Otsing sellest blogist

UUS!!!

Tülakoid

Tülakoid  on  kloroplasti  sisemembraani sissesopistus. Tülakoidid koosnevad tülakoidi siseosast,  luumenist  ja seda ümbritsevast tülakoidi...

Kuvatud on postitused sildiga Teraapia. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Teraapia. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 8. märts 2021

Holistiline Teraapia

Esmakordselt holistilisse teraapiasse tulles on soovitatav läbida holistiline nelik (neli seanssi järjestikkustel päevadel või nädala-kahe jooksul). Enamus kliente lahendavad soovitud teemad ära nelikuga. Meie koostöö võib jätkuda peale nelikut ka pikema perioodi jooksul või üksikute lisaseansidega. See sõltub juba sinu probleemidest ja soovidest.

Iga seanss kestab kuni kolm tundi ja algab vestlusega (umbes 1/3 seansist). Vestlusele järgneb rännak (2/3 seansist). Rännaku ajal lebab klient pikali diivanil suletud silmadega ja keskendub oma sisemaailmale. Mõnusalt lõõgastudes jõuab klient une-eelsesse meditatiivsesse seisundisse, kuid dialoog terapeudiga jätkub. Sellises meditatiivses ehk muutunud teadvuse seisundis tajub klient ennast, oma keha ja sisemaailma hoopis teistmoodi. Ka aju töötab teistmoodi, alateadvusele on parem juurdepääs ja saame sedasi harjumuspäraseid ja oma aja ära elanud mõtte- ja käitumismustreid mõista ja muuta.

Teraapia käigus võid sa uuesti läbi elada neid sündmusi, mis on varem su elus toimunud. Pinnale võivad kerkida ka need sündmused, mis on nii palju valu tekitanud, et sa oled need sügavale alateadvusesse peitnud ning ei mäleta neid. Aga võib ka olla, et leiad lahenduse oma probleemidele hoopis muud moodi - elades läbi unenäotaolisi või sümboolseid lugusid.

Soovitav on seansi päev teha muudest kohustustest vabaks, kuna tervenemisprotsess jätkub ka peale seanssi. Seetõttu on hea veeta see päev iseendaga, et teraapiast võimalikult suurt kasu saada.

See muutuste jada, mis saab alguse teraapia ajal, võib jätkuda ka hiljem. Võimalik, et sa hakkad paremini aru saama, millised on su tõelised vajadused, ja nägema selgemini oma elu mõtet. Märkad võimalusi, kuidas luua endale just selline elu nagu Sa soovid.

Holistiline teraapia ei ole seotud ühegi religiooniga. Teraapia lähtepunktiks on iga inimese enda sisemaailm, tema tõekspidamised, uskumused ja elusituatsioon. Seetõttu on ka teraapiaseansside sisu väga individuaalne.
Holistiline teraapia on intensiivne ja väga tõhus.

miks tulla holistilisse teraapiasse?

Haara oma elu ohjad enda kätte!

reede, 5. märts 2021

Imago suhteteraapia

imago suhteteraapia

Inimtüüp, keda eelistame, väljendab meie südame piirjooni.
Ortegga y Gasset

esmaspäev, 9. november 2020

Taastav Infra jooga

Picture

Taastav infra jooga

Tule ja proovi seda erilist joogatundi ja avasta enda jaoks midagi uut! Isegi kui arvad, et rahulikum tund pole Sinu jaoks.... Vōta aeg maha ja lase ōpetajal hoolitseda enda eest.
Taastav jooga on keha-meele praktika, kus saad minna rännakule oma sisemaailma ja tuua tähelepanu enda sisse.


Tund toimub tavatemperatuuriga saalis, kus ei kasutata infrapunasoojust.


Milline on joogatund?

Taastav jooga on kombinatsioon sügavast lõdvestusest ja hingamisest, mis avab Sinu keha. Asendites ollakse 10-15 minutit ja seda ilma ühegi pingutuse ja ebameeldivustundeta. Me toetame keha tekkide, polstrite, patjade ja plokkidega, et saavutada täielikult pingevaba olek. Olles nii asendis, Su keha avaneb, vabaneb stressist, meel rahuneb. 
See on koht ja aeg, kus saad võtta aega, mida me just eriti tihti endile ei võimalda. Igapäevane tegevus ja stress matavad enda alla - tegeleme mitmete erinevate asjadega, kodused probleemid, ületöötamine jne.
Taastav jooga aitab taas Sinu energiataset tõsta ning rahustab stressist kurnatud närvisüsteemi.



Kellele see tund sobib?

