Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

reede, 28. jaanuar 2022

Islami 5 sammast


Islami viis sammast (أركان الإسلام arkān al-Islām 'islami sambad'; ka أركان الدين arkān al-dīn ja صول الدین usul ad-dīn, 'usu sambad') on islami viis alussammast. Viit sammast peavad sunniidid kohustuslikuks.
Islami sammasteks on:
  • Usutunnistus (Shahādah)
  • Palvus (Şalāh)
  • Annetamine (Zakāh)
  • Palverännak (Hajj (hääldus: hadž))
  • Paast (Şawm)
Sahahdah' on islami kõige olulisem alussammas. Ülejäänud nelja sammast kutsutakse üheskoos ibadah.

Usutunnistus (shahādah või shahāda)


Islami usutunnistuses Shahādas tunnistatakse kokkuvõtlikult: "Ei ole jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet" (إله إلا الله محمد رسول الله lā ʾilāha ʾillā-llāhu muḥammadun rasūlu-llāh).
Islami vastuvõtmiseks pole inimesel vaja teha midagi muud, kui lausuda seda fraasi (kalima) kahe tunnistaja juuresolekul. Hiljem korratakse kalimat palvetes ja rituaalides. Kuid islami usutunnistus ei piirdu vaid kalimaga. Shahada eeldab ka järgmiste tõdede omaksvõtmist ja tunnistamist:
  • Taweed – Allahi ühtsus, terviklikkus ja jagamatus.
  • Risallah – moslemid peavad uskuma, et Allah on maa peale saatnud 124 000 tõelist prohvetit, kellest viimane on Muhamed.
  • Mala’ikah – usk inglitesse, kelle kaudu Allah on prohvetitega kõnelenud.
  • Kutubullah – usk Koraani ja teiste prohvetlike raamatute (nt enamus Vanast Testamendist) eksimatusse.
  • Yawmuddin – usk Kohtumõistmise Päeva ja ülestõusmisse.
  • Al-qadr – usk maailma saatuse ettemääratusse Allahi poolt.
  • Akhriah – usk elusse pärast surma.

Palvetamine (salah)


Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas:
  • Fajr – koidikul enne päikesetõusu. Peetakse sunnahks, see tähendab on vabatahtlik.
  • Subh – päikesetõusu ajal
  • Dohr – keskpäeval, kui päike on tipus ära käinud (st vari on inimesega ühepikkune)
  • Asr – hilisel pärastlõunal (kui vari on inimesest kaks korda pikem)
  • Maghrib – vahetult peale päikeseloojangut
  • Al-Isha – enne südaööd, soovitavalt enne magama minemist
Võimaluse korral tuleks palveid lugeda mošees; kohustuslik on see aga vaid reede keskpäeval. Muul ajal võib moslem palvetada ka omaette. Palvetamise koht peab olema puhas – tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset vaibakest (musalla). Palvetamisel peab näoga olema suunatud Meka poole (qibla).
Palvetamine määrab ära moslemite päevarütmi. Kutse palvele (adhan) hüüab muezzin mošee kõrgeimast paigast, milleks on tavaliselt minarett. Mošees viib palvet läbi imaam või selle puudumisel keegi auväärne meessoost moslem.
Palvetamisele eelneb pesemisrituaal wuḑū'.
Palvetamisega kaasneb kindel asendite tsükkel ehk ra'kah – iga palvekord koosneb kahest kuni neljast ra'kahst. Palvetamise ajal retsiteeritakse koraani esimest suurat Al-Fatihad.

Paastumine (saum või sawm)


Paast on tänapäeval kõige rangemalt järgitav usurituaal, ehkki ta on üks raskemaid. Islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuu ramadaani vältel, alates hommikuhämarusest, kui on juba võimalik eristada valget lõnga mustast, kuni õhtupimeduseni ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. Paastu pidamise kavatsust tuleb teadvustada uuesti igal hommikul enne päikesetõusu. Ramadaani ajal pole kohustatud paastuma reisijad, raugad, menstrueerivad naised, rasedad ja imetavad naised ning haiged. Nad võivad seda teha mõnel muul sobival ajal või hüvitavad selle lepitusohvriga (näiteks vaeste toitmisega).

