Ajalooliselt päritolult on Okeaania kunst heterogeenne, kuna piirkonna põlisrahvad moodustusid kahe rahvarühma sisserännete tagajärjel. Tavapäraselt jaotatakse piirkond neljaks: Polüneesia, Mikroneesia, Australaasia ja Melaneesia. Neist esimese kahe tänapäevased kultuurid põlvnevad umbes 1600–500 eKr Polüneesiat, Mikroneesiat ja osalt ka Melaneesiat hõlmanud Lapita kultuurist, kaks viimast aga põlvnevad esimesest piirkonna asustanud inimeste lainest. Hiljem on kogu piirkonda mõjutanud Lääne kolonisatsioon. 20.–21. sajandil on Okeaania kohalik kunstitraditsioon taas tunnustust pälvinud.
Piirkondade ja kultuuride vahel varieerub Okeaania kunst suurel määral. Traditsiooniliste teemade seas on levinud viljakus ja üleloomulikud jõud. Kunstiliike nagu maskid kasutati usulistes tseremooniates ja ühiskondlikes rituaalides. Levinud on ka petroglüüfid, tätoveeringud, maalingud, puunikerdus, kiviraid ja tekstiilikunst. Tänapäevane Okeaania kunst seob traditsioonilised stiilid, sümbolid ja materjalid tänapäevaste vormide mitmekesisusega, milles põimuvad keerukad geograafilised, kultuurilised ja ajaloolised vastasmõjud.
Moanoid Rano Ranakus, Lihavõttesaarel ehk Rapanuil.
Lihavõttesaare kivikujudel on maa all ka keha ja jalad. Järelikult on nad täismahus kiviskulptuurid.
