Otsing sellest blogist

UUS!!!

Laanemetsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. Laanemetsad Laaneme...

teisipäev, 23. aprill 2024

Fotograafia ajalugu

Fotograafia – ajalugu

Mis on fotograafia?

Fotograafia tuleb kreekakeelesetest sõnadest phōs (valgus) ja gràphein (kirjutama). Enne kui jõuti sõnani fotograafia, siis eesti keeles kandis see näiteks nime päewapilt (1869) ja walgusepilt (1910). Tehnoloogia arenguga on mõistet täpsustatud kuid põhimõte on sama – valguse abil pildi saamine.

Põhimõtted olid sellest juba ammu teada, kuid 19.sajandil suudeti neid alles realiseerima hakata ning samal ajal hakkas arenema ka Eesti fotograafia ajalugu. Vaatame lühidalt, mis on toimunud enne digitaalajastut.

Fotograafia eellugu

Esimese pildini jõudmine polnud üldsegi lihtne. Kogu areng algas tegelikult juba 5.saj e.Kr. Vana-Hiinas, kui kirjeldati kujutiste peegeldumist läbi väikeste aukude. Nimelt läbi avause paistev valgus tekitas vastasseinale väljaspool ruumi oleva kujutise. Seda seadet nimetati camera obscura.

digifoto_01

Antud seadet saab juba vabalt kutsuda fotoaparaadiks. Hiljem täiendati seda lisaks objektiividega, mis muutis pildi selgemaks. Pildi teravussügavuse parandamiseks lisati diafragma ning pilt keerati otseks peeglite abil.

 

Fotograafia sünd

Nüüd, kus oli optiline seade pildi tekitamiseks, oli vaja leida moodus selle salvestamiseks. Esimene kes sellega hakkama sai oli Nicéphore Niépce, kellelt pärineb varaseim säilinud foto (“Vaade aknast Le Gras’s” 1826).
02.jpg

Foto loomisel kasutati tehnikat, mida kutsuti heliograafiaks ning kogu protsess võttis aega 8 tundi.

Pärast seda on paljud keemikud, füüsikud ja muud huvilised hulga vaeva näinud, et jäädvustada fotosid. Märksõnad vahepealsetest leiutistest võiks olla esimene foto paber, märg- ja kuivplaatmenetlus. 1889. aastal leiutati tselluloidil põhinev rullfilm ning seda hakkas edukalt ära kasutama Eastman Kodak Company. Nimelt paiskasid nad 1888.a. müüki fotoaparaadi “Kodak”.

Selliste kaamerate turule tulek andis hea võimaluse teha pilti kilma tehnoloogiat mõistmata. Tegemist oli lihtsalt karbiga, millel oli fikseeritud fookusega objektiiv. Ostes kaamera, oli sellesse juba filmirull paigutatud. Kui kasutaja oli pildid ära teinud, pidi ta lihtsalt kaamera tagasi ettevõttesse saatma, kus tehti fotod ning varustati uue filmirulliga. Eriti populaarseks said antud põhimõttel töötavad Brownie kaamerad, mida kasutati isegi veel 1960-ndatel.

03.jpg

Esimesed loodud fotod olid must-valged. Värviliste fotode tegemisest räägiti juba 1861 aastal, kuid esimese tõsiselt võetava tehnikani jõudsid filmimehed Auguste ja Louis Lumiére 1907. aastal. Esimene värvifilm anti välja alles 1935. aastal (Kodachrome).

04.jpg