Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

teisipäev, 14. jaanuar 2020

Teisipäev 14 jaanuar

Ma käisin hiljuti,10-12 jaanuar, Rootsis, kruiisil. Laeva nimeks oli MS Victoria.
Algus:
Esialgu sõitsime autoga Tallinnasse. Seal parkisime auto parklasse ja läksime laevale. 
Laevas sõime natukene kaasavõetud toitu, sest me ei võtnud laeva õhtusööki. Järgmiseks me läksime peole, kus mängis Gravity Band. 
Laevas oli palju eestlasi või vähemalt Eesti keelt rääkivaid inimesi.
1. õhtu pidu:
Pidu ise oli äge, aga juhtus ka üks halb asi. Nimelt suutsin ma oma kajutikaardi ära kaotada ning seetõttu ei pääsenud ma pärast oma kajutisse. Samuti pidi järgmine päev uue kaardi tegema, et ma saaks hommikusööki sööma minna. 
Muidu pidu oli äge, mängis Gravity Band, mis on üks Tallinki peal mängivatest cover bändidest. Nad mängisid kõiki või peaaegu kõiki kunagi populaarsemaiks olnud muusikastiile (vt. LEONHARDI BLOGI: Popmuusika stiilid ja populaarsus). Laulud, mis nad tegid olid enamjaolt tuntud, vähemalt minule. Näiteks: „Señorita“
Hommik laevas:
Järgmise päeva hommikul läksime me sööma. Hommikusöögiks oli Rootsi laud Laeva söökla asus üleval laeva esiosas ehk vööris. Ma ei teadnud esialgu kuidas ja kas ma üldse süüa saan, sest laeva pardakaart oli kadunud kuid lõpuks ma siiski sain süüa. Sealt ülevalt vöörist avanes ilus vaade saartele, mis asusid Stockholmi ümbruses. Kui me (mina, ema, isa, õde, vend) söömise lõpetasime, siis hõigati laeva kõlaritest, et 10. minuti pärast on laev sadamas. 
Rootsi:
Rootsis tulime kõigepealt laevast maha. Järgmiseks läksime kuningalossi, millest on praeguseks saanud muuseum. Praegune kuningas elab ise praegu Stockholmist väljas, kunagises maalossis. Kuningal ise on praegu ainult tseremoniaalsed ülesanded (nagu Eesti presidendilgi).
Järgmiseks läksime me kuningalossi keldrisse, kus asus relvamuuseum ning pärast seda jalutasime natukene linnas ning läksime laevale. 
Uued teadmised Rootsi kohta:
Te võite nüüd ju küsida, et mida uut ma selle reisi käigus Rootsi kohta teada sain. 
Minu vastusteks oleks, et:
1. Ma sain teada, et Rootsi kuningavapiks on ühe Rootsi lääni, Södermanlandi endine vapp. 
2. Ma avastasin, et rootsi keel on väga sarnane saksa keelele.
3. Ma sain teada, et Rootsi riik hoidis ennast eemale mõlemast maailmasõjast.
4. Kunagi oli Kalmari uunion, mis ühendas ühe kuninga alla nii Rootsi, Taani kui ka Norra.
5. Rootsi hoidis eemale mõlemast maailmasõjast.
6. Rootsi kuningas oli/on sugulane teiste Euroopa monarhiperekondadega.
Mida ma juba teadsin:
Enne ristiusustamist valitsesid seda ala väepealikud ehk Jarlid, kellel oli palju tülisid. Nendel oli palju jumalaid, peajumalaks oli Odin. Nad käisid pikklaevadega Euroopat rüüstamas, sõitsid mööda Siberi jõgesid (Leena, Volga) kaugele itta, sõitsid Islandile, Gröönimaale ja sealt Põhja-Ameerikasse.
Pärast ristiusu vastuvõtmist lõid Rootsi, Norra ja Taani oma riigid ning viikingisõidud lõppesid. Rootsi, Taani ja Norra sõdisid omavahel ning Taani ja Norra riigid ühendati ühe kuninga alla. Hiljem, Norra kuningriik eemaldus Taanist.
Rootsist veel:

Rootsi on Euroopa Liidu liige.

Rootsi hoiab oma loodust. 

Rootsis on lubatud samasooliste abielu.

Riigikord

Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia.

Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige.

Haldusjaotus

Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Ojamaa, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.