See joogatund sobib kõigile - nii algajatele kui ka edasijõudnutele jooga harrastajatele, olenemata vanusest ja füüsilisest ettevalmistusest.

kolmapäev, 19. veebruar 2020

Kunstiteraapia

Kunstiteraapia on strateegiline kunsti kasutamine terapeutilises kontekstis, et kindlaid terapeutilisi tulemusi saavutada.
Teise definitsiooni järgi on kunstiteraapia loovus- ja kunstipõhiste meetodite ja tehnikate süsteemne, teaduspõhine rakendamine psühhoterapeutilises ravis, nõustamises ja rehabilitatsioonis kliendi tervislikust seisundist lähtuvate eesmärkide saavutamiseks. 

Ülevaade

Peamisteks suundadeks on visuaalkunstiteraapia (inglise keeles art therapy), muusikateraapia (ingl k music therapy), draamateraapia (ingl k drama therapy), tantsu- ja liikumisteraapia (ingl k dance and movement therapy). Erinevalt kunstist selle tavapärases tähenduses on loovteraapiate puhul kesksel kohal loomeprotsess ise, mitte selle tulemus. Loovteraapiate kasutamisel lähtutakse eeldusest, et kujutlusvõime ja loova väljenduse rakendamisel on võimalik saavutada terapeutilisi eesmärke. Väljendusvahendite hulk on piiramatu, kasutatakse väga erinevaid meetodeid, tehnikaid ja materjale; varasemate oskuste olemasolu pole vajalik. Erinevalt teistest teraapiavormidest on loovteraapias kolm osapoolt: terapeut, klient ja kunstilooming. Suurimad loovterapeute ühendavad organisatsioonid on 1979. aastal loodud The National Coalition of Creative Arts Therapies Associations (NCCATA), kuhu kuulub üle 15 000 USA loovterapeudi ning 1994 aastal rajatud International Expressive Arts Therapy Assotiation (IEATA), mis ühendab kogu maailma loovterapeute ja huvilisi. Eesti Loovteraapiate Ühing asutati 2004. aastal. Eesti Loovteraapiate Ühing on mittetulundusühing, mis koondab loovteraapiatega tegelevaid spetsialiste, et kaasa aidata loovteraapiate arengule ja professionaalsele rakendamisele ning seista loovterapeutide kutse väärtustamise, nende õiguste ja huvide eest.

Kuidas toimib ja kellele mõeldud

Kunsti üheks eesmärgiks on väljendada enda mõtteid, soove ja tundeid. Kunsti abil on ennast tihti kergem väljendada kui rääkides. Kunstiteraapia aitab lastel/ noortel (ja ka täiskasvanutel) enda emotsioonidest paremini aru saada ning neid väljendada. Kunstiteraapia ei sea vanusepiirangut ega pea vajalikuks kunstilise eneseväljenduse oskusi ja kogemusi. Kõige olulisem on protsess ise, mille käigus toimub pingete vabastamine, hinge, vaimu ja keha arengu stimuleerimine ning emotsioonide väljendamine. Kunstiga tegelemine mõjub rahustavalt ja maandab stressi. See annab võimaluse olla endamisi ja vaadata endasse ning annab valikuvabaduse väljendada ennast nii, nagu inimene ise soovib. 

Suunad

Visuaalkunstiteraapia

Visuaalkunstiteraapias kasutatakse töös kliendiga visuaalkunsti vahendeid ja tehnikaid (värvid, savi, fotod, installatsioonid; graafika, maalimine, skulptuur, pildistamine, filmimine). Eesmärgiks võib olla loovuse arendamine käelise tegevuse kaudu, eneseavastamine loomingus avanevate sümbolite ja metafooride abil, stressi maandamine loomingulise protsessi käigus ja suhtlusoskuse arendamine. Visuaalkunstiteraapia aitab kaasa ka ärevuse vähendamisele ja enesehinnangu parandamisele ja sobib igas vanuses inimestele nii individuaal-, pere- kui grupiteraapiaks.

Muusikateraapia

Mitteverbaalse suhtluskeelena võimaldab muusika tundeid mõista ja turvaliselt väljendada siis, kui verbaalne väljendus ei lase neil täiel määral avalduda või on takistatud kõnehäirete või arengupeetuse tõttu. Verbaalne kommunikatsioon võib muusikateraapilise protsessi käigus mõnikord täiesti puududa. Põhilisteks meetoditeks ja tehnikateks on muusika aktiivne kuulamine, improviseerimine, muusika taasesitamine ja komponeerimine. Muusikateraapia kasutusala on väga lai. See sobib näiteks raseduse toetamiseks, arenguhäirete, sõltuvusprobleemide, suhtlusraskuste korral, stressijuhtimiseks ja enesearengu toetamiseks. Muusikateraapilisi võtteid integreeritakse edukalt meeskonna- ja organisatsioonitöösse spontaansuse, loovuse ning novaatorluse edendamiseks.

