloogia on masside mõjutamise vahend. Loodusteadlased peavad religioosseid ideoloogiaid lihtsustatud ja ebatõesteks ettekirjutusteks tegelikkusest. Religioossed ideoloogiad on ebateaduslikud.

Usulisteks Ideoloogiateks on kõik, mida ja/või millesse ja/või kellesse usutakse.

Alar Kilp arvab, et religioon ei erine ideoloogiast. Religioosne ideoloogia on usundi väljendus ühtses normeeritud õpetuses ja kollektiivses ühtekuuluvuses. Kirikus on ideoloogiliseks aluseks usutunnistus. Religioosne ideoloogia on seotud organisatsiooniga ja erineb individuaalsest vaimsusest (üksikisiku usulisest kogemusest).

Tänapäeval probleemseim religioosne ideoloogia on islamism, täpsemalt äärmuslik islamism. Sarnane nähtus (aga mitte sama), on "poliitiline religioon" ehk poliitiline äärmuslik ideoloogia (nt kommunism, fašism) kus toimub ühiskonna ritualiseerimine. Selliste maailmavaadete ja religioossete ideoloogiate ühine tunnus on ainuvalitsus (autoritarism) ja totalitarism.

Religioosne ideoloogia tekkib kui poliitiline võim hakkab kujundama teoloogiat. Näiteks Rooma impeeriumi ja Bütsantsi keisrid toetasid kiriku ühtse usutunnistuse sõnastamist. Usutunnistused (nt „Ei ole jumalat peale Allahi ja Muhammad on tema saadik.”) on religioossed ideoloogiad, mida kasutatakse ühiskondlikus võimuvõitluses.

Lisaks poliitilistele, rahvuslikele ja usulistele ideoloogiatele on ka teist tüüpi ideoloogiaid (näiteks: feminism), aga millisesse gruppi nad kuuluvad seda ma ei oska praegu öelda.

Muuseas, usulistest ideoloogiatest on juba päris palju räägitud. Räägitud on Budismist, Konfutsianismist, Kristlusest osaliselt, Hinduismist, Šintoismist, Taoismist, Judaismist, Arianismist, Zen-Budismist.