Läänid

Ajaloolised maakonnad

Götalandi maakonnad

Blekinge – Bohuslän -Dalsland – Halland – Ojamaa – Skåne – Småland – Västergötland – Öland – Östergötland

Norrlandi maakonnad

Ångermanland – Gästrikland – Hälsingland – Härjedalen – Jämtland – Lapimaa – Medelpad – Norrbotten – Västerbotten

Svealandi maakonnad

Dalarna – Närke – Sörmland – Uppland – Värmland – Västmanland

Rootsist veel:

Rootsi on loodustarmastav riik. 

Rootsi on kõigi võimaluste maa. Rootsis on lubatud samasooliste abielud. Rootsis saavad rahulikult elada teistsuguse, kultuurilise, usulise, rassilise, keelelise kuuluvusega inimesed. 

Rootsi 450 295 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 335 km² maismaad ja 39 060 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.

Rootsi ja tema naabrid

Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.

Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideksLapimaaNorrlandBotnia lahe rannikumadalikKesk-Rootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m).

Kliima

Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna- ja põhjaosa ilma vahel suhteliselt väikesed, sest põhjas on päev pikem. Põhjas ja sisemaal saabub sügis ja talv varakult, lõunas ja rannikul on aga pikk ja soe sügis. Kui Läänemeri jäätub, on idarannikul märgatavalt külmem talv. Põhja-Rootsi mägedes valitseb lähisarktiline kliima. Umbes 15% Rootsi alast paikneb põhjapolaarjoonest põhja pool.

Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas −2 °C, põhjas −16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.

Saared

Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²).

Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km2[viide?], mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Meresaari on 98 372 ja siseveekogude saari 123 459. Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga.

Jõed

Rootsi suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega (720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad.

Järved

Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²), Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²).

Loodusvarad

Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia.

Taimestik

Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid.

Kaskehaabatammepärnapöökisaartvahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas.

Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Ojamaalt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.

Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk.

Loomastik

Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtrumetskitsirebaseid ja jäneseidJahipidamine on väga täpselt reguleeritud ja paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.

Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde.

Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased.

Keskkonnaohud

Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus.

Rahvuspargid

Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 731 589 ha. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas.

Igaüheõigus

Igaüheõigus annab igale inimesele õiguse ilma omaniku luba küsimata metsas ja niidul jalutada, telkida, jalgrattaga sõita ja marju või seeni korjata. Loomulikult käib sellega kaasas kohustus looduse rahu ja omaniku vara austada. Telkida ei tohi kellegi aiamaal. Kala võib püüda, kuid mitte võrguga. Lahtise tule tegemisel tuleb järgida reegleid.

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis

Riik

Riigikord

Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia.

Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige.

Haldusjaotus

Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Ojamaa, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid.

Läänid

Ajaloolised maakonnad

Götalandi maakonnad

Blekinge – Bohuslän -Dalsland – Halland – Ojamaa – Skåne – Småland – Västergötland – Öland – Östergötland

Norrlandi maakonnad

Ångermanland – Gästrikland – Hälsingland – Härjedalen – Jämtland – Lapimaa – Medelpad – Norrbotten – Västerbotten

Svealandi maakonnad

Dalarna – Närke – Sörmland – Uppland – Värmland – Västmanland

Majandus

Ericssoni peakontor Stockholmis
Nordstani kaubanduskeskus Göteborgis on Põhjamaade üks suurimaid

Töötus oli 2015. aastal 7,4%.

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse
SektorSKT osakaal (2015)Tööjõu osakaal (2014)
Põllumajandus1,8%2%
Tööstus33,5%12%
Teenindus64,7%86%

Väliskaubandus

Rootsi suurimad ekspordiartiklid on masinad (35%), mootorsõidukid, paberitooted, puit ja puidumass, raua- ja metallitooted ning kemikaalid. Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2015. aastal Norra 10,3%, Saksamaa 10,3%, Ameerika Ühendriigid 7,7%, Suurbritannia 7,2%, Taani 6,8%, Soome 6,7%, Holland 5,2%, Belgia 4,4% ja Prantsusmaa 4,2%[6]

Rootsi suurimad impordiartiklid on masinad, nafta ja naftatooted, kemikaalid, mootorsõidukid, raud ja teras, toidukaup ning rõivad. Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2015. aastal Saksamaa 17,9%, Holland 8,1%, Norra 7,8%, Taani 7,7%, Hiina 6%, Suurbritannia 5,5%, Soome 4,6%, Prantsusmaa 4,3 ja Belgia 4,3%.

