Lastehalvatus ehk poliomüeliit on valdavalt lastel esinev neurotroopne infektsioonhaigus, mida põhjustab enteroviiruste hulka kuuluv polioviirus. Oma klassikalises vormis väljendub lastehalvatus seljaaju alfamotoneuronite hävinemise tagajärjel lihaste halvatusena.
Pikka aega oli lastehalvatus kardetumaid vastsündinute ja väikelaste nakkushaigusi. Tänapäeval esineb lastehalvatust ka üle 15 aasta vanustel noorukitel.
Poliomüeliidi all võidakse silmas pidada ka eksperimentaalset poliomüeliiti katseloomadel.
Peiteaeg
Peiteaeg on varieeruv ja võib olla 5–35 päeva, keskmiselt 7–14 päeva.
Sümptomid
Umbes 90% nakkusjuhtudel sümptomid ei avaldu.
Kergematel juhtudel kulgeb haigus palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga.
Tüsistused
- atelektaas
- cor pulmonale
- halvatus
- hingamisseisak
- kopsuödeem
- kopsuembol
- kopsupõletik
- kuseteede põletikud
- kusekivitõbi
- Pehmete kudede ja luustiku deformatsioonid
- kõrgrõhk
- surm.
Umbes 1% juhtudest siseneb viirus kesknärvisüsteemi, mis võib lõppeda lihastoonuse vähenemise ja halvatusega. Halvatus võib olla erinevat tüüpi sõltuvalt kahjustatud närvidest. Kõige sagedasem on ühepoolne, eriti jalgu haarav halvatus. Hingamislihaste halvatus võib lõppeda surmaga.
Esinemine ja hädaolukord
2008. aastal registreeriti maailmas üle 1600 lastehalvatuse juhu 17 riigis. Eestis ei ole alates 1962. aastast lastehalvatust esinenud. 1958. aasta ägeda epideemia ajal oli Eesti esimene piirkond Nõukogude Liidus ja maailmas, kus rakendati kogu elanikkonna vaktsineerimist poliomüeliidi vastu.
Mais 2014 kuulutas WHO seoses polioviiruse massilise rahvusvahelise levikuga välja rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealase hädaolukorra.
Ajalugu
Esimest korda kirjeldas lastehalvatust eraldi haigusena Jakob Heine 1840. aastal. Polioviiruse avastasid 1908. aastal Austria arstid Karl Landsteiner ja Erwin Popper.
20. sajandil oli poliomüeliit üks kardetumatest lastehaigustest. 1950. aastatel välja töötatud vaktsiinid on aidanud epideemiaid vähendada.
Eestis oli viimane lastehalvatuse puhang 1958. aastal, kui haigestus ligi 1000 inimest. 1959. aastal alustati lastehalvatuse vastast lausvaktsineerimist, mis kestis kaks aastat. 1961 registreeriti viimane lastehalvatuse juhtum ning Eestist sai esimene lastehalvatusest vaba piirkond maailmas.