Annetamine (zakah)


Kohustus anda 2,5% oma sissetulekust vaestele. Araabiakeelne sõna zakah tähendab 'kasvamist' või 'puhastumist'.
On kaht tüüpi zakahd:
  1. kajj, kindel summa, mis põhineb ramadaanikuu jooksul perepea poolt endale ja endast sõltuvatele ostetud toidu hinnal.
  2. rikkuse zakah, mis katab raha, mida saadi ärist, säästudest, sissetulekust jne.

Hadž ehk palverännak Mekasse (hajj)


Next.svg Iga muslim peab vähemalt korra elus sooritama palverännaku Mekasse ehk Hadži.


Palverändurid Arafati mäel
Hadž on palverännak Mekasse, mida nõuab viies islami sammas igalt täiskasvanud muslimilt, nii mehelt kui ka naiselt. Peamiselt kulukuse tõttu jääb hadž paljude muslimite jaoks vaid kord elus ettevõetavaks sündmuseks.

Hadži toimumise aeg


Hadž toimub islami kalendri kuuaasta viimasel kuul (Dhu Al-Hijjah), 7.–12. päeval. Palverännakut Mekasse saab teha ka muul ajal, kuid tõelisena läheb arvesse vaid Dhu Al-Hijjah, nn suur hadž – vaid selle sooritanu saab lisanime hadži.
Hadži on kohus sooritada ainult tervel inimesel, kes selleks füüsiliselt võimeline on. Samuti ei tohi palverännakul käimise kulude katmiseks võtta võlgu. Hadži jaoks kogutakse raha tihti kogu elu. Kellel töö ei võimalda palverännakut ette võtta, võib selleks volitada oma sugulasi või sõpru. Samuti võib muslim tasuda mošeele hadžiks tehtavate kulutustega sarnase summa.
Mekasse võivad siseneda vaid muslimid, teiste uskude järgijatele on see islami püha linn suletud. Teel Mekasse ei tohi kanda riietes sõlmi ega sõrmedes sõrmuseid. Mekast teatavale kaugusele jõudnud, peab palverännakul olev muslim panema selga ihrami, kahest valgest kokkuõmblemata riidetükist rituaalselt puhta rõiva, mis näitab kõigi palverändurite võrdsust Allahi ees.

Väike ja suur hadž


Pärast Mekasse saabumist sooritavad palverändurid kindlaksmääratud rituaale. Nn väikese hadži (umrah) põhirituaalideks on
  • seitsmekordne käimine ümber Kaaba (tawaf);
  • seitsmekordne edasi-tagasi käimine Safa ja Marwa künka vahel (saije).
Pärast umrahi sooritamist võib palverändur heita endalt ihrami ning riietuda oma tavarõivastesse. Samuti, ehkki see ei ole rituaali osa, joob enamus palverändureid pärast väikse hadži lõpulejõudmist vett Zamzami kaevust.
Seejärel suunduvad palverändurid tihti Mediinasse, kus külastavad Prohveti mošeed. Seejärel hadž jätkub. Palverändur heidab taas ülle ihrami ja sooritab kolm viimast rituaali, mida tuntakse suurema hadžina (Al Hajjul Akbar). Nendeks rituaalideks on:
  • Käik Arafati mäele.
  • Meka lähedal asuvas Mina külas sümboolne "Saatana kividega loopimine".
  • Teine tawaf ehk ringkäikude sooritamine ümber Kaaba.

Hadži lõpetamine


Hadži lõpetuseks toimub suur Eid-ul-Adha ohverdamispidu. Eid-ul-Adha käigus ohverdatakse loomi – enamasti lambaid, kuid ka kaameleid, kitsi ja veiseid. Ohverdamine meenutab seda, et Jumal eelistas lammast Aabrahamilt algselt nõutud inimohvrile.
Pärast hadži lõpetamist võib palverändur siirduda rituaalse puhtuse seisundist, milles oli keelatud juukseid lõigata, võidelda, tülitseda ja suguliselt läbi käia, tavaseisundisse. Paljud palverändurid ajavad endal pea kiilaks. Ka võib siis taas ihram'i tavariiete vastu vahetada.

Hadži aunimetus


Suure hadži läbinud mees saab aunimetuse hadži, naine hadža. Hadži saab õiguse maalida oma koduukse kohale sümboolse palmioksa kujutise.
Palverännakul käinu maetakse kombekohaselt maha ihramis.