Draamateraapia

Draamateraapia on välja kasvanud psühhoteraapiast (Freud, Jung, Klein, Moreno), psühhiaatrilisest hoolekandest (tegevuslikud teraapiad, Mosey) ja teatrist (Stanislavski, Grotowski, Brecht, draama hariduses). Draamateraapia teooria põhineb peamiselt teatriteooriatel, rolliteooriatel ja mängul. Draamateraapiat ei peeta grupipsühhoteraapiaks, millele on lisatud draama elemente, kuna draamaprotsess sisaldab juba iseeneses teraapiat ning teatritraditsioon kannab tugevat terapeutilist väljundit (Jones, 2007). Grupp ja grupitöö annavad draamateraapia meetodile suure lisaväärtuse. Draamateraapia juurde kuulub ka töö lugudega. Protsessi käigus saab klient jutustada oma loo, uurides selle käigus sisemisi konflikte, mõista kujundite ja sümbolite tähendusi, tugevdada võimet vaadelda oma rolle ja suurendada nendevahelist paindlikkust ning saavutada katarsis ehk hingeline puhastumine.

Tantsu- ja liikumisteraapia

Tantsu- ja liikumisteraapia lähtub eeldusest, et keha ja meel on omavahel seotud, omades vastastikku mõjuvat toimet inimese tervises ja heaolus. American Dance Therapy Association defineerib tantsu- ja liikumisteraapiat kui liikumise psühhoterapeutilist rakendamist inimese emotsionaalse, kognitiivse, füüsilise ja sotsiaalse integratsiooni edendamiseks ja toetamiseks. Lähtutakse eeldusest, et muutused liikumises viivad muutusteni käitumises ning uute mustrite loomisel tekivad uued võimalused. Liikumisteraapiast on abi stressi maandamisel, enesehinnangu tugevdamisel, rehabilitatsioonis (nt ajutrauma, psühhiaatrilised haigused), hariduses (autistlikud ja õpiraskustega lapsed, vägivallaennetus), meditsiinis (kroonilised haigused, valu leevendamine) ja vaimse tervisega seotud valdkondades (depressioon, skisofreenia, ärevushäired, söömishäired, sõltuvushäired).
Mõnikord loetakse loovteraapiate hulka selliseid teraapiavorme, nagu psühhodraama (ingl k psychodrama), luuletamine ja loovkirjutamine (ingl k poetry/creative writing), aiandusteraapia (ingl k horticultural therapy), liivateraapia (ingl k sandplay therapy).

Loovterapeudi roll

Loovterapeut (ingl k creative arts therapist) on kunstiteraapiate magistriõppe või sellega võrdsustatud väljaõppega psühhoterapeutilise ravi ja rehabilitatsiooni spetsialist. Eestis on võimalik loovterapeudiks õppida Tallinna Ülikoolis. Kutset on võimalik taotleda kolmel spetsialiseerumissuunal: muusikateraapia, kunstiteraapia (visuaalkunstiteraapia), tantsu- ja liikumisteraapia.
Loovterapeut rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi igale inimesele või grupile, lähtudes nende eripärast. Terapeudi roll on olla kliendile toeks enese avastamisel, aidates tuua esile olulise ning valida sobivaimad vahendid ja võimalused püstitatud eesmärkideni jõudmiseks. Loovterapeudi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete ja konfidentsiaalsuse nõuete järgimine. Loovterapeudid töötavad tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksises.

Kasutusvaldkonnad

Loovteraapiaid rakendatakse nii ravi, ennetuse kui ka rehabilitatsiooni tasandil. Sageli leiavad nad kasutust psüühiliste häirete ravis, järgides erinevate psühhoteraapiakoolkondade (eelkõige analüütiline psühhoteraapia ja kognitiivne käitumisteraapia) põhimõtteid. Sellel tasandil võib olla eesmärgiks ka isiksusliku arengu toetamine ja valmiduse loomine ise oma probleemidele lahendusi leida. Laialdaseks kasutusaladeks on sotsiaalpedagoogika, sotsiaaltöö ja eripedagoogika valdkonnad. Loovteraapiad pakuvad alternatiivseid väljendus- ja suhtlusvõimalusi olukordades, kus verbaalne suhtlus on mingil põhjusel raskendatud või välistatud. Keskmes on loominguline protsess, mille kaudu vabastatakse teadvustamata pingeid, leitakse uusi ressursse ja lahendusi keerulistele olukordadele. Kunsti kaasamine probleemide lahendamisse nihutab rõhuasetuse loomingulisele protsessile ja aitab käivitada divergentset mõtlemist.

