Otsing sellest blogist

UUS!!!

Palumetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Palumets  on pohla ...

neljapäev, 18. jaanuar 2024

Metsastepp

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Metsastepivöönd

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Metsastepivöönd on ülemineku loodusvöönd põhjapoolkera parasvöötmes, kus vahelduvad metsa ja rohtla alad.

Asend

Metsastepp Devíni piirkonnas

Euraasias moodustab metsastepp riba läänest itta Karpaatide idapoolsest eelmäestikust Altaini. Metsastepid paiknevad ka kohati Kesk-Doonau madalikulLõuna-Siberis mägedevahelistes nõgudes, Mongoolias ja Venemaa Kaug-Idas, samuti hõlmavad Mandžuuria tasandiku osa Hiina kirdeosas. Põhja-Ameerikas moodustab metsastepp riba põhjast lõunasse Suurel tasandikul kuni 38. laiuskraadini. Lõunapoolkeral metsastepivöönd puudub.

Kliima

Metsastepivöötmele on iseloomulik külm lumerikas talv ja soe suhteliselt niiske suvi. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on −2 kuni −20 °С (Siberi keskosas kuni −35 °С), juuli keskmine õhutemperatuur on +18 kuni +25 °С. Aastane sademete hulk tasandikel on 400–1000 mm, rohkesti sajab suvel. Suure auramise tõttu mullad kuivavad läbi ja taimed närbuvad. Lumikate püsib kaua.

Veestik

Jõgedel on kevadine suurvesi ja suvine madalvesi, kui väikesed jõed kuivavad. On hästi palju väikseid suletud nõgusid, mis on mõnikord soolase veega täidetud.

Mullastik

Mullakate on kirev, peamised mullatüübid on mets-hallmullad leetumise tunnustega, leostunud ja leetunud mustmullad, preeriate niidu-mustmullad. Kontinentaalse kliimaga piirkondades on levinud soolakute mullad.

Metsastepi muldadele on iseloomulik suur huumusesisaldus, taimede jäänuste aeglane mineralisatsioon ja püsiv struktuur. Nende suur looduslik viljakus on soodustanud maaharimise levimist. Piiramatu maaharimine on põhjustanud paljudes piirkondades mulla vee- ja tuuleerosiooni.

Taimestik

Devinska kobyla 01.jpg

Looduslikus taimestikus vahelduvad väikesed metsasalud ja rohtlate alad. Euroopa metsastepi metsades on ülekaalus tamm ja pärn, lääneosas ka saar ja valgepöök; Siberis kaskhaablehis ja mänd, Hiina kirdeosas tamm ja teised laialehised puuliigid. Põhja-Ameerika Suurel tasandikul on levinud kask ja haab, lääneosas tamm ja hikkoripuu. Looduslik rohutaimestik on säilinud peamiselt looduskaitsealadel. Sellele on iseloomulik suur liikide arv (kuni 70–80 liiki m² kohta), rohkesti on kõrrelisi ja segarohi. Tüüpilised kõrrelised on karukelladaruheinadkastikudhaguheinad, Põhja-Ameerikas ka bothriochloa.

Loomastik

Esineb nii metsale kui ka rohtlale omaseid loomi. Euroopa metsastepis elutsevad metsaloomadest oravhalljänes, mõnikord põder; rohtla loomadest suurhüpiktähniksuslik. Siberi metsastepis on tavalised suslikudhamstrid, Ameerikas rohtlahaukuridhiirekujulised närilised, jänesedümisejadlõgismaod.

Inimtegevus

Haritud metsastepp Ivan Šiškini pildil "Rož"

Inimtegevus on metsasteppide loodusolusid palju muutnud. Haritud maa laienemine on vähendanud metsaalade pindala. Territooriumist suur osa on üles haritud. Peamised põllukultuurid on tali- ja suvinisukaermaiskartulsuhkrupeet.

Metsastepp

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti
Metsastepp Devíni piirkonnas

Metsastepp on bioom, kus jõgedevahelistel aladel niidustepi või stepi alad vahelduvad paremate niisutamisoludega metsaaladega.

Metsastepp moodustab parasvöötmes metsastepivöötme ja esineb ka lähistroopikas. Parasvöötmes moodustab ta Euraasias Kesk-Doonau madalikust Altaini ulatuva riba ning esineb ka kohati Sajaanide piirkonnas (Krasnojarski krai ja Irkutski oblast), Taga-Baikali kraisMongoolias, samuti Põhja-Ameerikas Suure tasandiku põhjaosas ja Kesktasandiku lääneosas.

Erinevates pikkuskraadidel erineb metsastepp sõltuvalt aasta keskmisest sademete hulgast (alates 400 kuni 100 mm aastas) ning talvede karmusest (jaanuari keskmine õhutemperatuur −5 kuni −40°С). Erinev on ka taimkate. Põhja-Ameerikas on levinud okasmets-laialehised metsadEuroopas – laialehised metsad, Lääne-Siberis kaasikud, Sajaanide piirkonnas kase-männikud ja Taga-Baikalis lehise-männikud. Metsad kasvavad mets-hallmuldadel, stepid mustmuldadel.

Lähistroopilisi metsasteppe nimetatakse savannideks ja preeriaks.

Viljakate muldade tõttu on metsastepid tugevalt mõjutatud inimtegevusest.