Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

reede, 1. veebruar 2019

Põllu-, Energia-, Puhke- ja Metsamajandus, Toiduainetööstus, Teenindus, Transport

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAINETÖÖSTUS
Looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele:
Looduslikud tingimused:
- reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad on soodsamad)
- kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus, mullad)
- mullad (mulla viljakus)
Majanduslikud tegurid:
- kapitali olemasolu
- tööjõud (hulk ja kvaliteet)
- turg toodangule
- valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne)
Põllumajandusliku tootmise vormid: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja nende levik;
Segatalud - põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme.
Spetsialiseeritud suurtalu - moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne...). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe.
Ekstensiivsed teraviljatalud - hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides ja mujal rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi- ja lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms).
Rantšo - suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
Istandus - suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohv, suhkruroog, puuviljad jms.) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi.
Hiigelfarm - loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnuliha-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades.
Oluliste kultuurtaimede peamised kasvatuspiirkonnad ja eksportijad
- Nisu: Kasvatatakse kõigis maailmajagudes, suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia, Saksamaa, Pakistan, Türgi
- Mais: suurimad kasvatajad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Prantsusmaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, India, Itaalia.
- Riis: Suurimad kasvatajad: Hiina, Egiptus, Indoneesia, Tuneesia, Bangladesh, Vietnam, Tai, Myanmar, Filipiinid, Brasiilia, Jaapan, USA.
- Kohv: Suurimad kohvikasvatajad: Brasiilia, Kolumbia, Cote d'Ivoire, Mehhiko, Uganda, Etioopia, Indoneesia.
- Tee: Suured kasvatajad: Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, Indoneesia, Keenia.
- Suhkruroog: Suurimad Kasvatajad: Brasiilia, Kuuba, India, Hiina, Austraalia, Mehhiko
- Puuvill: Suurimad kasvatajad: Hiina, India, USA, tähtis ka Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika
Miks on Aafrikas, Lõuna-Ameerika Andides, Lõuna-Aasias
- Rahvaarvu kiire kasv - ei jätku maad
- Põllumajanduseks ebasobiv kliima
- Traditsiooniline algeline tootmisviis
- Puudub raha toiduaineid sisse osta
- Vaesus ja ebavõrdne ligipääs toidule- humanitaarabi ei jõua kõigi vajajateni
Ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid;
Uute põldude rajamine - Looduslike ökosüsteemide hävimine
Maade niisutamine - Soolade tõus aurumisega huumus-horisondi- pinnase sooldumine.
Üleväetamine - Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik)
Mürkkemikaalide kasutamine - Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste, lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases.
Monokultuuride kasvatamine - Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
Raskete põllumajandusmasinate kasutamine - Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine.
Ulatuslike põllumassiivide rajamine - Suureneb tuulilisus, tuuleerosioon
Põllud nõlvadel - Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
Ülekarjatamine - Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele.
rannikupüük - kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse või töödeldakse kohe ranna-asulates. Ülekaalus valdavalt arengumaades, ülekaalukalt Ida- ja Kagu-Aasias.
avamerepüük - nädalaks merele, kala töödeldakse samas. Arenenud sadamateenused - kokkuost, laevade remont. Annab suurema osa maailma kalatoodangust.
ookeanipüük - kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala töödeldakse laeval ja müüakse sadamas. Iseloomulik arenenud riikidele (USA, Jaapan, Norra jne).
Kalakasvatus - kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades).
Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990-ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud vesiviljelus.
Kalavarude vähenemise põhjused:
- massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale,
- maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel).
Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme.
- Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad.
Nafta lõhub ära veelindude märjakssaamise eest kaitsva, vetthülgava kihi. See kiht on nagu vaha. Veelinnud toodavad seda ise, nad võtavad seda oma saba alt ja määrivad ennast sellega üleni kokku.
Siis, kui vesi, näiteks vihm tuleb sulgede peale, siis ta veereb sulgede pealt maha ja linnu suled jäävad kuivaks. Nii on lind märjakssaamise eest kaitstud.
- Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävinemine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine
- Veetransport maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
METSAMAJANDUS:
Metsade tähtsus:
- puiduvaru tööstusele ja kütteks
- Seened, marjad, ulukid
- Elupaik loomadele ja taimedele
- Hapniku tootja
- Puhkekeskkond
- Looduskaitse ja teadustöö
- Õhu puhastaja, niiskusrežiimi ühtlustaja, tuuletakistus
Metsatüübid:
Parasvöötme okasmetsad: Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m³/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks.
Parasvöötme lehtmetsad: Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv   (5-10 m³/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele.
Kuiva lähistroopika metsad: Madal tootlikkus (1-2 m³/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus.
Niiske lähistroopika metsad: Aastane tootlikkus 15-20 m³/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud.
Ekvatoriaalsed vihmametsad: Suur aastane juurdekasv kuni 50m³/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks.
Metsade majandamise põhimõtted ja metsamajanduse iseloomustus:
Arengumaad:
- Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks kui põllumaaks, kütteks
- Puidu raiskamine
- Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus)
- Puudub metsatööstusklaster
Arenenud riigid:
- Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne).
- Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
- Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov)
- Väljakujunenud metsatööstusklaster
Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid:
Metsade üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon, kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne.
Puidu- ja paberitööstus: veekogude ja pinnase reostumine
Mõisted: metsatüüp, metsamajandus;
Metsade hävimise põhjused:
- Röövmajandus, suur kasutus
- Alepõllundus
- Tulekahjud
- Happevihmad
Metsade hävimise tagajärjed:
- Kliima muutused (troopikaaladel)
- Taime- loomaliikide kadumine
- Erosioon
ENERGIAMAJANDUS:
Erinevad energiaressursid, nende kasutamise eelised ja puudused ning keskkonnaprobleemid:
Nafta: taastumatu
- suure kütteväärtusega
- hea transportida tankerite ja torujuhtmetega
- kasutatakse mitmeks otstarbeks
- puuraukude rajamine merre keeruline;
- ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks.
- vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist
Gaas: taastumatu
- suure kütteväärtusega
- paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid puhastamist.
- ei vaja ümbertöötlemist
- põletamisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus
- transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus.
Tahked kütused: kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas; taastumatu
- suured varud
- uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud
- saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad,
- kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik,
- karjäärid rikuvad maastikke,
- transport mahukas ja kulukas
Vesi: alternatiivne, taastuv
- jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike.
- saasteaineid ei teki;
- veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset.
- ehitamine kallis, tasub end vaid -suure languga või veerikastele jõgedele.
- veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne.
Tuumaenergia: traditsiooniline, taastumatu
- uraanimaaki esialgu jätkub,
- energiasisaldus suur.
- transporditava kütuse ja jäätmete väike maht.
- normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused
- on kõige odavam energiatootmise viis.
- üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia puudub.
- avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine.
- nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust.
- tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi.
- tuumasantaaži oht
Tuul: taastuv
- saasteaineid ei teki, tasub rajada väikese energiatarbimise korral
- tehnoloogia on kallis,
- tuulekiiruse ebaühtlus, tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muud energiaallikat;
- tekitavad müra, häirivad lindude rännet, hõivavad maad;
Päikeseenergia: taastuv, alternatiivne
- saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral.
- tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitalimahutusi.
- vajalik piisav päikeseenergia hulk.
- vajab kombineerimist teiste energiatootmise viisidega.
Geotermaalenergia: taastuv
- mõju keskkonnale minimaalne; tasub rajada väikese energiatarbimise korral
- jooksvad kulutused energia tootmisel ja transpordil üsna kõrged, kasutusala piiratud.
Biomassi energia: taastuv
- saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
- saadav energiahulk küllaltki väike.
Söe kaevandamine kaevandustes:
- säilib elukeskkond
- suuremaid ja sügavamalt varusid
- põhjavee reostumise oht
- maapinna varingud
- kallis rajada ja käigus hoida
- tervist kahjustav töö
Söe kaevandamine karjäärides:
- suhteliselt vähe tööjõudu
- väikeste kuludega rajamine
- maapinna/keskkonna häving
- aheraine mäed
- rekultiveerimine (karjääride täitmine) -> suured kulutused
19. sajandi keskpaigani valitsesid energiamajanduses vaid kaks ressurssi: puit ja kivisüsi, viimase osatähtsus kasvas kiiresti kuni 20. saj. alguseni.
