Otsing sellest blogist

UUS!!!

Palumetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Palumets  on pohla ...

teisipäev, 31. märts 2020

Keldi Kunst


Kullast ketassõlg 4. sajandist eKr, Auvers-sur-Oise, Val-d'Oise
Keldi pronksnaast Prantsusmaalt La Tène'i kultuurist, 300.-280. aastatest eKr
Briti saartelt pärit rooma-keldi pronkspeegli (nn Desborough' peegel) tagakülg, 50. a eKr – 50. aastad
Keldi kunst on keldi hõimude loodud kunst Kesk- ja Lääne-Euroopas ajavahemikus 5. sajandist eKr kuni selle hääbumiseni Euroopa mandriosas gallo-rooma kultuuri mõjul meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Briti saartel olid keldi kunsti ajalised piirid teised, seal loetakse keltide kunsti kujunemist alates 250. aastatest eKr ja see püsis elujõulisena 8.–9. sajandini, sulades iiri-anglosaksi kunsti sisse (nn insulaarstiil).

Üldised jooned

Keldi kunsti iseloomustab keeruka spiraalornamendi rohke kasutus, taimed ja loomad stiliseeriti peaaegu abstraktseteks mustriteks, enamikul kujutaval kunstil arvatakse olevat sümboolne tähendus. Briti saarte keltide kunstile on iseloomulik elegantne spiraal-, hiljem ka põimornamentika ja fantaasiaküllane abstraheeritud figuurikäsitlus.
Kõrgel tasemel oli metallide töötlemise oskus ja metallehistöö, iseloomulik kaunistus on tugevalt reljeefsed kumerduvad nupud ja spiraalselt keerduvad vormid. Kulda, hõbedat, pronksi ja rauda kasutades valmistati peenelt töödeldud ehteid, relvi, nõusid ja muid tarbeesemeid. Dekooriks kasutati granaate, värvilist klaasi ja emaili.

Periodiseering

Periood, mil keldi kunsti omapärased jooned kõige selgemini avalduvad, on rauaaegne La Tène'i kultuur. Selle mõjutajateks arvatakse olevat Euroopa varase rauaaja Hallstatti kultuur, mida kunstiajalooliselt veel ei loeta keldi kunstiks, etruski kunst ja kreekapärane kunst Itaalias[2]. Keldi kunsti Briti saartel valitsenud hilisperiood jääb varakeskaega ja seob endasse tugevad varakristliku, rahvasterännuaegse ja viikingite kunsti mõjud.

Hallstatti periood

Erinevalt lingvistidest ja arheoloogidest ei loe kunstiajaloolased Hallstatti kultuuri kunsti veel keldi kunsti alla, kuna selles puuduvad selgelt hilisemale keldi kunstile tüüpilised jooned. Hallstatti kultuuri esemeid iseloomustab pigem geomeetriline kui kõverjoontest ornament, kuid sarnaselt hilisemale keldi kunstile on ornament keerukas ja täidab kogu olemasoleva ruumi.

La Tène'i periood

La Tène'i kultuur oli jätkuks Hallstatti kultuurile. Selles elas edasi vana abstraktne ornamentika, kuid uue elemendina lisandus spiraalimotiivi kasutus. Üha enam mõjutas keltide ainelist kultuuri etruskide ja kreeklaste kunst. Ehete ja tarbeesemete ornamentika ning viimistlus olid nüüd palju peenemad ja keerukamad kui eelnenud perioodil. Tehnoloogias lisandusid mitmesugused panustehnikad, eelkõige värviline emailkaunistus. Vahemeremaade kunstist lisandusid ornamenti palmeti-, viinapuuväädi- ja anteemionimotiivid, mis aga kujundati keldipäraselt ümber abstraktselt spiraalidena ja kõverjoontena keerduvaks joonornamendiks. Samuti paigutati esemetele Vahemere maade kaudu omaks võetud idamaiseid looma- ja maskimotiive. Figuraalsetel kujutistel on keldipäraseks elemendeks silma tugev rõhutamine suurendatult ja ette kumerduva vormiga.

Näiteid Mandri-Euroopast

Näiteid Briti saartelt

Rooma-järgne periood

Keldi kunsti Rooma-järgne periood, mida loetakse juba kuuluvaks varakeskaegse kunsti alla, kestis umbes 700 aastat 5. sajandist kuni romaani kunsti väljakujunemiseni 12. sajandil. Iirimaal ja osal Britanniast kestis rauaaegne La Tene'i kunst katkematult 7. sajandini, kristluse saabumisega piirkonda 7. sajandil lisandusid hilisantiigi ja germaanlaste kunstitraditsiooni mõjud. Kujunenud iiri-anglosaksi kunsti kuldaeg oli 8.-9. sajandil, viikingite invasioon lisas sellele tugevaid skandinaavia mõjusid. Keldi kunsti traditsioon hääbus lõplikult normannide vallutusega 12. sajandil.

