Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

neljapäev, 29. aprill 2021

Kliimasoojenemine

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Sissejuhatus

Maa kliima soojeneb. Kuigi maa ajaloos on olnud veel soojemaid perioode kui praegu, siis praegune kliimasoojenemine on otseselt seotud sellega, et inimesed põletab taastumatuid loodusvarasid. 
Paar kraadi soojem ilm ja mõni päev rohkem vihma ei pruugi esmapilgult kuigi suure kahjuna näida, kuid tegelikult põhjustavad need üsna ulatuslikke probleeme. Õhutemperatuuri tõusu tõttu väheneb lumikate ning merejää paksus ja kestvus. Kui meri ei ole külmunud, lõhuvad talvised tormid randu ja ohustavad sealseid ökosüsteeme. Seevastu soojad suved panevad vohama mürgised vetikad. Kliimamuutuste tõttu on lõunapoolsematelt aladelt Eestisse levinud mitmeid uusi liike, peamiselt küll taimede ja kõigusoojaste hulgast, sest imetajate seas toimuvad need muutused reeglina aeglasemalt. 
Pilt1 (globaalne temperatuuri tõus maailmas)

Kliimasoojenemine

Kliimasoojenemist arvestatakse alates tööstusrevolutsioonist (18. sajandi lõpukümnendid).  Kliimasoojenemisel võib olla erinevaid põhjuseid. Kliimat soojendavad kasvuhoonegaasid (põhiliselt süsihappegaas, aga ka vingugaas, metaan, jne...), mis väikesel määral on kasulikud. Kasvuhoonegaasid ja süsinikuringe hoiavad maa kliima ühtlasena. Kuid inimesed on hakanud kaevandama ja põletama taastumatuid loodusvarasid. See on suurendanud kasvuhoonegaaside hulka atmosfääris, mis omakorda soojendab kliimat. Üle 100 aasta teatakse kasvuhoonegaaside soojendavast mõjust. 1950. aastate keskel suudeti tõestada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris. 1970. aastatel võeti kasutusele satelliidid, millega sai piisavalt täpselt mõõta muudatusi/kõikumisi päikese aktiivsuses, seega polnud kuni 1980. aastateni võimalik ilma kahtlusteta väita, et globaalse temperatuuri tõusu põhjuseks on kasvuhoonegaaside suurenenud kontsentratsioon. Kuni 1980. aastateni kirjeldati klimatoloogiaõpikutes seega inimesest tingitud globaalset soojenemist kui hüpoteesi. 
Alates 1970. aastatest on kindlaks tehtud süvenev ja katkematu kliima soojenemine. Sellest ajast saati on mõõteinstrumendid järjest täpsemaks muutunud ning ollakse kindlad, et peamiseks soojenemise põhjuseks ei saa olla päike või muud looduslikud põhjused, kuna nendega toimunud muutused on minimaalsed. Kui kolmandas IPCC aruandes peeti "tõenäoliseks", et täheldatud soojenemine on inimeste põhjustatud, siis neljandas aruandes aastast 2007 on sõna "tõenäoline" parandatud "väga tõenäoliseks". IPCC hindab teaduslikku arusaama astet kasvuhoonegaaside mõjust "kõrgeks"
Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.
Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +15°C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid -18°C.
Lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb.
Kliima soojenemise toimemehhanismid
Kliima soojenemine toimib nii: 
Fossiilkütuste põletamine on kõige suurem CO2 heite tekitaja ning seega olulisim kliimamuutuse põhjustaja. Fossiilkütused on taastumatud maavarad, nagu näiteks nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas.  Energia saamiseks fossiilkütuseid põletatakse, mistõttu eraldub atmosfääri miljoneid aastaid ringlusest väljas olnud süsinikku. Süsinik seob ennast hapnikuga ning saadav ühend (CO või CO2) ei lase soojusel nii kiiresti atmosfäärist lahkuda. Kliimat soojendab ka kasvuhooneefekt, mida inimesed on suurendanud.
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kui soojus kiirguks maapinnalt takistuseta tagasi, siis maakera keskmine temperatuur oleks –18 kraadi Celsiuse järgi praeguse +15 kraadi asemel. Kogu maakera oleks siis kaetud jääga ja eluks kõlbmatu.
Suurem osa lühilainelisest päikesekiirgusest jõuab läbi atmosfääri maapinnale, osa sellest neeldub, ülejäänu peegeldub tagasi. Neeldumise tagajärjel maapind soojeneb ning hakkab omakorda kiirgama energiat, kuid juba pikalainelise soojuskiirgusena (infrapunakiirgusena). Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid suur osa maapinnalt kiirguvast pikalainelisest soojuskiirgusest neeldub nn kasvuhoonegaasides. Need soojuskiirgust neelavad gaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus – lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse kasvuhooneefekti tõttu tagasi maapinnale.
Looduslik kasvuhooneefekt on Maa kui elukeskkonna jaoks ülioluline. Probleem tekib siis, kui inimtegevuse mõjul suureneb kasvuhoonegaaside hulk oluliselt ja väga kiiresti. Maa keskmine temperatuur tõuseb ning kaasnevad kliimamuutused toimuvad kiiremini ja ulatuslikumalt, kui inimkond ja kõik ülejäänud elusorganismid sellega kohaneda suudavad.
 Kliima soojenemise tagajärjed
Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed:
Mõju põllumajandusele:
põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja-Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI. sajandil veelgi suuremaks probleemiks.
Mõju inimeste tervisele:
Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist.
Liustike sulamine:
Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi).
Rannikualade üleujutused:
Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad.
Looduse mitmekesisuse vähenemine:
Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid.
Muutused loodusvööndite piirides:
Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi.
Happesademete tekkepõhjused:
Inimtegevus:
- fossiilsete kütuste (nafta, kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx (peamine happevihmade põhjustaja),
- metallisulatamine;
- metsatulekahjud CO
Looduslikud protsessid:
- vulkaaniline tegevus SO2, äike.
Happesademete tagajärjed:
Kahjustuvad eelkõige okaspuud (metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puudel kasvavad samblikuliigid.
"Must Kolmnurk" Tšehhi, Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste.
Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini. Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, Kanada, USA).
Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis).
Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk).
Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
Sudu tekib kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad  uduga (õhuniiskusega).
Osoonikihi hõrenemine - osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib osoonikihi osalisele lagunemisele, tekivad nii-nimetatud osooniaugud. Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks.
Kriitika ja skeptisism