Psühhoteraapia vorm

Kunstiteraapia kuulub psühhoteraapiate (täpsemalt humanistlike teraapiate) hulka ning on justkui toetav teraapiakoolkond, mis on tänapäeval puhtal kujul praktiliselt olematu, kuid peaaegu kõik psühhoterapeudid kasutavad selle elemente oma töös (v.a psühhoanalüüs). Kunstiteraapiates, erinevalt kunstiharrastusest, on alati kolm osapoolt: klient, terapeut ja kunstivorm (muusika, tants, kujutav kunst, kirjandus, luule jne).
Erinevate kunstivormidega tegeletakse kas eraldi, üksteise järel, samaaegselt või sujuvalt ühelt teisele kunstivormile üle minnes – seda kõike lähtudes kliendi eelistustest. Kunstiteraapia kontekstis on kõik meetodid, tehnikad ja materjalid kasutatavad – maalimine, joonistamine, kleepimine, kollaažtehnika, meisterdamine, voolimine, õmblemine, luuletamine, muusika saatel lõõgastumine, musitseerimine, liikumine jne.

Kunstiterapeut abistajana

Kunstiterapeut on inimese kõrval, et teda eneseavastusretkel saata ja toetada. Terapeudi ülesandeks on luua turvaline keskkond, kus klient saaks kunsti kaudu jõuda oma sisemiste ressurssideni. Vaja läheb turvalist keskkonda ning kaaslast, saatjat, kes on toeks ja abiks. Kunstiterapeut on truu kaaslane, kes ei jäta teid oma murega üksi, kuid samas jätab teile ruumi tegutsemiseks ning eneses selgusele jõudmises. Kunstiterapeut on teile abiks nii oma nõu kui ka oskustega, tuues välja olulise ning viidates sellele, mis jäi teie poolt märkamata. Kunstiterapeut aitab vajadusel valida sobiva meediumi, mis toetab teie eesmärke, vajadusi ja arengut. 

Kunstiteraapia areng ja õppimisvõimalused Eestis

Kunstiteraapia kiire areng sai alguse peale Teist maailmasõda, mil kunstnikud asusid haiglatesse tööle. Eestis asutati Loovteraapiate Ühing 2004. aastal. Eesti Loovteraapiate Ühing on mittetulundusühing, mis koondab loovteraapiatega tegelevaid spetsialiste, et kaasa aidata loovteraapiate arengule ja professionaalsele rakendamisele ning seista loovterapeutide kutse väärtustamise, nende õiguste ja huvide eest. Ühingu liikmeks võetakse juhatuse otsuse alusel isik, kes on esitanud vastava avalduse, vastab põhikirjas sätestatud nõuetele (on läbinud loovteraapiate alase tasemeõppe või on läbinud sellega võrdsustatud ettevalmistuse) ning keda on kirjalikult soovitanud üks ühingu liige. Avaldusi liitumiseks saab esitada aastaringselt.
Loovteraapiat saab õppida Tallinna Ülikoolis, mis alustas kunstiterapeutide koolitamist 2007. aastal. Õppida saab Kunstide instituudis rakendusloome osakonnas, mis on loodud endise kultuuriosakonna baasil. Rakendusosakonnas saab õppida nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes kunstiteraapiate erialal (muusikat, visuaalkunsti, tantsu ja liikumist ning psühhodraamat rakendavad teraapiad). Kunstiteraapiate tasemeõpe loob võimalused kunstide teraapilise rakendamise oskuste omandamiseks ning eeldused kujuneda professionaalselt küpseks terapeudiks edasise enesetäiendamise ja praktika käigus. Lisaks on võimalik võtta ka kõrvalaineid Loovusõpetuses, mis loob eeldused loovuse alaste teoreetiliste teadmiste ja loovuse avaldumist toetavate tehnikate omandamiseks nii lapse, täiskasvanu kui organisatsiooni tasandil. 

