.jpg)
Sisukord
Üldised jooned
Keldi kunsti iseloomustab keeruka spiraalornamendi rohke kasutus, taimed ja loomad stiliseeriti peaaegu abstraktseteks mustriteks, enamikul kujutaval kunstil arvatakse olevat sümboolne tähendus. Briti saarte keltide kunstile on iseloomulik elegantne spiraal-, hiljem ka põimornamentika ja fantaasiaküllane abstraheeritud figuurikäsitlus.Kõrgel tasemel oli metallide töötlemise oskus ja metallehistöö, iseloomulik kaunistus on tugevalt reljeefsed kumerduvad nupud ja spiraalselt keerduvad vormid. Kulda, hõbedat, pronksi ja rauda kasutades valmistati peenelt töödeldud ehteid, relvi, nõusid ja muid tarbeesemeid. Dekooriks kasutati granaate, värvilist klaasi ja emaili.
Periodiseering
Periood, mil keldi kunsti omapärased jooned kõige selgemini avalduvad, on rauaaegne La Tène'i kultuur. Selle mõjutajateks arvatakse olevat Euroopa varase rauaaja Hallstatti kultuur, mida kunstiajalooliselt veel ei loeta keldi kunstiks, etruski kunst ja kreekapärane kunst Itaalias[2]. Keldi kunsti Briti saartel valitsenud hilisperiood jääb varakeskaega ja seob endasse tugevad varakristliku, rahvasterännuaegse ja viikingite kunsti mõjud.Hallstatti periood
Erinevalt lingvistidest ja arheoloogidest ei loe kunstiajaloolased Hallstatti kultuuri kunsti veel keldi kunsti alla, kuna selles puuduvad selgelt hilisemale keldi kunstile tüüpilised jooned. Hallstatti kultuuri esemeid iseloomustab pigem geomeetriline kui kõverjoontest ornament, kuid sarnaselt hilisemale keldi kunstile on ornament keerukas ja täidab kogu olemasoleva ruumi.
Kuldne kaelavõru Austriast, hilisest Hallstatti ajast umbes 550. aastast eKr
Loomakujudega ja ripatsitega fiibula
Kullast jalatsikaunistused Hochdorfi pealikuhauast umbes 500. aastatest eKr
Savinõu Heuneburgist Saksamaalt
Imporditud Kreeka krateer Vix' krateer, hauapanus Prantsusmaalt Vix'st, 480. aastad eKr
Lõvikäppadega ja tiivuliste hobustega kaelavõru (torc) Vix' hauast ühendab keldi vormid ja antiikse dekoori
La Tène'i periood
La Tène'i kultuur oli jätkuks Hallstatti kultuurile. Selles elas edasi vana abstraktne ornamentika, kuid uue elemendina lisandus spiraalimotiivi kasutus. Üha enam mõjutas keltide ainelist kultuuri etruskide ja kreeklaste kunst. Ehete ja tarbeesemete ornamentika ning viimistlus olid nüüd palju peenemad ja keerukamad kui eelnenud perioodil. Tehnoloogias lisandusid mitmesugused panustehnikad, eelkõige värviline emailkaunistus. Vahemeremaade kunstist lisandusid ornamenti palmeti-, viinapuuväädi- ja anteemionimotiivid, mis aga kujundati keldipäraselt ümber abstraktselt spiraalidena ja kõverjoontena keerduvaks joonornamendiks. Samuti paigutati esemetele Vahemere maade kaudu omaks võetud idamaiseid looma- ja maskimotiive. Figuraalsetel kujutistel on keldipäraseks elemendeks silma tugev rõhutamine suurendatult ja ette kumerduva vormiga.Näiteid Mandri-Euroopast
Savinõu kuldpealistis Vahemere maadelt laenatud motiivistikuga, Saksamaa, u 420. a eKr
Ehiskiiver Agris'st Prantsusmaalt, u 350. a eKr
Triskelete ja paisutatud kõverjoontega kaunistatud mõõgatupp Neuchâtelist, 1.–3. sajand eKr
Jumal Cernunnost kujutav reljeefdetail hõbedast Gundestrupi katlalt, 200.–300. a eKr
Rooma-keldi pronksnaast, 1.–3. sajand
.jpg)
Näiteid Briti saartelt
Battersea kilp, rohkem iluasi kui võitluseks, Inglismaalt 350.–50. aastatest eKr
Plastilises stiilis Wandsworthi kilbi kupal, u 200. a eKr
Unikaalne Waterloo kiiver, ilmselt mitte lahingus kandmiseks, 150.–50. aastad eKr
Kullast kaelavõru Snettishami aardeleiust, 1. sajand eKr
10 cm pikkune hobusepead kujutav pronksnaast, 1. sajand
Keldipärase ornamendiga emailkaunistus pronksnõul Staffordshire'ist, 2. sajand
.jpg)
Rooma-järgne periood
Keldi kunsti Rooma-järgne periood, mida loetakse juba kuuluvaks varakeskaegse kunsti alla, kestis umbes 700 aastat 5. sajandist kuni romaani kunsti väljakujunemiseni 12. sajandil. Iirimaal ja osal Britanniast kestis rauaaegne La Tene'i kunst katkematult 7. sajandini, kristluse saabumisega piirkonda 7. sajandil lisandusid hilisantiigi ja germaanlaste kunstitraditsiooni mõjud. Kujunenud iiri-anglosaksi kunsti kuldaeg oli 8.-9. sajandil, viikingite invasioon lisas sellele tugevaid skandinaavia mõjusid. Keldi kunsti traditsioon hääbus lõplikult normannide vallutusega 12. sajandil.Järelkajad hilisemas kunstis
1904. aastal välja antud, Iiri muistendite kangelase Cuchulainni lugu jutustava raamatu kaas on kaunistatud tegelikult vanaskandinaavia Urnesi stiilis loomornamendiga, mida kunstnik on pidanud muistsete keltide omaks
Huviga keldi kirjanduse vastu 19. ja 20. sajandil (Celtic Revival) ja keldi päritolu rahvaste tärkava rahvusliku liikumisega tõsteti kujutavas ja dekoratiivkunstis fookusesse varakeskaegsed keldi kunsti motiivid. Peamisteks olid põimornament ja loomornament, kuid ka spiraalimotiivid ja muud endisaegsed sümbolid ja figuurikäsitlus, mis laenati iiri-angosaksi käsikirjade dekoorist (seda tunti toona paremini kui varasemat keldi kunsti). Loomornament ja põimornament kuuluvad tegelikult keltide kunsti jooni germaanlaste kunstiga ühendava iiri-anglosaksi kunsti juurde. Tänapäeval esitletakse sageli põimornamenti eksitavalt kui midagi keldi kunstile ainuomast (nn keldi sõlm, keldi rist jm), pööramata tähelepanu asjaolule, et see oli varakeskajal samavõrra oluline germaanlaste ja viikingite kunstis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar