Monofütsism pärineb kristlusest.
Monofütsism pole üks kristluse usulahk vaid sinna kuuluvad erinevad kristluse usulahud. Monofütsismi alla kuuluvad need rahvuskirikud, mis on algsest usundist lahknenud juba mitu tuhat aastat tagasi. Näiteks Etioopia ja Armeenia kirik.
Monofüsiidid (kreeka k. monos 'üks' ja physis'olemus, loomus') on Kristuse ühe loomuse õpetuse pooldajad. Monofüsiidid lähtuvad kõik süüria kristlusest. Täpsem oleks neid nimetada miafüsiidid, aga erialases kirjanduses pole see juurdunud.
Monofüsitismi kohaselt on Kristusel ainult üks olemus, erinevalt Halkedoni kirikukogupoolt 451. aastal vastu võetud seisukohast, et Kristusel on kaks olemust: jumalik ja inimlik.
Monofüsitismis on tegelikult kolm peamist õpetust.
Eutühhianismi kohaselt on jumalikkus Kristuses "lahustunud nagu tilk mett meres". Õpetuse rajajaks on Eutychos (u 380 – 456), Konstantinoopoli arhimandriit, kes Efesose kirikukogul 431. aastal oponeeris nestoriaanlikele doktriinidele.
Apollinarism (apollinarianism) on seisukohal, et Kristusel oli inimlik keha, kuid jumalik meel. See seisukoht kuulutati ketserluseks juba 361. a. Konstantinoopolis toimunud esimesel kirikukogu, kuna Kristus oli ametlikult määratletud täielikult inimlikuks ja täielikult jumalikuks.
Monofüsitism on seisukohal, et Kristuses on jumalik ja inimlik olemus saanud üheks olemuseks.
Monofüsitism tekkis Egiptuses vastuseisust nestoriaanlusele. Monofüsiitlikud vaated lükati tagasi Halkedoni kirikukogul 451. a.
Vanaida kirikuid, kes Halkedoni kirikukoguotsustega ei nõustunud, hakati seetõttu nimetama monofüsiitlikeks kirikuteks, ehkki nad ise on seda nimetusega pole nõustunud, eelistades nime "mitte-halkedoni" või "miafüsiidi" kirikud. Samuti on Vanaida kirikud eitanud Eutychose
monofüsiitset õpetust.
Tänapäeva monofüsiitlikud kirikud
Kopti kirik (Egiptuses)
Süüria kirik (Antiookias)
India kirik (Malankara Ortodoksi-Süüria Kirik)