20. sajandi algusest hakkas kiirelt kasvama nafta ja mõnevõrra hiljem ka gaasi osatähtsus. Samuti ehitati võimsad hüdroelektrijaamad, kus hakati elektrienergiat tootma. Söe osatähtsus langes sajandi keskpaigaks 40%-le.
Tuumaenergia võeti kasutusele 20. sajandi 70-ndatel aastatel. Selle osakaal püsib stabiilselt 4-5% piires.
Tänapäeval kasutatakse palju erinevaid energiaallikaid, tulevikus suureneb gaasi ja kindlasti ka taastuvate ressursside osatähtsus.
Erinevate peamiste energiaallikate osakaal maailma energeetikas:
tuumaenergia 4%
veeenergia 5%
gaas 28%
tahked kütused 20%
nafta 40%
muu 3%
TÖÖSTUS:
peamised rauamaagi kaevandajad on: Hiina, Brasiilia, Austraalia, India, Venemaa, Ukraina, USA
peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa, Saksamaa, Lõuna-Korea
peamised boksiidi kaevandajad: Austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaica, Hiina, India
peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia, Norra, India, LAV
Alumiiniumi ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid:
tooraine
odav energia:
- vesi
- tööjõud
- tarbija
- keskkonnanõuded
Metallide saamise etapid ja nende paigutus:
1. KAEVANDAMINE maagi leiukoht
2. RIKASTAMINE maagi leiukohas
3. TOORMETALLI SULATUS
odava energia lähedal
maagikaevanduste piirkonnas
söekaevanduste piirkonnas
sadamalinnades (tooraine meritsi)
4. PUHTA METALLI JA SULAMITE SAAMINE
elektrijaamade lähedal (odav energia)
koos sulatusega (lihtsam vedada) sadamates
5. VALTSIMINE JA STANTSIMINE, VIIMISTLEMINE
tarbija lähedal
Muutused metallurgia paigutuses ja arengus:
- METALLISÄÄSTLIK TEHNOLOOGIA,
- UUED MATERJALID (plastik, fiiberklaas)
- ORIENTEERUMINE TARBIJATELE (väikesed ettevõtted USA-s, Brasiilias, Itaalias)
- PÕHJA RIIKIDEST KOLINUD LÕUNA RIIKIDESSE
(keskkonnanõuded leebemad, toorainevarud, odav tööjõud)
- METALLIDE KORDUVKASUTUS
(eriti põhja riikides)
Fordismi ja toyotismi võrdlus:
Igaks juhuks tootmine (fordism):
Materjalide hankimine: Paljudest juhuslikest ettevõtetest
Laoseisud: Suured (Igaks juhuks ehk "Just in case")
Kvaliteedi kontroll: Kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel
Juhtimissüsteem: Hierarhiline, palju allüksuste juhte
Töötajate osalemine arendustöös: Ei osale
Allhankijate paiknemine: Geograafiline lähedus pole oluline
Õigeks ajaks tootmine (toyotism):
Materjalide hankimine: Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele
Laoseisud: Minimaalsed (õigeks ajaks ehk "just in case")
Kvaliteedi kontroll: Kvaliteeti kontrollib detaile valmistab tehas
Juhtimissüsteem: Kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö
Töötajate osalemine arendustöös: Osalevad
Allhankijate paiknemine: Geograafiline lähedus on soovitav
Tekstiili- ja rõivatööstuse paigutust mõjutavaid tegureid;
Kergetööstuse paigutus: Terves maailmas olemas
Arengumaades odav masstoodang ja allhanked:
- Odav tööjõud
- Ei nõua palju kapitali
Arenenud riikides kallis ja väikese hulgaga moetoodang:
- Seal on tarbija
- Võib kasutada kallist tööjõudu - toodangu hind võib olla kõrge
- Brändide disain, turundus ja müük
Kergetööstusfirmad järgivad ühte kolmest põhimõttest:
- Toota standartset kaupa suurtele turgudele (hind võimalikult odav)
- Hankida suuri turge, odava tööjõu kasutamine
- Kallis, kvaliteetne ja väike kogus spetsiaalsetele turuniššidele (kõrge hind).
Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavad tegurid;
Kõrgtehnoloogiliste tööstusharude osatähtsus kasvab kiiresti sellepärast, et nende harude edukusest sõltuvad teised harud - nende tooteid vajatakse. Edusammud selles valdkonnas aitavad hoida kokku ka tööjõukulusid teistes valdkondades.
Kõrgtehnoloogia valdkonnas saavad edukad olla üldiselt vaid suured ettevõtted, sest need on teadus- ja kapitalimahukad harud, risk võib olla see, et tooted ei ole edukad kogu kapitali paigutus läheb tühja - väikestele firmadele eriti suur mõju.
Kõrgtehnoloogilised ettevõtted paiknevad sageli teadusparkides, kus firmad saavad koostööd teha ka teadlastega.
Teadusparkide paiknemist mõjutavad tegurid:
1) kõrgel tasemel ülikoolid, uurimisasutused
2) meeldiv elukeskkond/looduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt hea keskkond- väikelinn suurlinna lähedal
3) hea transpordigeograafiline asend. Väljakujunenud infrastruktuur.
4) teised kõrgtehnoloogilised ettevõtted ja struktuurid, mis ühendavad teadlased ärimailmaga.
TEENINDUS:
Isikuteenused on teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus).
Tootjateenused ehk äriteenused on osutatud kaupade või siis ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt. uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport jms.) ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas.
Avaliku sektori teenuseid osutavad, kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõtetelt või riigi (omavalitsuste) poolt asutatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest).
Teenuste osatähtsuse kasvu põhjused:
- Tootmise spetsialiseerumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid paljud tootmisprotsessi osad iseseisvuma (veondus, tootearendus, turustamine jne). Tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad.
- On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jne).
- Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka isikuteenuste kasv - kõrgem töötasu, rohkem vaba aega).
FINANTSTEENUSED ehk RAHANDUSTEENUSED:
- hoiustamine /kohalik/
- laenamine ja arveldamine /kohalik/
- investeerimine, /rahvusvaheline/
- kindlustamine /kohalik, rahvusvaheline/
SIDE- ehk KOMMUNIKATSIOONITEENUS:
- tagab info edastamise füüsiliselt, elektrooniliselt või digitaalselt sõnas, kirjas, pildis või helis.
MEEDIAT ISELOOMUSTAB:
- Enim inimese hoiakuid, elulaadi mõjutav. Tihti valitsuse kontrolli all - tsensuuri all.
- Iseloomulik kõrgelt arenenud riikidele - aega ja raha
- Globaliseerumine
- Võimalik vaid sidetehnoloogia arengule - seega tihedalt seotud
- Suur koondumine suurtesse keskustesse
- Suurkontsernidel palju allhankeid, allettevõtteid ja levitajaid üle maailma.
TRANSPORT:
Erinevate veondusliikide eelised ja puudused ning transpordi mõju teistele majandusharudele;
Auto-transport:
Eelised ja puudused:
Vedu kiire ja paindlik. Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud.
Milleks sobib kõige paremini:
Väikesemahulised kaubad: toiduained, kergetööstustooted jne. Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel.
Raudteetransport:
Eelised ja puudused:
Vedu odav, regulaarne, usaldatav, tööviljakus kõrge.
Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane.
Vajalikud ümberlaadimistööd, lisandub kokku- ja laialivedu.
Milleks sobib kõige paremini:
Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad.
Tihedasti asustatud piirkondades reisijate kiirveod.
Meretransport:
Eelised ja puudused:
Et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav ja tööviljakus kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu. Vedu ise suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest.
Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Milleks sobib kõige paremini:
Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad.
Siseveetransport:
Eelised ja puudused:
Jõgedevõrk hõre ja ebakorrapärane, ei saa igale poole vedada. Veod mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Vedu iseenesest aeglane. Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid).
Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Milleks sobib kõige paremini:
Veetavad kaubakogused suured, mahukad, kuid võivad olla väiksemad kui meretranspordil.
Õhutransport:
Eelised ja puudused:
Vedu paindlik ja väga kiire.
Rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu kallis, tööviljakus madal.
Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Milleks sobib kõige paremini:
Väikesed, kerged ja kiireloomulised kaubaliigid (post, lilled jne...). Veod suurte vahemaade taha. Reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha.
Torutransport:
Eelised ja puudused:
Vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki paindlik. Tööviljakus väga kõrge. Vedada saab ainult vedelikke ja gaase.
Milleks sobib kõige paremini:
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase. Veetavad kaubakogused suured.
Transiitveos - kauba või reisijate vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi.
Mugavuslipu kasutamine - teotud riikidel on väikesed maksud ja rida soodustusi laeva omanikele ja seetõttu pakuvad nad võimalust sõita selle riigi lipu all (väiksemad tööjõu kulud, kõik selle riigi seaduste järgi; Panama, Libeeria, Malta, Bahama, Küpros)
Merevoorimees - teiste riikide kaupade vedu erinevatel maailmameredel; Teenitakse tulu vedades teiste riikide kaupu. (Kreeka, Taani, Norra, Singapur, Hongkong).
Logistika - majandusharu, mille eesmärk on tagada veoste viimine vajalikul ajal minimaalsete kuludega tarbijale vajalikku kohta.
Terminal - suur transpordisõlm, kus toimub kaupade ladustamine ja ühelt transpordiliigilt teisele suunamine. (Näiteks: naftaterminal)
Arenenud riikide ekspordis on tavaliselt ülekaalus valmiskaubad: keemia-, masina-, puidutööstuse jmt. tooted, sisse ostetakse kütuseid, toidukaupu ja kergetööstustooteid, masinaid siseturu kaubavaliku rikastamiseks. Nii ekspordi kui impordi struktuur on mitmekesine.
Arengumaade ekspordis on tavaliselt ülekaalus toorained (maagid, kütused, puit), põllumajandustooted või esmaselt töödeldud tooted. Imporditakse peamiselt valmistooteid: masinad, seadmed, keemiatööstustooted, toiduained, rõivad ja jalatsid jmt. Ekspordi struktuur võib olla väga ühekülgne.
PUHKEMAJANDUS:
Puhkemajanduse arengutendentsid  ja seosed teiste majandussektoritega:
- Turism ja puhkemajandus on üks kiiremini arenevaid majandusharusid, turistide arv kasvab pidevalt ja kiiresti.
- turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine), turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette, muutes reisimise inimestele mugavaks.
- järjest uued piirkonnad just arengumaades muutuvad turistide reisisihiks.
- globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus)
Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne.
Analüüsi etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi;
Analüüsil tuleb lähtuda turismi arengueeldustest:
1. Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut.
Millised turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine, sukeldumine, matkamine, suusatamine, safari jne)
2. Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui ka kultuuriobjektid).
3. Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne).
4. Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut)
Turismi positiivne mõju:
Majandusele:
- suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus
- suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset
- rajatakse teenindusettevõtteid, mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur
- elavneb majandus;
- restaureeritakse hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine
Keskkonnale:
- tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks.
- rajatakse puhkealasid, matkaradu
Sotsiaal-kultuuriline:
- paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet;
- elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet;
- paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri.
Turismi negatiivne mõju:
Majandusele:
- tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sealhulgas ka kinnisvara hinnad;
- töö hooajalisus
- kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja.
Keskkonnale:
- Kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud, suureneb müra, reostus
- suureneb koormus loodusele, võivad hävida taime- ja loomaliigid;
- loodusesse jäetakse maha palju prügi,
- liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. kaovad loodusmaastikud,
- Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi.
Sotsiaal-kultuuriline:
- Suureneb alkoholism, narkomaania, prostitutsioon, salakaubavedu;
- kaob kultuuriline eripära, hävineb kohalik identiteet,
- tuuakse sisse võõrtööjõud
- konfliktid kohalike, võõrtööliste ja turistide vahel.