Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

teisipäev, 18. august 2020

Bioloogia mõisted

Sahhariid ehk süsivesik - orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on energiarikkad orgaanilised ained. Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid, suhkurt ja tärklist, energiaallikas. Taimed valmistavad ise oma elutegevuseks vajalikud süsivesikud. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid: taimedes (75-90%), loomades(2%), seentes(3%), mikroorganismides(12-28%).
Süsivesikute energeetiline tähtsus:
Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks (pärast rasvu). Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. Igal süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6kJ ehk umbes 4kcal energiat. Normaalne veresuhkru tase tühja kõhuga on kuni 5,5mmol/l.
Funktsioonid:
1) Struktuurne:
kitiin (lülijalgsed, seemnerakukestad, seente pealmine kest)
tselluloos (taimerakukestad).
2) Varuaine:
tärklis (taimedes)
glükogeen (loomades).
3) Toite:
piimasuhkur (laktoos) imetajate piimas.
4) Kaitse:
Taimerakkudes tsütoplasma suhkrustumine. See kaitseb külmumise eest.
5) Ligimeelitav:
Õistaimedel nektarina (putukate ligimeelitamiseks).
6) Bioregulatoorne:
Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide koostisesse.
7) Biosünteetiline:
Nad on lähteaineteks teiste ühendite sünteesil (nukleiinhapped).
1. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud - väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised. Pentoosid( riboos - RNA ehk ribonukleiinhappe koostises, desoksüriboos - DNA ehk desoksüribonukleiinhappe koostises) - nukleiinhapete koostises, heksoosid (glükoos, fruktoos).
Glükoos ehk viinamarjasuhkur - monosahhariid, mille molekulis on 6 C-aatomit. Tähtis energiaallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toidus oleva tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas.
Fruktoos ehk puuviljasuhkur - puuviljades ja mees esinev monosahhariid.
2. Oligosahhariidid koosnevad kahest (disahhariidid) kuni kolmest monosahhariidist - maltoos, laktoos, sahharoos.
Maltoos ehk linnasesuhkur - koosneb kahest glükoosijäägiks. Moodustub taimedes ja tärklise lõhustumisel loomades. Idanevad seemned sisaldavad suurel hulgal maltoosi. Õlle ja viski valmistamisel kasutatakse maltoosi sisaldavaid linnaseid.
Laktoos - koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulide. Piimas esinev suhkur, mis on imetajatel toiduks nende järglastele.
Sahharoos - tavaline köögis kasutatav suhkur. Koosneb ühest glükoosi ja ühest fruktoosi jäägist. Esineb taimemahlades.
3. Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud - monosahhariidide jäägid on seotud glükoosisidemetega pikkadeks ahelateks (tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen).
Tärklis - koosneb glükoosijääkidest. Taimed kasutavad seda varuenergiaallikana. Leidub mugulates, sibulates, viljades (nisu, riis).
Tselluloos - tuhanded omavahel ühendatud, ühinenud glükoosijäägid. Taimede ehitusmaterjal (rakukestad).
Kitiin - koosneb lämmastikku (N) sisaldavast suhkrust. Sellest koosnevad lülijalgsete toested ja seente rakukestad.
Glükogeen - koosneb glükoosijääkidest. Energiarikas varuaine loomadel. Glükogeeni suudab loomorganism muundada väga kiiresti tagasi glükoosiks. Inimestel talletub põhiliselt maksas ja lihastes.
Lipiidid ehk rasvad - koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagatakse kolme rühma: vedelad rasvad, tahked rasvad ja vahad.
1. Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad - nimetatakse propaantriooli (glütserooli) ja rasvhapete estreid. Rasvad erinevad üksteisest nende koostisse kuuluvate rasvhappejääkide poolest.
Vedelad rasvad ehk taimsed õlid - Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped - enamasti vedelas olekus (õlid). Taimedes energiaallikaks ja seemnetes varuaineks. Õli seemnetes (raps, kanep). Õli viljades (oliivid, pähklid).
Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt küllastunud rasvhapped - tahked rasvad (näiteks seapekk). Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana (ATP ehk adeniintrifosfaat ja GTP ehk guanosiintrifosfaat).
Vahad - tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on näiteks puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni. Loomsed vahad on näiteks mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanolin).
Liitlipiidid ehk fosforlipiidid - Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisse. Hüdrofiilne - pea, hüdrofoobne -saba.
Tsüklilised lipiidid ehk steroidid - Peamiselt hormoonid, mis moodustavad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes (Hormoonid, vitamiinid, kolesteriid)
Kolesteriid (Kolesterool+rasvhapped) - Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone, D-Vitamiini ühendeid, sapi koostisosi. Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine), kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada näiteks infarkti, kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid.
Hormoonid:
Testosteroon - meeshormoon, kasutatakse ka dopinguna.
Östrogeen - naishormoon
Progesteroon - naishormoon
Androsteroon - meessuguhormoon
Neerupealsete hormoonid
D-vitamiin - hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil.
Toidulipiidid: Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused ja teised. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti.
Funktsioonid:
Energeetiline funktsioon - lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energiasaamise seisukohast - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid.
Ehituslik funktsioon - fosforlipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse.
Varuaine funktsioon - loomadel varurasv; taimedel õlid seemnetes, viljades; mesilaskärjed (vahad).
Ainevahetuslik funktsioon - metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes ei joo üldse. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist.
Kaitse funktsioon - nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, mis on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel, aga ka talisuplejatel.
Lahusti funktsioon - veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismist.
Bioregulaarne funktsioon - hormoonid.