Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rabastuvad metsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Rabastuvad metsad  ...

teisipäev, 12. aprill 2022

Ameerika Ühendriigid esimese maailmasõja eel

AMEERIKA ÜHENDRIIGID 20. SAJANDI ALGUL


RIKKUSTE KONTSENTRATSIOON
1894. aastaks oli USA jõudnud tööstustoodangu mahu poolest maailmas esikohale. 20. sajandi algul kasvas kapitali kontsentratsioon. Eelmisel sajandil tähendas kontsentratsioon ettevõtete ühinemist kompaniideks või trustideks, 20. sajandil tekkisid juba trustide ühendused.
Suuremaid monopolide gruppe oli kaks: Morgani grupp ja Rockefelleri grupp. Morgani grupi kontrolli all oli esimene miljarditrust – Ühendatud Terasekorporatsioon, peale selle Kummitrust ja 1902. a. loodud Viljaniidumasinate Kompanii. Morgan oli ka suurimaid pankureid ning ta omas arvukalt direktorikohti raudteekompaniides ja kindlustusfirmades. Rockefelleri grupi peamine trust oli naftaga tegelev Standard Oil.
1915. a. kuulus 60% USA rikkustest kahele protsendile elanikkonnast.

VABARIIKLASED JA DEMOKRAADID
USA poliitiline süsteem toetus kahe sotsiaalselt üsna lähedase partei – Vabariikliku ja Demokraatliku partei konkurentsile.
1900. a. presidendivalimistel esitas võimul olev Vabariiklik Partei kandidaadiks senise presidendi William McKinley. Partei oli võitnud tavalise ameeriklase poolehoiu suurriikliku vallutuspoliitikaga, eriti võiduga Hispaania-Ameerika sõjas 1898. a. Sõda oli olnud küll kulukas, aga selle käigus olid USA võimu alla läinud Filipiinid ja Kuuba. Valimisplatvormis seadis Vabariiklik Partei esikohale aktiivse välispoliitika ja USA positsioonide tugevdamise rahvusvahelises elus. Rahvale see kurss meeldis.
Suurkapitali huvides võttis Vabariiklik Partei valimisprogrammi kõrgete tollitariifide säilitamise, millega taheti vältida välismaa firmade konkurentsi siseturul. Eelkõige rahakate inimeste huvides taotleti, et raha aluseks oleks tugev kullastandard (rahasüsteem, milles rahaväärtuse alus on kuld). Demokraatlik partei esitas oma kanditaadiks advokaat William Jennings Bryani, kes oli auahne ja võimekas, kuid mitte piisavalt haritud. Demokraatlik Partei kritiseeris USA vallutuspoliitikat ja kutsus andma Filipiinidele iseseisvust. Ajastu konflikte ja probleeme tunnetades kutsus see partei üles ka võitlusele trustide ja ühiskonnas valitseva korruptsiooni vastu. Kullastandardile vastandati hõberaha piiramatu väljalase, nii et seda igaühele jätkus. Viimane nõue oli küll demagoogiline või oli selle aluseks majandusteooriate vähene tundmine. Kuigi hõberaha hulgaline vermimine ei ole nii katastroofiline kui paberraha piiramatu käibelelaskmine, viib see ometi inflatsioonile ja seega ka palkade langusele.
Valimistel võitis Vabariikliku Partei kanditaat McKinley. Tema teine ametiaeg jäi aga lühikeseks, sest 1901. a. 10. septembril sai ta anarhisti kuulist haavata ning suri.

THEODORE ROOSEVELT
Presidendiks sai senine asepresident Theodeore Roosevelt.

      *Ta sündis rikka kaupmehe perekonnas. Õppides Harvardi ülikoolis tundis ta huvi loodusteaduse vastu ja kavatses teha karjääri teadlasena. Ta avaldas 2 artiklit ornitoloogiast, kuid siis tegi isa talle selgeks, et teadlasena ei teeni ta kuigi palju raha, teadlase töö nõuab aga paljust loobumist. Seejärel pühendus ta ajaloole, valmistudes poliitiku karjääriks. Poliitikat peeti tollal räpaseks ja heast perekonnast pärit noormehele sobimatuks. Teddy aga himustas valitseda teisi inimesi. Ajaloost kirjutas ta mitu raamatut, neist tuntuim “Lääne võit”. Metsikut Läänt tundis Roosevelt suurepäraselt. Põdedes noormehena astmat, olid arstid soovitanud tal viibida vabas looduses. Kui sünnitamisel suri tema noor naine, siirdus murest murtud mees kaugele Läände, kus veetis 2 aastat kauboina. “Neljasilmne Teddy” (ainus prillidega kauboi) erines teistest selle poolest, et tal oli kaasas kast raamatuid ning see, mis teistele oli elu, oli temale ajutine harrastus. Rooseveltist sai hea ratsanik, kirglik jahimees ja innukas reisija.