Kunstiteraapia

Kunstiteraapia aitab avada meie loovuse – meis kõigis peituva sisemise võimekuse, mis viib paranemise ja tervise juurde. Kunsti loomine, mida toetab koolitatud kunstiterapeut, lubab meie sisemisel minal väljenduda ja annab võimaluse läbi loodud töö mõista ja näha oma olukorda uuest vaatenurgast. Kujutised, mis jõuavad sõnadest sügavamale, võimaldavad väljendada mitmeid tähenduste kihte, kõneldes asjadest, mida on liiga keeruline või raske sõnadesse panna.
Loov protsess on oma olemuselt tervendav. See toetub tugevatele külgedele ja aitab orienteeruda tihti keerulisel sisemise kogemuse ja välise reaalsuse vahelisel maastikul. Sümboolne väljendus kunstiteraapias annab turvalise ruumi, et uurida võimalikke valusaid kogemusi. Kunstiterapeudi kaasabil saab selles protsessis läbi töötada raskeid tundeid ilma, et tunneksid ennast nendesse uppununa või kontrolli kaotanuna.
Kunsti kasutamine eneseväljendusena aitab leida turvalisi viise, et jõuda ärevust põhjustava ainese äratundmiseni, vaadata teemadele uuest vaatenurgast ja leida loovaid lahendusi probleemidele ning jõuda oma sisemise mina sügavama mõistmiseni.
Kunstitöö loomine tõstab enesehinnangut, enesekontrolli tunnet ning annab rahuldustunde ja edukogemuse, mis tugevdavad terveid toimetulekuoskusi.
Kuna enamus inimesi leiavad loova tegevuse iseenesest mõnusa olevat, siis kogetakse ka tõsist teraapiatööd positiivse vastastikuse suhtlemisena iseenda, terapeudi ja loodud kunstitöö vahel. Kunstiterapeut toetab loomingulist protsessi, kuulab mõistvalt, julgustab ja suunab positiivsele muutusele. Uued pildid, helid, liikumised ja visuaalsed kujundid, mida klient teraapiaprotsessi käigus loob, annavad ajule võimaluse muuta mälus kinnistunud pilte ja kohtuda muutustega turvalises ümbruses.
See, mis toimub inimese ajus, kehas ja meeles on omavahel seotud ja pidevas vastastikuses koosmõjus. Visualiseerimine ja looming ning selle kaudu uute seoste loomine aitab klienti pingete leevendumisel ja ressursside lisandumisel. Kui klient loob paremat ajupoolkera kasutades kujundi ning annab sellele vasakut ajupoolkera kasutades tähenduse, saab ta võimaluse integreeritud kogemuseks, mis võib viia uute loovate valikuteni. Selleks et muutused sündida saaks, on võimalik “ust paotada” ka ühe kunstiteraapia seansi jooksul, ning kogeda, et valu või pinge puhul pole ainsateks valikuteks selle kannatamine või tablett, vaid abi võib olla ka kunstiteraapiast.

Kui inimene on sattunud raskesse situatsiooni – kogeb arengu- ja identiteedikriisi või depressiooni, pakub kunstiteraapia võimalusi kriisist väljumiseks ja uute vaatenurkade leidmiseks kinni jooksnud olukorrale. Raskete hetkede, kriisisituatsioone puudutavate mälestuste, kogemuste ja tunnete väljendamine pildis, muusikas või liikumises, nagu ka nähtavaks ja terapeudi poolt vastu võetavaks saamine, on juba iseenesest kriisikogemust parandavad ja ravivad meetodid. Kunstiteraapia on toimivaks meetodiks sageli ka seetõttu, et kunst tunnete ja kõrvalmõjude väljendamise vahendina vähendab vastupanu teraapia ja terapeudi vastu. Kunstiteraapias ei pea erinevatele teemadele ja terapeudile lähenema otsesõnu kohtudes ja sõnaliselt end väljendades, vaid abiks on kunsti mitmetasandiline ja -palgeline keel.

Kunstnik ei ole mitte erilist sorti inimene, vaid iga inimene on erilist sorti kunstnik.

Coomaraswamy (1877-1947)

teisipäev, 12. november 2019

Pere- ja paariteraapia

Pere ja paariteraapia võimaldab mõista olukordi ja probleeme nii enda kui teise osapoole seisukohast vaadatuna ja annab võimaluse avastada kooselu ja perekonna seaduspärasusi.
Pere- ja paariteraapia on suunatud iseenese ja pereliikmete rahulolu tõstmisele, uute viiside avastamisele konfliktide lahendamisel. Sageli tekivad probleemid pereliikmete vahel kiirest eluviisist ja puudulikust suhtlemisest. Nii süveneb mõistmatus ja võimust võtab üksinduse tunne. Sellest olukorrast on võimalik välja tulla, kui igat pereliiget võetakse kuulda.
Pere- ja paariteraapia on soovitatav nii kooseluks valmistumisel, kooselu mistahes perioodidel, kui ka lahutamisega seoses. Teretulnud on lapsed, abikaasad, vanavanemad, vallalised, üksikvanemad, kasuvanemad. Teraapiasse võib tulla nii üksi kui oluliste inimestega.
Pere- ja paariterapeut: Aili Tamming
Sama teenust pakub ka koostööpartner:
Janne Kants

esmaspäev, 11. november 2019

Monokromaatne valgusteraapia

Monokromaatne valgusteraapia
Meie esiisad veetsid päevad väljas ja ööd toas. Tänapäeval oleme värskes õhus vähem kui kümnendiku päevastest tundidest ja seda eriti sügise saabudes ja ilma halvenedes. Suure osa aastast töötame, mängime ja õpime siseruumides. Üks kinnises ruumis olemise tagajärg on päevavalguse nappus. Mitmed raske depressiooni vormid, ka sesoonne depressioon on just nimelt tingitud valguse vähesusest. Valgus ei mõjuta ainult meie meeleolu, vaid ka tervist.
Seetõttu tulebki pidevalt mõelda, kuidas ja kust valgust, värvi ja energiat ammutada. Huvitav on näiteks seegi, et päevavalguse käes rohkem aega veetes parandame ka oma une kvaliteeti. Kui aga ikkagi ilmad lörtsiseks ja õhtud pimedaks muutuvad, pakub valgust ka maailmas järjest enam populaarsust võitev valgusteraapia, mis mõjub tervendavalt ja mille häid omadusi märgati juba iidsetel aegadel.
Monokromaatne ehk samasageduslik valgusteraapia tugevdab immuunsüsteemi ja rakkude ainevahetusprotsesse kehas, aidates seeläbi organismil toime tulla erinevate vaevustega. Tugevnenud immuunsüsteem tekkitab kehas detoksikatsiooni protsessi seetõttu tehakse valgusteraapia sessioone 1 kord kuus.
Monokromaatset valgusteraapiat kasutatakse
· immuunsussüsteemi tugevdamiseks
· ainevahetuse aktiviseerimiseks
· aju neuronite vaheliste seoste aktiviseerimiseks ja loomiseks
· ajukahjustuste ravis, aju töö parandamiseks
· stressi, ärevushäirete ning depressiooni vähendamiseks
· söömishäirete leevendamiseks
. menstruatsiooni tsükli häirete puhul
Monocromaatne valgusteraapia on vastunäidustatud
· Siirdatud organite puhul
· Südame stimulaatoriga isikutele
· Inimestele, kelledel on diagnoositud leukeemia
Enne seanssi tuleb arvesse võtta
· Protseduur tavaliselt ei sega käimasolevat ravi.
· Metallesemeid või sünteetilised kangad ei häiri protsessi mingil viisil
· Vahetult pärast valgusravi vältige erilist tähelepanu nõudvaid ülesanded
· Võtke aega, et lõõgastuda ja kohanduda kogetuga.
Pärast valgusseanssi on tavaline:
· Tugev eufooria mõne tunni jooksul
· Raske väsimus õhtupoole
· Eredad mälestused ja emotsionaalsed unenäod
· Sügavam öine uni
· Võib esineda muutusi toitumiseelistuses
· Immuunsüsteemi puhastumine ühe – kahe nädala jooksul
Puhastumise protsessist annavad sageli märku vistrikud, muutused higilõhnas, kerge palavik, vahel harva esineb ka peavalu või kõhulahtisust. Need puhastumist näitavad sümptomid on täiesti tervislikud ja tavaliselt mööduvad.
Pikem mõju:
· võib tekitada kõrgendatud seksuaalsust
· tõsta viljakust nii meestel kui naistel ( elavdab ja jõustab spermat, naiste menstruatsiooni tsükkel on regulaarseem ja hormonaalne tasakaal kehas parem )
· omab noorendavat mõju
. Keskealised naised, kes on regulaarselt kasutanud monocromaatset valgusravi (ca 2 aasta jooksul) on täheldanud menopausi aegsete vaevuste leevendumist kuni regulaarse menstruatsiooni tsükli taastumiseni.
· pikaaegse kasutamise tagajärjel on inimestel vähenenud või siis kadunud vajadus alkoholi ning tubaka järele.
· söögieelistuste muutumine
· füüsilise ja emotsioonlase seisundi paranemine
· tugevnenud immuunsüsteemi tõttu on inimesed paranenud erinevatest haigustest
Valgusteraapia sessioonist.
Kuidas näeb välja valgusteraapia?
Klient istub toolil, ümber silmade avar mask, kus värvid vikerkaarena vahelduvad. Värvitoonide vaheldumist ja aega saab valgusteraapiat kogev isik ise määrata kontrollnuppu abil. Meie keha teab millist valgusvärvi tal vaja on. Valgusteraapia seansse tehakse kord kuus, Valgusedoos täiskasvanule on kümme minutit, lastele viiest minutist kuni seitsme ja poole minutini olenevalt lapse vanusest.
Seanssi jooksul terapeut vestleb teiega, juhendab Teid aparaadi kasutuse osas ja seanssi järgselt annab tagasisidet valgusvärvide osas.  Soovi ja vajaduse korral võib lühikesi valgusteraapia sessioone (30 min.)  kombineerida pikemate 1-1,5 tunniste psühhoteraapia sessioonidega.
Nõustamine ja psühhoteraapia kombineerituna valgusteraapiaga on andnud häid tulemusi depressiooni, ärevushäirete ja teiste muutlike ja tugevate tundeseisunite  jne. esinemise korral inimeste eludes.
Peale seanssi on inimestel enesetunne hea osadel tekib ka tunni jooksul eufooriline tunne mis jääb kestma vahel paarist tunnist paari päevani. Mõni on seanssi järgset mõju võrrelnud päikeselise puhkusega talvisel ajal.
Soovitav on alustada monocromaatset valgusteraapiat vähemalt neljast sessioonist koosnevast tsüklist, see aitab organismi puhastada ja soovi korral valgussessioonidega jätkata.  Valgusteraapia on üks tee muuta sügisene hallus värviliseks emotsiooniks ja tugevdada enda organismi.
________________________________________________
Monokromaatse valgusteraapia seansse tehakse Tallinnas
Keha ja Meele Teraapiakeskuses
Müürivahe 22

