Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rohusoometsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. 2.2. Rohusoometsad ...

teisipäev, 22. veebruar 2022

Austria Uusajal

Austria

1848. aasta rahutustega oli Metternich sunnitud tagasi astuma ning vana keiser Ferdinand I oli sunnitud trooni loovutama trooni vennapojale Franz Josephile, kes jäi keisriks 1916. aastani. Noor keiser oli konservatiivne ning muutusi ei pooldanud. Palus Venemaalt abi ning Paškevitš aitas tal Ungaris korra jalule seada ja Lajos Kossuti alla suruda.
Peaministriks/kantsleriks algul Schwarzenberg, tahab Austriast taas Saksa ülemvalitsejat teha. 1850 saavutabki Vene abiga Olmützi "alanduse", kus Saksa Liit vanal kujul taastatakse. Edasist üritust Saksamaad Austriale allutada pärsib aga Preisi vastuseis, keda pärast Krimmi sõda hakkab toetama Venemaa kuna Austria oli vastaspoolel. Tegudes ei võtnud ta aga selget hoiakut ning jäi võõraks mõlemale leerile. Sisepoliitikas domneeris Bachi neoabsolutism (alates 1852).
1859. kaotas Austria Lombardia, sest Piemonte-Prantsuse liit lõi nende vägesid - senine poliitika sattus sügavasse kriisi ja Bach astus tagasi.
Keisril oli üldine suund otsida valitsusjuhte, kes suudaks probleemid lahendada, endal on ideid vähe. 1866. aasta sõda tõi impeeriumi kõik valulikud küljed välja. (Franz Joseph püsis "tänu oma skeleti raskusele")
Sisevastuolud, kuna rahvuslus üha tõuseb. Ungarlased on eriti aktiivsed, juhiks Ferenc Deak. Propageerib kaksikmonarhia ideed. 1860 püütakse asja lahendada konservatii´vse Oktoobridiplomi abil: rohkem õigusi kohalikele maapäevadele. Aga sellega ei ole keegi rahul, eriti ungarlased. Nii siis uus üritus: 1862 Veebruaripatent, mis püüab olla liberaalne. Aga jälle on ungarlased ja mitmed teised vastu. Nüüd otsustab Franz Joseph valitseda konservatiivselt ja püüda taas Vene-Preisi toetust. Aga Bismarck talle seda eri anna, ehkki kavaldab: 1864 ühissõda Taani vastu. Sealt sai Austria endale Holsteini, mis asub Preisi valduste keskel.
Nüüd provotseerib Bismarck konflikti ja 1866 otsustav sõda, kus Austria vastu Preisi ja Itaalia. Preisi purustab paari nädalaga Saksa väikeriigid ning seob nad endagas, kasutades Prantsusmaa-hirmu. Austria saab aga Königgrätzi lahingus lüüa. Sõlmitakse Praha rahu, millega Saksa Liit kaob ning Austria jääb Saksamaa ühinemisprotsessist kõrvale. Austria solvunud, et Prantsusmaa teda Preisi vastu ei aidanud ja seetõttu jääb Preisi-Prantsuse sõjas (1870-71) neutraalseks.

Austria-Ungari kaksikmonarhia

1867 sõlmitakse Ausgleich, millega Deaki unistus täitubki: luuakse Austria-Ungari kaksikmonarhia: Franz Joseph nii Austria keiser kui Ungari apostellik kuningas. Ungarile laialdane siseomavalitsus ning maksud ja parlament jne, ühtne on armee (kaiserlich und köninglich) ning tollisüsteem, mille üle iga 10 aasta tagant vaidlema hakatakse.
Hiljem kavaldab Bismarck taas ning tal õnnestub sõlmida Kolmekeisriliit (Vene, Austria, Saksa 1873). 1879 seotakse Preisi-Austria veel Zweibundi kaudu: vihavaenlastest said lähimad liitlased. Liit on kaitseotstarbeline ehk ei toeta Austria ambitsioone Balkanil. Sellest aga ka suurimad vastuolud Venega, kes ka Balkanit endale tahab. Bismarck suudab nad mõneks ajaks lepitada ning Vene möllab Kesk-Aasias ning Kaug-Idas, kus satub konflikti nii Inglismaa kui Jaapaniga. Välisministriks on Austrial ungarlane Andrassy, kes on Saksa-meelne ja Vene-vastane.
1879-94 on Austria kantsler Taffe, kes on keisri sõber ja osav poliitik, keiser tahtis et ta valitseks. Suudab sisevastuolusid ohjeldada, toetudes lääneslaavlastele ja lubades üksteist välistavaid asju ("balansseerib kõigil jõududel, hoiab nende vahel pinget"). Lõpuks kukub ta aga, kuna ei suuda lahendada sloveeni koolide küsimust, millele saksa rahvuslased vastu on. Rahvuslus hakkabki üha enam Austriat halvama. Ungaris asi lihtne: ungarlased puldis ja muudkui madjariseerivad (ei lase teistel rahvustel suudki lahti teha). Aga Austria-osas on probleeme palju. Tsehhid, sloveenid, poolakad jne Sakslased ise ka möllavad keskvõimu vastu. Parlament muutub töövõimetuks, kuna kõik nõuavad seal vaid oma õigusi taga. Nii valitseb tegelt keiser oma vetote ja erakiordsete seaduste kaudu.