Otsing sellest blogist

UUS!!!

Puukentsefaliidi viirus (TBEV)

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Puukentsefaliidi vi...

Kuvatud on postitused sildiga Loomade haigused. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Loomade haigused. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 28. oktoober 2026

Sigade Aafrika katk ehk Montgomery haigus

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Sigade Aafrika katk ehk Montgomery haigus (ka Aafrika seakatk, ladina keeles Pestis Africana Suum, lüh SAK) on sigalaste kergesti leviv nakkushaigus, mida põhjustab sigade Aafrika katku viirus.

Baltikumis levis Aafrika seakatk 2014. aastal. Juunis 2014 avastati viirus Lätis elavatel sigadel, millega seoses nõudis Läti põllumajandusministeerium valitsuselt eriolukorra väljakuulutamist. Sama aasta 24. juulil tuvastati katk Leedu suurimast seafarmist, mis asub Ignalina piirkonnas ja kuulub ettevõttele Idavang. Hispaania labori kinnitusel on katku genotüüp sama, mis registreeritud ka Venemaal, Valgevenes, Gruusias, Lätis ja Poolas. Eestis diagnoositi Aafrika seakatk esmakordselt septembri alguses Valgamaal Hummulis leitud surnud metsseal (lähemalt artiklis "Sigade Aafrika katk Eestis").

Nakkuse siirutajad

Viiruse siirutajateks ja looduslikuks reservuaariks on pehme toesega puugid, kes nakatuvad viirust kandvatel sigalastel parasiteerides.

Sigalased võivad nakatuda viirust kandvate puukide hammustuse kaudu.

Mitmed sigalased, nagu aafrika tüügassiga (Phacochoerus aethiopicus), laanesiga (Hylochoerus meinertzhageni), jõesiga (Potamochoerus porcus) ja pekaari sea liigid (Tayassu tajacu ja Tayassu albirostris) võivad olla nakkusekandjad ja toimida viiruse loodusliku reservuaarina, kuid põevad haigust asümptomaatiliselt.

Nakkuse levimine

Sigalaste hulgas levib sigade Aafrika katku viirus otsese kontakti ja kõikide kehaeritiste kaudu. Teised loomaliigid ei ole katkule vastuvõtlikud.

Arvatakse, et nakkuse levikule aitavad kaasa ka linnud, kes on viirusega kokku puutunud ja siis näiteks toiduotsinguil seafarmi lennanud, ka inimesed ja seadmed, mis ei ole piisavalt desinfitseeritud.

Arvatakse, et viirus inimesi ei nakata, kuid inimesed, sarnaselt teiste loomadega, võivad sigade katku levitada.

Nikolai Laanetu väidab, et nakkuse peamised levitajad ei ole inimesed, vaid metssigade korjustel toituvad linnud ja ka seal arenevad putukad, esmajoones porikärbsed on ohu allikaks selle taudi levikul.

Nakatumisvõime ja paljunemine rakkudes

Sigade Aafrika katku viirus säilib nakatamisvõimelisena pikka aega (olenevalt temperatuurist ka aastaid) nii roojas, veres, pinnases, puit-, metall- kui ka kivipindadel. Nakatunud sigalaste lihas (sh suitsusinkides, suitsuvorstides) säilib viirus 5–6 kuud.

Nakatunud sigade organismis paljuneb viirus esmalt lümfisõlmede monotsüütides ja makrofaagides, ka endoteelirakkudes, hepatotsüütides, neerude tuubulite epiteelirakkudes ja neutrofiilides. Edasi levib viirus verega või lümfiteid pidi muudesse kudedesse nagu luuüdi, põrn, kopsud, maks ja neerud, kus toimub viiruse teisene paljunemine.

Nakatanud rakud harilikult surevad 24 tunni jooksul.

Peiteaeg

Haiguse peiteperiood on varieeruv – tavaliselt on see 3–15 päeva (maksimaalselt 40 päeva), ägeda vormi korral aga 3–4 päeva.

Sümptomid

Haiguse sümptomid sõltuvad haiguse vormist.

Sümptomid ägeda vormi korral

Sümptomid alaägeda vormi korral

  • Taastekkiv või ka püsiv palavik – 3–4 nädalat
  • depressioon, isutus, loidus
  • hingamisteede põletik
  • tiinetel loomadel abort

Sümptomid kroonilise vormi korral

  • Abordid, artriit, liigeste turse, kasvupeetus
  • hingamisteede põletik
  • tursed nii jäsemetel, näo ja alalõuapiirkonnas
  • haavandid nahas või nekroos
  • suremus väike

Kliiniline diagnoosmine

Aafrika seakatku ei saa kliinilise pildi alusel sigade klassikalisest katkust eristada. Samuti on vaja teha eristusdiagnoos, et välistada järgmised sigade haigused :

Laboratoorne diagnoosmine

Vastavalt Rahvusvahelise Loomatervishoiu Organisatsiooni soovitustele vajab positiivne tulemus kinnitust PCR-testiga.