Järelkajad hilisemas kunstis

1904. aastal välja antud, Iiri muistendite kangelase Cuchulainni lugu jutustava raamatu kaas on kaunistatud tegelikult vanaskandinaavia Urnesi stiilis loomornamendiga, mida kunstnik on pidanud muistsete keltide omaks
Keldi kunsti mõjusid leiab Euroopa varakristlikus ja varakeskaegses kunstis, kõige rohkem iiri-anglosaksi kunstis, eriti raamatumaalis 7.–9. sajandil. Iiri-anglosaksi kunst omakorda mõjutas Mandri-Euroopas merovingide kunsti ja osa Karolingide-aegsete käsikirjakoolkondade kaudu romaani kunsti kiviraidkunsti, metallehistööd ja raamatumaali.
Huviga keldi kirjanduse vastu 19. ja 20. sajandil (Celtic Revival) ja keldi päritolu rahvaste tärkava rahvusliku liikumisega tõsteti kujutavas ja dekoratiivkunstis fookusesse varakeskaegsed keldi kunsti motiivid. Peamisteks olid põimornament ja loomornament, kuid ka spiraalimotiivid ja muud endisaegsed sümbolid ja figuurikäsitlus, mis laenati iiri-angosaksi käsikirjade dekoorist (seda tunti toona paremini kui varasemat keldi kunsti). Loomornament ja põimornament kuuluvad tegelikult keltide kunsti jooni germaanlaste kunstiga ühendava iiri-anglosaksi kunsti juurde. Tänapäeval esitletakse sageli põimornamenti eksitavalt kui midagi keldi kunstile ainuomast (nn keldi sõlm, keldi rist jm), pööramata tähelepanu asjaolule, et see oli varakeskajal samavõrra oluline germaanlaste ja viikingite kunstis.

esmaspäev, 30. märts 2020

Barokkkunst Venemaal

Barokk Venemaal
  • Barokk oli esimene Lääne-Euroopa kunstistiil Venemaal
  • Uues pealinnas Peterburis ehitati palju selles stiilis hooneid
  • Tuntuim arhitekt Bartolomeo Rastrelli, tema tööd: Talvepalee, Smolnõi kloostri kirik Peterburis, Katariina loss Tsarskoje Selos 

reede, 27. märts 2020

Barokkkunst Hispaanias

Barokk Hispaanias

  • barokk tõi kaasa skulptuuri senisest suurema eluläheduse, mis ulatus naturalismini
  • kujude näod maaliti ilusaks, silmad tehti mõnikord isegi klaasist, vahel lisati päris riided ja juuksed
  • Diego Velazquez
    - suurim realist
    - usuliste teemade asemel maalis kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene
    - mütoloogilisele teemale andis olustikulise tähenduse "Vulcanuse sepikoda"
    - "Õuedaamid"
    - eeskujuks Caravaggio, kuid on varjundirikka, värvikam, heledam ja õhulisem 

BAROKK HISPAANIAS


17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Rahva hulgas säilis siiski vabadusvõitluse vaim, sellest tulenesid ka suunad ja impulsid hispaania kunstile.


Kunstis ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused. Seega polnud kunst reaktsiooniline ega äärmuslik. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle.  Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust.


arhitektuur



Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised (kus sisekujundust võib pidada siiski suhteliselt äärmuslikuks).

(www.htg.tartu.ee/merill/ku3/00.../01.BAROKK.doc)





 MAALIKUNST

● Hispaania maalikunsti arengu tipule viinud meistrite arv on suhteliselt väike.

● Temaatika on võrdlemisi ühekülgne ja piiratud – viljeletakse SAKRAALMAALI ja PORTREED, muud žanrid jäid tahaplaanile. Kuid nendel kahel alal olid hispaanlased ületamatud.


● EL GRECO (1541-1614)

Hispaania maalikunsti suurajastu teerajaja.

● Õppis lühikest aega Tiziani ateljees, sai mõjutusi ka Tintorettolt.

● 1577. aastal asus Toledosse töötama.

● El Greco looming on omapärasemaid nähtusi kunstiajaloos. Tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia koloriidi. Ta lõi äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on palju ühist moodsa ekspressionismiga.