Mõned inimesed arvavad, et kliimamuutused ei ole inimtekkelised. Osaliselt on see ka tõsi.
 Kliimat kujundavateks teguriteks on:
- Geograafiline laius. [mida lähemal ekvaatorile, seda soojem on kliima]
- Kaugus ookeanidest ja meredest. [Mere ääres on talvel soojem ja suvel külmem kui keset maad, sest maapind soojeneb aeglasemalt kui vesi]
- Soojade, külmade hoovuste mõju. 
- Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestiku, tasandike suhtes).
- Valitsevad õhumassid, tuuled.
- Inimese tegevus.
(Päikese aktiivsus võrreldes Õhutemperatuuriga)
Tagajärjed:

Tagajärjeks oleks maa eluslooduse vaesumine, hullemal juhul inimkonna või kogu elu maalt kadumine.

Kliima soojenemise ohud (katastroofitsenaarium):

Mis juhtub Maal, kui keskmine temperatuur tõuseb 2–5 kraadi

Sukelduv jääkaru

1 kraad – korallrihvid võivad kaduda

  • Ameerika keskläänes esineb rohkem liivatorme.
  • Aafrika kõrgeimalt mäelt kaovad pooled liustikud – vee juurdevoolu vähenemisel saavad kannatada mäe jalamil elav loomastik ning samuti piirkonna põllumajandus.
  • Arktika kliima jõuab punkti, kust endist olukorda ei ole enam võimalik taastada.
  • Igijää sulamise tõttu hakkavad Alpides mägedest kaljurahnud eralduma, mis tekitab suuri raskusi seal elavatele inimestele.
  • Korallrihvid satuvad ohtu – juba praegu on 70% kõigist korallrihvidest surnud või suremas.
  • Soe meri põhjustab enam orkaane:
    • – esimene, 2004. a lõunapoolkeral Brasiilias aset leidnud orkaan on märk sellest, et kliima on juba muutunud;
    • – esimene troopiline tsüklon tabas Euroopat 2005. a, kui orkaan Vince tabas Hispaanias paiknevat Huelvat.
  • Pool miljonit inimest peab elupaika muutma, kui Tuvalu, Kiribati, Marshalli-saared, Tokelau ja Maldiivid ning teiste piirkondade rannikualad vajuvad vee alla.