Sisse- ja väljaveopiirangud

Veterinaar- ja Toiduamet keelas seoses uute Aafrika seakatku puhangute kahtlusega Leedu Vabariigis alates 24. juulist 2014 Leedu päritolu sealiha ja seda sisaldavate toodete sisseveo Eestisse. Järgmisel nädalal keeld tühistati.

Eksperimentaalne sigade Aafrika katk

Ühes uuringus nakatati 21 siga Aafrika seakatku viiruse isolaadiga Spain-70. Sigade tapmise järel tuvastati neil ka tüümuse lesioone, kuid arvatakse, et need koos tümotsüütide rohke apoptoosiga ei mängi akuutse nakkuse korral määravat rolli.

esmaspäev, 26. oktoober 2026

Siberi katk

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Siberi katkuks ehk antraksiks ehk põrnatõveks (ladina keeles anthrax) nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad ja põhjustavad põrnatõvebatsillid. Siberi katk on levinud ülemaailmselt nii rohusööjatel loomadel kui ka inimestel.

Loomadel

Taimetoitlastest loomad nakatuvad peamiselt põrnatõvebatsilli eostega nakatunud taimede, sööda söömisel. Veistel, lammastel ja hobustel ja teistel loomadel on haiguse kulg kiire ja põhjustab ilma ravita looma surma. Sigadel kestab haigus kauem.

Põrnakatk inimestel

Siberi katku paise

Inimesed saavad nakkuse nakatunud loomadelt naha või hingamisteede kaudu või neist valmistatud lihatoodete söömisel aga ka kokkupuutel nende luude, karvkatte, (näiteks lamba villaga). Inimeselt inimesele haigus ei levi.

Klassifikatsioon

RHK-10. Jaotis A22. Põrnakatku klassifikatsioon ja kohandused

KlassifikaatorNimetus
A22.0Nahapõrnatõbi
A22.1Kopsupõrnatõbi [Pulmonaalantraks]
A22.2Gastrointestinaal-põrnatõbi
A22.7Põrnatõveseptitseemia
A22.8Põrnatõve muud vormid
A22.9Täpsustamata põrnatõbi

Nahapõrnatõbi

Põrnatõve nahavorm avaldub 3–5 päeva jooksul nakkusest. Sügelevast punnist tekib paistetanud ja villiline haavand (pahaloomuline karbunkul), mis kattub iseloomuliku musta ringikujulise koorikuga.

Kopsupõrnatõbi

Hingamisteede kaudu levib kopsupõrnatõbi (pulmonaalantraks, kopsuvorm).

Gastrointestinaal-põrnatõbi

Bakteriga nakatunud loomaliha söömise tagajärjel võib 2–5 päeva möödudes kujuneda põrnatõve soolevorm, mille korral bakterid paljunevad ja mürgitavad soole lümfikudesid ja lümfisõlmi.

Ravi

Põrnatõve ennetamiseks kasutatakse antibiootikumiprofülaktikat. Haigusnähtude ilmnemisel ning laboratoorsete analüüside tulemusel kinnitust leidnud haigusjuhtusid püütakse samuti antibiootikumidega ravida. Antibiootikumiravi võib õnnestuda.

Tüsistused

Paljudel juhtudel kulgeb haigus kiiresti ja antibiootikumiravi võib ebaõnnestuda – siis lõpeb haigus tavaliselt surmaga.

Vaktsiin

Põrnatõve vastu vaktsineeritakse nii loomi kui ka inimesi.

Biorelvana

Siberi katku spoore võib in vitro toota. Neid on lihtne säilitada, kuna nad on väga vähenõudlikud ja vastupidavad. Tootmise eesmärgiks on ilmselt võimalik kasutamine bioloogilise relvana või teaduslike uuringute tarbeks.

Nimi

Haigus on saanud nime kreekakeelsest sõnast ἄνθραξ 'süsi' mustade karbunkulite järgi, mis haigus nahale jätab.

Antraksi puhangud (osaline)

20. sajandil

  • 1979. aasta aprillis Sverdlovskis (Jekaterinburgis) vallandunud antraksipuhang (kopsuvorm, inimene);

21. sajandil (osaline)

  • 2001. aasta juulis surid Kanadas (Albertas) 19 piisonit ja ohustatud olid sajad piisonid;
  • 2001. aasta septembris saadeti Ameerika Ühendriikide kõrgetele riigiametnikele nn "Siberi katku kirjad", 5 inimest sai surma;
  • 2010. aastal surid põrnakatku spooridega nakatunud heroiini tagajärjel seitse inimest Šotimaal ja üks Saksamaal;
  • 2010. aasta juunis Uganda loomapargis vallandunud antraksi puhang tappis 83 jõehobu.
  • 2010. aasta augustis ja septembris nakatusid Bangladeshis 300 inimest ja üle 200 looma põrnakatku – 50 looma surid (33 lehma ja 17 kodukitse)
  • 19. juunil 2014 teatas Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus, et vähemalt 75 teadlast, viimastel andmetel 86, võisid 13. juunil laboris töötades kokku puutuda elavate põrnatõvebatsillidega. Kõigile pakuti 60-päevast ravikuuri antibiootikumiga (ciprofloxacin) ja antraksivaktsiini süste.

Ajaloolist