reede, 8. november 2019

TRE meetod



TRE meetod

Mis on TRE?

TRE tähendab pinget ja stressi vabastavaid harjutusi (“Tension & Stress Releasing Exercises” )
TRE on lihtne meetod, milles kasutatakse kehalisi harjutusi selleks, et vabastada stressi või pingeid kehas, mis on korjunud igapäevaelust, keerulistest situatsioonidest, lühi- või pikaajalistest stressiolukordadest või traumaatilistest kogemustest (nt looduskatastroofid, sotsiaalne või koduvägivald jms). See revolutsiooniline stressi ja traumade tervendamise meetod põhineb kehaterapeudi David Bercelli (PhD) kogemustel ja uuringutel, kes on inimeste traumade ja tervendamise ja uurimisega tegelenud mitmel pool maailmas rohkem kui 30 aastat. Oma kogemusest lähtuvalt on ta välja arendanud trauma ja stressi vabastamise praktikad (Trauma Realising Execises- TRE)
TRE koosneb harjutuste komplektist, mis aitavad vabastada kehast sügavaid pingeid, äratades keha poolt kontrollitava lihaste värisemisprotsessi, mida nimetatakse neurogeeniliseks lihasvärinaks. Meetodi unikaalsus seisneb selles, et värisemine saab alguse sügaval keha keskmes asuvaist nimme-niudelihastest. Õrnad värinad kanduvad väljapoole piki selgroogu, vabastades pinged  ristluust pealuuni.
TRE harjutused kujutavad endast lihtsaid venitusi ja neid kasutatakse selleks, et õrnalt stimuleerida iseeneslikke lihasvärinaid. Kui harjutused on peale korduvaid sessioone ära õpitud ja selgeks saadud, võib soojendusharjutusi kiirendada või asendada tavapäraste harjutustega, mida sa nagunii teed, nt käimine, jooga vms. Seega  muutub TRE kiireks ning efektiivseks püsiva lõõgastuse saavutamise meetodiks.
Tuhanded inimesed üle kogu maailma kasutavad TRE-d kui üha populaarsemaks muutuvat efektiivset tööriista, vabastamaks kroonilist traumeerivat stressi, füüsilisi pingeid ja emotsionaalseid traumasid, mis paratamatult kaasnevad argipäevasündmuste survega.
See meetod on tõestanud oma töökindlust leevendades stressi ja kõikvõimalike traumaatilisi sündmusi ning  stressist põhjustatud erinevaid hädasid nagu madal energiatase, ärevus, unehäired  jne.
Inimesed, kes on regulaarselt hakkanud TRE meetodit rakendama oma igapäevases elus on täheldanud alaselja valude vähenemist või selle kadumist, unetuse taandumist ja unereziimi teket, ärevuse ja paanikahoogude vähenemist, seedesüsteemi talitluse parenemist, menstruatsiooni valude vähenemist, energia taseme tõusu, ründavate ja agressiivsete reageeringute pehmenemist, kehakaalu vähenemist, positiivset  mõju seksuaalsusele – orgasmide sagenemise ja nende ajalise kestuse pikenemise näol.
Mulle endale meeldib selle meetodi puhul see, et seda on võimalik ca 3-4 kohtumise puhul sertifitseeritud treeneri juhendamisel  selgeks õppida ja kasutada kogu ülejäänud elu toetades seeläbi enda keha ja vaimu : – )
TRE meetod pole lihtsalt harjutuste kogum see sisaldab  ka oskusi enda  reageeringute ja tundeseisunditega toimetulekuks harjutusi  tehes ja elus sarnaste mustritega kokku puutudes.
Oma enam kui 10 aastat kestnud terapeudi töökogemuse põhjal olen saanud aru, et trauma ja stressi käsitlemisel neist ainult rääkimine viib meid vähe edasi. Tervendamise protsessi peab olema haaratud ka keha.
Saad TRE meetodi kohta vaadata lisa kanal 2 Reporteri saates kajastatud videolõigust siit:http://algallika.ee/video/trevideo.html