Hispaania-Ameerika sõja ajal oli T. Roosevelt värvanud Texases “tööta” jäänud seiklejatest ratsarügemendi, kes vallutas laeva, mis nad Kuubale viis. Hiljem sai tast mereväe alamriigisekretär.
Aastail 1889-1890 oli ta New Yorgi osariigi kuberner, kellena viis läbi liberaalseid reforme. Tänu oma populaarsusele ja heale mainele isana (6 last kahest abielust) sai temast 1901. a. Vabariikliku Partei esindajana asepresident.
Väikest kasvu ja tüse Roosevelt oli tark, energiline ja ettevõtlik, aga ka ülimalt auahne. Tema kohta on öeldud: “Ta tahab olla igas pulmas peigmees ja matustel kadunuke.”


VÕITLUS TRUSTIDEGA
Ameerika ühiskonna põhiprobleemiks oli kujunenud trustide võimutsemine, mistõttu suure kõlajõu saavutasid monopolidevastased meeleolud. Roosevelt oli veendunud, et suurettevõtted on USA majandusliku arengu alus ega kavatsenudki truste likvideerida. Omatigi hakati teda kutsuma Trustide Hävitajaks. Esinedes USA Kongressis, esitas uus president monopolide tegevuse riikliku reguleerimise idee, mille mõte oli selles, et valitsusel on õigus ja kohustus kontrollida monopolide tegevust. Need ideed langesid soodsale pinnale. Hulk ameerika kirjanikke ja ajakirjanikke ründas truste ja tõi päevavalgele mitmesuguseid kuritarvitusi.
1904. a. sai Theodore Roosevelt jälle presidendivalimistel kandideerida ning osutus ka valituks.
Roosevelti valitsusajal toimus 46 kohtuprotsessi trustide üle. Eriti kõmuline oli protsess Rockefelleri naftatrusti Standart Oil vastu. Trust otsustati likvideerida, jagades ta 11 kompaniiks. Tegelikult oli kogu sellel võitlusel vähe tulemusi seetõttu, et võideldi ainult ettevõtete ühe organisatsioonilise vormi vastu. Kuigi Rockefelleri trust likvideeriti, jäid kõik need 11 kompaniid tema perekonna juhtida. Suurimat monopolisti Morganit Roosevelt ei puudutanud.

LOODUSHOID
Edukaim oli Roosevelti poliitika loodushoiu alal. Ameerikas oli loodusressursse meeletult raisatud. Juba oli hävitatud piisonite karjad, nafta tootmisel põletati maagaasi, söe kaevandamisel kasutati ära ainult paremad kihid, hävitati põlismetsi. 1908. a. loodi Loodusressursside Säilitamise Rahvuslik Komisjon, rajati 5 uut rahvusparki. Uudse sanitaarabinõuna viidi sisse liha kontroll tapamajades. See oli abinõu, mis tollal oli ebapopulaarne, praegu aga endastmõistetav.
1908. a. presidendivalimistel tuli võitjaks Vabariikliku Partei kanditaat William Howard Taft, kes oli füüsiliselt kõige suurem USA president (kaalus üle 120 kg). Karjääri oli ta teinud trustide advokaadina ja poliitilistelt vaadetelt oli äärmiselt konservatiivne. Tema poliitika viis Vabariikliku Partei lõhenemisele. 1912. a. presidendivalimistel seati üles 2 vabariiklaste kandidaati, üks neist T. Roosevelt. Võitis Demokraatliku Partei kandidaat Woodrow Wilson.

PRESIDENT WOODROW WILSON

      *Ta oli olnud Princetoni ülikoolis poliitökonoomia ja juura õppejõud, seejärel ka ülikooli president. Sellel ametikohal oli ta kutsunud ülikooli tööle silmapaistvaid teadlasi ja oli ehitanud ülikoolile uusi hooneid. Kuigi Wilsonil polnud ettevalmistust ajaloolasena, oli ta kirjutanud mitu raamatut Ameerika ajaloost. 1910. aastast oli ta New Jersey osariigi kuberner. Presidendikandidaadiks valiti ta partei kongressil alles 46. voorus pärast seda, kui tuntud poliitikud olid läbi kukkunud.

Pärast võitu presidendivalimistel teatas Demokraatliku Partei ajakirjandus, et “tõuseb uue demokraatia ja vaba ettevõtluse päike”. Uus president lubas reforme. 1914. a. võeti vastu uus trustidevastane seadus, millega keelati määrata erinevatele ostjatele erinevaid hindu, aktsiate kokkuost konkurentsi nõrgendamiseks ning ka direktorikohtade vahetamine, kui kapitali summa on üle poole miljoni dollari. Wilsoni tegevust presidendina piiras see, et Kongressis oli ülekaalus vastaspartei.
Võitlus trustide vastu 20. sajandi algul piiras mingil määral monopolide kuritarvitusi, kuid ei kõigutanud nende võimsust.