2 kraadi – jääkarud surevad tõenäoliselt välja

  • Kasvuhoonegaaside heide muudab maailmamere elutingimusi. Mere teatud osad muutuvad nii happeliseks, et elu nurgakivi – plankton – satub ohtu.
  • Rohkem kuumaperioode Euroopas. 2003. a suvel suri kuuma tõttu 35 000 inimest, kui Euroopa suurlinnades oli üle 40 kraadi sooja. Kui keskmine temperatuur tõuseb üle kahe kraadi, on Euroopas sellised suved üle aasta.
  • Liustike sulamiskiirus kasvab. Jääkarud surevad sobivate elamistingimuste kadumise tõttu arvatavasti välja.
  • Vahemere ääres paiknevad riigid muutuvad soojemaks ja kuivemaks ning neid piirkondi tabab veepuudus.
  • Merevee kõrgem tase mõjutab enamikku madalal asuvaid rannikulinnu.
  • Rohkem mussooni Indias ja Bangladeshis, mis toob kaasa inimeste massilise väljarände/põgenemise.
  • Põhjapoolkeral kasvavad paljud taimed paremini ja saak muutub suuremakas, samal ajal kui Aafrika ja Austraalia saagid muutuvad viletsamaks.
  • Rohkem kui 1/3 loomaliikidest satub väljasuremisohtu.

3 kraadi – tulekahjude suits varjutab Päikest

  • El Niño – nähtus, mis lööb segamini Vaikse ookeani tavapärase ilmamustri ning tekitab doominoefekti tervel planeedil – muutub tavalisemaks.
  • Põhja-Aafrikas sajab rohkem vihma, samal ajal kui Lõuna-Aafrika muutub kuivemaks – suur osa mandrist muutub elamiskõlbmatuks.
  • Suurbritannias muutuvad talved kuivemaks.
  • India mussoon – nähtus, mis on selle piirkonna põllumajanduse jaoks äärmiselt vajalik – muutub etteaimamatuks: jääb kas üldse ära või toob kaasa suuri kahjusid tekitavaid üleujutusi.
  • Himaalaja liustikud hakkavad kiiremini sulama, mis hiljem küll väheneb. Kuna liustikest saavad vee Induse, Gangese, Mekongi ja Yangtze jõed, väheneb jõgede veetase, mis omakorda mõjutab oluliselt Pakistani, kuid samuti Hiina hüdroelektrijaamu.
  • Amazonase vihmamets kuivab, tuues kaasa katastroofilise olukorra sealsele taimestikule ja loomastikule.
  • Brasiilias, Venezuelas, Kolumbias, Peruus ja Boliivias muutuvad õhusaastet ning kuumust tekitavad metsatulekahjud aina tihedamaks, tulekahjude suits varjutab Päikest.
  • Pidev põud Kesk Ameerikas.
  • Austraalia muutub maailma kõige kuivemaks paigaks – aastane üle 40-kraadise temperatuuriga päevade arv kuuekordistub ning sademete kogus väheneb 25%.
  • USA lääneosa tabavad järjest tihedamini põud ja metsapõlengud.

3 kraadi – tekib nõiaring

  • Ekstreemsed tsüklonid tabavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad. Holland on tormide poolt eriti haavatav.
  • Põhja-Euroopas suureneb sademete hulk 20%, samas kui Lõuna-Euroopa muutub kõrbeks.
  • Ida-Aafrika muutub niiskemaks, mis toob kaasa haiguste nagu malaaria ja dengue-palaviku leviku.
  • Arktikas sulab 80% merejääst.
  • Mõnedes piirkondades – k.a Rootsis, Norras, Soomes ja Eestis muutub põllumajanduslik kasvuperiood pikemaks, kuid sellest ei piisa teistes piirkondades tekkinud toodangu languse korvamiseks.
  • Mitmed taimeliigid surevad välja. Enamik Euroopa taimeliike kantakse “punasesse nimekirja”.
  • Migratsioon kasvab rohkem kui kunagi varem inimkonna ajaloos, mis toob paratamatult kaasa konflikte ja sõdu.
  • Tekib nõiaring: Amazonase vihmametsad surevad välja – metsatulekahjud lõõmavad – tulekahjude käigus eraldub tohutu kogus CO2 – mis viib omakorda veel suurema globaalse soojenemiseni – taimestik ja pinnas hakkavad samuti süsinikdioksiidi eraldama, selle asemel et seda absorbeerida – kõige halvemal juhul võib seetõttu 3-kraadiline temperatuuri tõus asenduda kiiresti 4- või isegi 5,5-kraadise temperatuuri tõusuga.

