Soometsad
Põhjavesi on mineraalaineterikas ja üsna maapinnalähedane. Aastaajati esineb veetaseme kõikumisi (kevadel kõrge ja suvel madal).
Puurinne on üsna liigivaene, põõsarinne hõre, kuid rohurinne lopsakas ja liigirikas. Puhmarinne enamasti puudub. Alustaimestikus domineerivad sootaimed.
Puurindesse kuuluvad arukask, sookask, sanglepp, harilik kuusk, haab ja hall lepp.
Põõsarinde moodustavad sellised taimed nagu harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu ja harilik kuslapuu.
Rohurinde muudavad lopsakaks naistesõnajalg, laanesõnajalg, angervaks, seaohakas, heinputk, lepiklill, ohtene sõnajalg, kõrvenõges, ojamõõl, tarnad, püsik-seljarohi ja roomav tulikas.
Samblarinne esineb kõrgematel aladel. Seal kasvavad kähar salusammal, harilik tüviksammal, metsakäharik, lainjas lehiksammal, roossammal ja harilik laanik.
Mullad on liigniisked, ja seetõttu kasvab soometsa biomass tihtipeale aeglaselt.
Soometsade klass
 Toomingas on üldlevinud põõsarinde taim. Teda kasvab palju ka madalsoometsades | |
 Lodjapuu on iseloomulik madalsoometsadele, aga teda kasvab ka teistes metsades valgusküllastes kohtades |
Soometsad moodustavad ühe osa sootaimkonnast laiemas mõistes. Soometsade tunnus on enam kui 30 cm tüsedune turbahorisont. Soo arenguastme ning vee ja mulla toitelisuse järgi jaotatakse soometsad kolmeks tüübirühmaks (madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsad).
- Madalsoometsad kasvavad laugetes nõgudes, madalatel tasandikel ja orulammidel, harvemini survelise põhjaveega aladel. Iseloomulik on pidev kõrge veeseis. Turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ning üsna toiterikas. Madalsoometsi on Eestis kõikjal, suurim on nende pindala Kesk- ja Loode-Eestis. Madalsoometsadel eristatakse kaks kasvukohatüüpi (madalsoo- ja lodumetsa).
Madalsoometsa kasvukohatüübis on põhjavesi väheliikuv, puurindes valitseb sookask, mõnel pool mänd. Põõsarinne koosneb peamiselt pajudest. Alustaimestu moodustavad peamiselt mitut liiki tarnad (Carex spp.), sookastik (Calamagrostis canescens), harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) ja konnaosi (Equisetum fluviatile).
Lodumetsa kasvukohatüübis on põhjavesi liikuvam ja toiterikkam, peapuuliik on sanglepp, kohati ka kuusk. Põõsarinne on enamasti lopsakas, selles kasvab rohkesti toomingat, lodjapuud ja musta sõstart. Rohurinde koosseis sõltub mikroreljeefist ning toite- ja veeoludest. Madalamatel aladel paistavad õitsemisajal silma soovõhk (Calla palustris), varsakabi, kollane võhumõõk) jmt taimed. Tüvemätastel kasvavad enamasti laane- või salutaimed.
- Siirdesoometsad on üleminekulised nii ajaliselt (soo arengus) kui ka ruumiliselt (kasvavad madalsoode ja rabade vahelisel alal). Eutroofse (rohketoitelise) madalsoo turbalasund, mille moodustab enamasti tarnaturvas, on kattunud kuni 30 cm paksuse toitevaese vähelagunenud samblaturbaga. Õhemad turbalasundid võivad koosneda tervenisti siirdesoo-segaturbast. Madalamates lohkudes säilivad veel kaua toiterikkamale madalsoole omased taimed (tarnad, sookastik, ojamõõl), need vahelduvad turbasamblamätastega, millel kasvavad tüüpilised rabataimed. Puurindes asendub sookask männiga.
- Rabametsad katavad suurte rabade nõlvu ja äärealasid, rabasaari ning väiksemaid rabasid. Puurinde moodustavad kidurakasvulised männid, hajusalt kasvab sookaski, põõsarinnet tavaliselt ei ole. Hästi on arenenud puhmarinne (nt kanarbik, sookail, sinikas, küüvits). Samblarindes valitsevad turbasamblad, mätastel kasvab ka metsasamblaid. Sellist rabametsa, milles puurinne on puude suurest vanusest hoolimata väga hõre (liituvus alla 0,3) ja madal (alla 3 m), nimetatakse puisrabaks.
Soometsad on üks kahest Eesti metsatüübiklassist (teine on arumetsad). Soometsade alla kuuluvad soomuldadel kasvavad metsad.
Soometsade alla arvatakse järgmised metsatüübirühmad: rohusoometsad, samblasoometsad ja kõdusoometsad.
Puurinne on üsna liigivaene põõsarinne hõre, rohurinne aga lopsakas ja koosneb peamiselt sootaimedest. Alustaimestikus domineerivad sootaimed. Mullad on liigniisked, ja seetõttu kasvab soometsa biomass tihtipeale aeglaselt. Kaksikliigitusega piirdudes võib looduslikud soometsad jaotada rohusoo- (puurindes valdab kask või sanglepp) ja samblasoometsadeks (puurindes valdab mänd, harvemini kask).
Põhjavesi on mineraalaineterikas ja üsna maapinnalähedane. Aastaajati esineb veetaseme kõikumisi (kevadel kõrge ja suvel madal).
Siia kuuluvad metsad, mis kasvavad soostunud muldadel (turvast on üle 30 cm) tasasel või nõgusal reljeefil. Põhjavesi on mineraalaineterikas ja üsna maapinnalähedane. Aastaajati esineb veetaseme kõikumisi (kevadel kõrge ja suvel madal). Puurinne on üsna liigivaene, põõsarinne hõre, kuid rohurinne lopsakas ja liigirikas. Puhmarinne enamasti puudub. Alustaimestikus domineerivad sootaimed. Mullad on liigniisked, ja seetõttu kasvab soometsa biomass tihtipeale aeglaselt.
KLASS: Soometsad
|