pühapäev, 18. august 2019

Süsteemne Pereteraapia

Süsteemsest pereteraapiast lähtudes vaadeldakse inimest tema peresüsteemis, analüüsitakse suhteid ja nende mõju kaebuste, sümptomite või probleemide kujunemisele ja säilimisele. Eesmärk on kliendi ja tema pereliikmete vahelise kommunikatsiooni mõjutamine kaebuste, sümptomite ja probleemide leevenemiseks.

reede, 16. august 2019

Psühhodünaamiline Psühhoteraapia

Psühhodünaamiline psühhoteraapia on kliinilise psühholoogia haru, mille eesmärgiks on jõuda inimese psüühika alateadliku osa mõistmiseni, seega sarnaneb see psühhoanalüütilise lähenemisega. Rohkem kui teised süvapsühholoogia meetodid rõhutab psühhodünaamiline teraapia kliendi ja terapeudi omavahelise suhte olulisust. Oma lähenemiselt on see teraapia pigem eklektiline ja kaasab mitme koolkonna tehnikaid. Psühhodünaamilist teraapiat kasutatakse nii individuaalse, grupi- kui ka pereteraapia puhul.

Ajalugu
Psühhodünaamilise teraapia põhimõtteid tutvustas esimesena Saksa teadlane Ernst Wilhelm von Brücke oma 1874. aastal avaldatud raamatus "Lectures on Physiology". Brücke võttis oma kirjutises eeskuju termodünaamikast, mis väidab, et kõik elavad organismid on energia süsteemid, mida juhib energiasäästuprintsiip. Samal aastal juhendas Brücke Viini Ülikooli esmakursuse arstitudengit Sigmund Freudi. Hiljem liitis Freud tolleaegse uue kontseptsiooni "dünaamilisest" psühholoogiast enda psühholoogiakohaste vaadete sekka. Hiljem on psühhodünaamilist lähenemist täiendanud Carl Jung, Alfred Adler, Otto Rank ja Melanie Klein.

Lähenemine
Valdav osa psühhodünaamilisest lähenemisest väidab, et inimeses eksisteerivad halvasti kohanenud funktsioonid ning vähemalt osaliselt on need alateadvuslikud. Eeldatav halvasti kohanemine areneb juba varases eas ja tasapisi hakkab igapäeva elus dissonantsi põhjustama. Psühhodünaamilised teraapiad püüavad alateadvuslikud konfliktid üles leida ja neile ka lahenduse leida (et sümptomid kaoks). Esmalt sekkub psühhodünaamilise suuna terapeut muret tekitava funktsiooni reguleerimisse, seejärel aitab kliendil düsfunktsiooni mõista ja siis proovitakse koos muutustele mõelda. Enim kasutatavad psühhodünaamika tehnikad on vabad assotsiatsioonid, vastupanu ja läbipaistvuse leidmine, valusate mälestuste ja keeruliste muredega töötamine, katarsis ja tugeva terapeutilise suhte loomine.

Põhimõtted ja tunnused
Olgugi et psühhodünaamikal võib olla mitmeid vorme, on neil ka ühisosa

Keskseks psüühikasisesed ja alateadvuslikud konfliktid ning nende mõju inimese arengule

Usutakse, et kaitsemehhanismid toimivad selleks, et sisemisi psühholoogilisi struktuure konflikti eest kaitsta

Seisukoht, et psühhopatoloogia areneb eeskätt just varase lapsepõlve kogemustest

Seisukoht, et inimese suhted kujundavad sisemisi ettekujutusi kogemustest

Uskumus, et elulised probleemid tulevad esile ka kliendi-terapeudi suhte puhul (läbipaistvuse ja vastupanu näol)

Kliendi sisekonfliktide mõistmisel tuginetakse vabade assotsiatsioonide meetodile

Keskendutakse läbipaistvuse, kaitsemehhanismide ja sümptomite tõlgendamisele ja muredega hakkamasaamisele

Teraapia edu põhineb läbinägelikkusel