● El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned:

 irratsionaalsus, omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus

 rahutu, süngelt ekstaatiline ja pidulik meeleolu

 portreed, figuraalsed kompositsioonid usuteemadel. (Sageli sügav usu- ja leinatunde väljendus)

 vertikaalsusetaotlus – figuurid pikaks venitatud, väikeste peadega, teatav ebakindlus poosides

 julgelt karakteriseeritud inimtüübid

 kompositsioon tundub katkendlik, ruumikujundus ebamäärane

 omane külmade toonide domineerimine, leegitsevad värvid – külm kollane ja sinine, punane ja roheline; rahutu valgus

  pintslilöök pastoosne ja vaba

 portreedes on El Greco peenetundeline, kuigi subjektiivne; kujutatud isikud näivad rangete, kinniste ja külmadena.


● Teoseid: „Kristuse lahtiriietamine“, „Krahv Orgazi haudapanek“, „Kardinal-inkvisiitori portree“, „Toledo äikeses“.


wpe130.jpg (9180 bytes)    wpe131.jpg (13893 bytes)  


DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660)

Peetakse kuulsaimaks hispaania kunstnikuks, nn. „tagasihoidliku baroki“ esindaja. V. sündis Sevillas, mis oli tollal Hispaania tähtsaim kunstikeskus.

● Juba 20. aastaselt oli ta leidnud oma stiili, mille iseärasuseks oli kõige otsekohesem ja võltsimatum loomutruudus ning naturalism.

● 1623. a. asus Hispaania kuninga Felipe IV õukonda kunstnikuks, kus maalis rea kuninga ja õukonna portreesid. Need on teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja väga veenvas laadis. Tumedad figuurid asetuvad heledale siledale tagaplaanile.

● Aastal 1629 esimene mütoloogiline teos „Joodikud“. Velazquez saab inspiratsiooni antiikmütoloogiast ja külaelust. See on realistlik, grupiportreed ja žanripilti meenutav realistlik maal.

● Tutvub Itaalias Tintoretto loominguga, mille mõjuna pöördub puhtmaalilise käsitlusviisi juurde, loobub detailsest joonistusest ning lihtsustab kõike viimase võimaluseni, sulatab üksikasjad kokku. Pintslitehnika on lai ja voolav. Saavutab haruldase meisterlikkuse atmosfääri kujutamisel; valgus ja õhk saavad tähtsaimateks vahenditeks kompositsioonilise terviku saavutamisel.

● Uues laadis on teosed „Vulcanuse sepikojas“, „Infant Baltasar Carlos“ (barokne kompositsioon). Ajalooline maal „Breda alistumine e. piigid“ (mõõtmeilt suurim V. töö).

● „Paavst Innocentius X portree“ (a. 1650) – annab edasi paavsti despootliku ja jõhkra ilme suure naturalismiga.

● Elu viimane periood väga produktiivne. Mütoloogilised maalid, nt. „Veenus peegliga“, ja palju õukonnategelaste portreesid.

● Suurimaks meistriteoseks peetakse kahte kompositsiooni „Ketrajad“ ja „Õuedaamid“ (1657). „Õuedaamid“ on maal, kus puuduvad lokaaltoonid; teose mõju on rajatud peamiselt õhu ja valguse peenete nüansside tabamisele. Sama problemaatika ka „Ketrajates“.

● Velázquez on olnud suurim 19. sajandi maalikunsti mõjutaja.
  Diego Velázquez, Queen Isabel, Standing, 1631-1632, oil on canvas, 207 x 119 cm (Private collection)


 Bartolomé Esteban MURILLO (1618-1682)

Geniaalseim hispaania meister Velázqueze kõrval.

● Loomingus kaks poolust:

1. pealiskaudne ilu otsimine ja idealiseerimine. Altarimaalid Maarja emakssaamise teemal – nn. eostusstseenid. Toonitab usulist andumist ja  härdust.

2. täiesti realistlik, elulähedane ja naturalismi kalduv stiil.

Žanrimaalidest  on väga tuntud realistlikud teosed Hispaania tänavapoistest „Melonisööjad“, „Täringumängijad“.

● Koloriit soe, vormikäsitlus ümar ja voolav; teosed kerged, õhulised ja uduses stiilis.



wpe132.jpg (6740 bytes) 


 FRANCISCO ZURBARÁN (1598-1664)

Velázqueze kõrval suurim realist hispaania maalikunstis, samas suhteliselt ühekülgne. Tema maalides valitseb karge ja askeetlik põhitoon. Neil kujutab ta alati pühakuid ja munkasid, selles mõttes on ta kõige hispaanialikum kõigist hispaania kunstnikest.



Skulptuur



Täiesti erandlikku skulptuurilaadi harrastati 17. sajandil Hispaanias. Sealsetele värvitud puuskulptuuridele lisati suurema loomulikkuse saavutamiseks klaassilmad ja kristallpisarad ning mõnikord pandi kujudele isegi päris riided selga.

(http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/barokk.htm)