Kultuur

Carl Millese skulptuur "Jumala käsi" Millesgårdenis

Rootsist on pärit palju maailmakuulsaid kirjanikke, näiteks August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda. Rootsi tuntumad maalikunstnikud on Carl Larsson ja Anders Zorn ning skulptorid Carl Milles ja Tobias Sergel. Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar BergmanGreta GarboIngrid Bergman ja Max von Sydow. Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA. Rootsi lavamuusika keskuseks on 1773. aastast tegutsev Rootsi esindusooper, mis tänapäeval kannab nime Kuninglik Teater.

Teadus

Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid. 18. sajandil toimus Rootsis loodusteaduste revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning 16. ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige SaksamaaltŠotimaaltHollandistPrantsusmaalt ja Vallooniast sisse rännanud käsitööliste ja kaupmeeste teene. Aastat 1739, mil asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia (Kungliga Vetenskapsakademien), peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks. Kahtlemata tegeldi Rootsis ka varem looduse uurimisega, kuid alles nüüd algasid süstemaatilised uuringud. Tolleaegsed teadlased olid tihti universaalgeeniused, kes mängisid tähtsat rolli kogu loodusteaduste ja tehnika arengus.

Rootsi riik panustab teadusse ja innovatsiooni umbes 1% SKPst, millest suurema osa saavad ülikoolid ja kõrgkoolid. Koos erasektori panusega moodustavad investeeringud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKPst. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 eurot.

Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (Vetenskapsrådet), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju eri valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi.

Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio- ja nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käitlemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd selliste rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO).

Haridus

Rootsis on üldine kohustuslik 9-klassiline põhikooliharidus. Sellele järgneb vabatahtlik 3-klassiline gümnaasium. Kõrgharidus on Rootsis kõigile (seni veel ka välismaalastele) tasuta. Õppurite abistamiseks on loodud riiklik toetuste ja laenude süsteem. Rootsi hariduses pööratakse erakordselt suurt tähelepanu iseseisvale ja kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendusoskusele, elukestvale õppele ja sugude võrdõiguslikkusele.

Rootsi osaleb Bologna protsessis, mille eesmärk on Euroopa kõrghariduse riikidevaheline ühtlustamine.

Rootsi ülikoolid ja kõrgkoolid on otse valitsusele alluvad iseseisvad institutsioonid. Riiklikke ülikoole on Rootsis 14 ja kõrgkoole 22, lisaks on kümmekond eraülikooli, millest tuntumad on Chalmersi Tehnikaülikool ja Stockholmi Majandusülikool. Ülikooli nimetuse saavad kõrgkoolid, kus on võimalik omandada akadeemiline kraad. Rootsi vanimad ülikoolid on Uppsala Ülikool (asutatud 1477) ja Lundi Ülikool (asutatud 1666).

UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis

Rahvastik

Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa

Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 20. jaanuaril 2017 ületas Rootsi rahvaarv 10 miljoni piiri.[7] 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%). Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis.

Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.

2018. aasta seisuga oli 57,7% rahvastikust luterliku Rootsi riigikiriku liikmed.

Suuremad linnad

Rootsi suuremad linnad (2010)
JrkLinnLäänElanikkeJrkLinnLäänElanikke
1StockholmStockholm1 372 5656ÖrebroÖrebro107 038
2GöteborgVästra Götaland549 8937LinköpingÖstergötland104 232
3MalmöSkåne280 4158HelsingborgSkåne97 122
4UppsalaUppsala140 4549JönköpingJönköping89 396
5VästeråsVästmanland110 87710NorrköpingÖstergötland87 247

Keeled

Rootsi keel on põhjagermaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides. Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka EestisRootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades.

Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlik keel (seaduses: "peamine keel"). Peamine keel on siiski alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keelmeä keelsaami keelmustlaskeel ja jidiš.


Muusika ajalugu

Muusika ajalugu Jaguneb:
Esiaja muusika
Vanaaja muusika
Keskaja muusika
Renessanssmuusika
Barokk
Klassitsism
Romantism (19. sajand)
Nüüdismuusika (alates 20. sajandist; palju muusikastiile)
Muusika ajalugu (inglise keeles history of music) on muusika seos inimkonna ajalooga.
Tähenduslike helide tekitamine ja nendest märgisüsteemi loomine kujunes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib oletada, et esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rütmidest või tantsusammudest tekkivad helid. Näib olevat selge, et muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo ja muusika ajalugu algab kõigil rahvastel rituaalistkommetest ja tavadest.
Muusika ajaloo uurimisega tegelev teadusharu on muusikaajalugu (inglise keeles music history ehk historical musicology).