4 kraadi – Suurbritannias 45-kraadised suved

  • Merevee tase tõuseb, nii et ainuüksi Egiptuses jääb koduta 1,5 miljonit inimest.
  • Bangladeshi maismaa pindala väheneb 30% võrra – kümned miljonid inimesed peavad otsima endale uut kodu.
  • Antarktika jää sulab ruttu, mille tulemusena tõuseb merevee keskmine tase 5 meetri võrra.
  • Vähenevate sademete ning kõrbete pealetungi tõttu väheneb põllumajanduslik tootmine kogu maailmas.
  • Põllumajandus Austraalias peaaegu lõpeb.
  • Suurem osa Indiast kuivab.
  • Põud tabab eriti valusalt Põhja-Ameerika edelaosa, Kesk-Ameerikat, Vahemeremaid ja Lõuna-Aafrikat.
  • Lõuna-Euroopa jääb ilma 70% suvel sadavast vihmast. Kuumaperioodid kestavad keskmiselt 65 päeva kauem kui praegu, metsatulekahjud jõuavad Alpideni.
  • Euroopas väheneb alla sadav lumekogus 80% võrra, mis tekitab veepuuduse.
  • Suurbritannias võivad suvised temperatuurid tõusta 45 kraadini.
  • Kaspia mere veetase langeb 10 meetrit.
  • Veidi paremad saagid Kanadas ja Venemaal.
  • Inimtsivilisatsioon hakkab kokku varisema – tervel maakeral puhkevad konfliktid ja sõjad.
  • Gröönimaa ja Antarktika jää sulab ruttu. See võib tekitada „Atlandi tsirkulatsiooni“, mis ajutiselt jahutab Lääne-Euroopat ning tekitab tugevaid torme.

4 kraadi – kogu jää ja vihmametsad kaovad

  • Inimtsivilisatsiooni täielik kollaps, mis nõuab uusi juhtimisviise, arvatavasti ebademokraatlikke.
  • Ilmselt surevad miljardid inimesed, kuna planeet ei suuda enam neid toita.
  • Maal on kogu jääkate kadunud.
  • Vihmametsad on kadunud.
  • Meri on üle ujutanud suured osad maismaast ning muutnud Maa geograafiat.
  • Inimesed liiguvad kokku kuivavatele elamiskõlblikele aladele kuni lõuna- ja põhjapooluseni välja.
  • Sahara, Lääne-Saheli, Etioopia, Kalahari, Patagoonia, Austraalia ja Gobi kõrb laienevad.
  • Pakistanis, Kagu-Aasias, Korea poolsaarel, Jaapanis, Vaikse ookeani saartel, Lõuna-Euroopas, Ida-Aafrikas, Madagaskaril ja Tšiilis tekivad uued kõrbed.
  • Venemaal ja Kanadas muutub kasvuperiood pikemaks, kuid nendest piirkondadest saadav saak ei kompenseeri muu maailma vähenenud saake.
  • Tekib risk, et merepõhjast vabaneb metaanhüdraat, tuues kaasa veealuseid maalihkeid, mis põhjustavad tervel planeedil tsunamisid.

5 kraadi – kogu elu ähvardab väljasuremine

  • Sisemaa temperatuur on 10 kraadi kõrgem kui praegu.
  • Inimrass võib 6-kraadise temperatuuritõusu üle elada, kuid see ei ole päris kindel.
Kuidas kliima soojenemist ära hoida?
Selleks tuleb teha palju asju. Põhimõtteliselt tuleks teha roherevolutsioon. Inimesed peavad üle minema taastuvatele energiaallikatele (tuuleenergia, veeenergia, geotermaal- ehk maa siseenergia,  biomassi energia, elektrienergia, tulevikus ka keemiliste sidemete lõhkumise energia), majandussüsteemi muutus (lõputu majanduskasv pole piiratud tingimustes ja/või piiratud vahenditega võimalik), väetamise lõpetamine või vähemalt vähendamine (liiga suur väetamine vähendab mulla viljakust), biotehnoloogia arendamine (ideaalis tugevad, kuid looduses kergesti lagunevad asjad), loodus igale poole (ka linnadesse; Rohelised linnad).
Võimalikuks lahendiks oleks ka osooni (O³ tegemine hapnikust ja , siis selle õhku laskmine, kuid mina peaks seda siiski viimaseks hädavaruvariandiks.
Kokkuvõte:
Kuna maailma kliima soojeneb, siis tuleb sellega midagi ette võtta. Kindel on see, et see soojeneb enamjaolt inimtegevuse tõttu. Selleks, et kliimat ja tegelikult kogu inimkonda eelmainitud katastroofidest päästa tuleb tegutseda kohe. Praeguseks on juba näha, et üleilmsed kliimaprotestid on poliitikuid mõjutanud, kliima on muutunud neile oluliseks. Kes rohkem infot tahab, see otsigu üles ülemaailmne kaubamärk Fridays For Future ning Eestis toimuva ja eestikeelse info jaoks Fridays For Future Eesti.
Aitäh lugemast ning järgmise korrani.