Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rabastuvad metsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Rabastuvad metsad  ...

kolmapäev, 19. juuli 2023

Geneetika

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

GENEETIKA

Pärilikkusega seotud põhimõisted:

Pärilikkus – organismide võime saada kas endataolisi või endasamaseid järglasi.

Geneetika – teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust.

Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA moleuli sünteesi(ja ka tavaliselt ühe tunnuse).

Alleel – geeni üks esinemisvorm.

  • dialleelsus – geen esineb kahe alleelina (iseloomustab organismi)
  • polüalleelsus – geen esineb mitmealleelse vormina (iseloomustab populatsiooni)

Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus alati avaldub (tähistatakse suurtähega).

Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (mõlemad alleelid peavad olema retsessiivsed)(tähistatakse väiketähega).

Homosügootsus – homosügootsuse korral on homoloogiliste kromosoomide samades piirkondades vaadeldava tunnuse suhtes ühesugused alleelid.

  • antud alleelide suhtes toodab homosügoot ühesuguseid sugurakke
  • homosügootide ristamisel antud alleelide suhtes järglaspõlvkonna lahknemist ei toimu

Heterosügoot – homoloogiliste kromosoomide samas piirkonnas on vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid (üks dominantne teine retsessiivne).

  • heterosügoot toodab selle alleelipaari suhtes erinevaid sugurakke, pooltes on dominantne, pooltes retsessiivne alleel
  • heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järgnevas põlvkonnas lahknemine

Genotüüp – on ühe organismi kõik pärilikkustegurid (võib kasutada ka raku puhul).

Fenotüüp – organismi kõik tunnused (genotüüp + käitumine). Fenotüüp määratakse geenide ja keskkonna koosmõjus.

Geenifond – organismide rühmale iseloomulikud pärilikkustunnused.

Genoom – haploidne kromosoomistik.

Muutlikkus – organiside võime üksteisest erineda, jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks.

Lookus – piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen.

Geneetika

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib pärilikkustgeenide ülesehitust ja funktsioone ning nende materiaalseid aluseid, päriliku varieerumise mehhanisme, seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust ning nende mõju rakkudeleelusolenditeleperekondadele ja asurkondadelee.

Nimetus

Sõna "geneetika" on ingliskeelse sõna genetics eestikeelne vaste. Ingliskeelse sõna võttis tarvitusele 1872. aastal inglise bioloog William Bateson 'päritolu seaduste' tähenduses. Ta tuletas selle sõnast genetic ('päritoluga seonduv') järelliitega -ics. Pärilikkust uuriva teadusharu tähenduses võeti see sõna kasutusele 1891.

Ajalugu

Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide avastaja Gregor Mendeli järgi mendelismiks1906. aastal loodi termin "geneetika".

Kronoloogia

Geneetika valdkonnad

Klassikaline geneetika

Molekulaargeneetika

Populatsiooni- ja kvantitatiivne geneetika

Genoomika

Meditsiinigeneetika