Elu ei pea olema raske!

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

täpselt nii. Elu võib olla ka kerge. Selleks tuleb ebavajalikest asjadest ja tegudest lahti lasta. Ning see on mõnikord raske. Eriti siis kui sul puuduvad sellel teekonnal toetajad ning lähedased töötavad sellele vastu. 

Selleks, et elu oleks kerge, tuleks suhelda nende inimestega, kes sind alati toetavad. Sellised inimesed tunneb ära selle järgi, et aitavad sind alati, kui sul on neid vaja (ja kui nad sinust liiga kaugel ei ole). 

Lahti tuleks lasta alati pahadest, kibestunud ja vaenulikest inimestest. Ehk tegelikult kõigist, kes sind ei toeta või ei ole näidanud üles huvi sinu ja/või sinu tegevuste vastu. Sama tuleb teha ka nendega, kes töötavad sinu plaanidele vastu ja nendest, kes ei hooli millestki peale omakasu. 

Enamikel juhtudel pole kasu ka nendest inimestest, kes ainult räägivad, aga ise midagi ära ei tee. Kuid mõnikord nad tahavad sellega öelda, et sa teda lihtsalt natukene aitaksid. Viimati mainitud juhul, pead sa lihtsalt tema heaks midagi tegema või lahenduse välja pakkuma ning edasi läheb juba nagu lepase reega. 

Pea meeles!

Üldiselt soovivad inimesed ikkagi üksteisele head. Seetõttu soovivad nad ikka üksteist aidata. Kuid tihti ei saada aru, mis on hea. Sest see, mis ühele on hea, see võib teisele halb olla. Täpselt samamoodi on ka unistuste ja plaanidega. 

Ning selle pealt on lihtne tülli minna. Ning see võib  doominoefektiga viia üksteise kahjustamisest, kes seda teab milleni. 

Kokkuvõte:

Ühesõnaga, elu ei pea olema raske. Elu võib olla väga lihtne, kui sa teed seda, mida sa armastad. Lood enda ümber positiivse ja õnneliku keskkonna (positiivsed, õnnelikud, edukad ja endaga rahulolevad inimesed). Lõikad enda küljest ära kogu negatiivsuse (katkestad sidemed negatiivsete sind mitte toetavate ja arengut pärssivate inimestega). Aitad teisi ja lased ennast aidata (inimesed, kes alati sind toetavad). Lõpetad suhtlemise nendega, kes ainult räägivad, kuid ise olukorra parandamiseks midagi ette ei võta (energiavampiirid; mõttetud inimesed).

Olgem positiivsed ning lugge ainult positiivseid uudiseid (kui üldse).

Lääne kultuuriruumist

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Kõigepealt alustame kultuuriruumidest. Kultuuriruumid on erinevate sarnaste kultuuride kogum. Kultuuriruume on mitmeid ( Ida, Lääne, Islami jne...).

Lääne kultuuriruum on suur. Seda kõike tänu kolonialismile (mis oli väga halb, sest hävitas kultuure). Lääne kultuuriruum on peaaegu kõikides arenenud riikides (välja arvatud üksikud riigid nagu näiteks Jaapan, Lõuna-Korea, Iisrael, Singapur, Araabia Ühendemiraadid). 

Lääne kultuuriruum on pidevas muutumises nagu ka kõik teised maailma kultuurid ja kultuuriruumid.

Tegelikult on see juba väga palju muutunud.

Ajalugu:

Lääne kultuuriruumi ajalugu:

Kõik algas mesopotaamias, Eufrati ja Tigrise jõgede vahelisel alal (tänapäeval Iraak). Seal loodi Hammurapi seadustekogu, mis sai aluseks Rooma õigusele, mis omakorda on tänapäevase Lääne kultuuriruumi seaduste alustala. 

Antiikajal sündis Kreekas, Ateenas esimene demokraatia. Samast linnast tulid ka filosoofid ja kirjanikud, kes kirjutasid mõtteid, valemeid ja teoseid, mis on saanud hiljem lääne kultuuris oluliseks (Sokrates, Platon, Aristoteles jne...). Näiteks "Kuningas Oidipus" ja Pytagorase teoreem.

Kreeklaste vahemere kolonisatsioon, Foiniikia kaupmehed, Vana-Rooma ja Vana-Makedoonia vallutused laiendasid Euroopa kultuuriruumi Indiani.

Iisraelis sündis üks laps keda hakati pidama jumala lapseks. Sellest sai uus usund. Kristlus, mis ühendas Euroopa ja samas lõpuks ise jagunes ning hääbus.

Renessanss - aeg mil taasavastati Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ning idamaade kultuur ning liideti need Euroopa kultuuri külge.

Euroopa kultuuriruumi laiendas kolonialism. Sellest arenes välja kapitalistlik maailmasüsteem ehk maailm, mis jaguneb kõrge ja madala majandusarengu ja elatustasemega piirkondadeks.

Teadusrevolutsioon - Tekkis lääne kultuuriruumile omane püüd teadmiste ja tõe järele. Tekkisid erinevad uued teadusharud. Tekkis palju uusi ideidja teadmisi paljudel erinevatel teadusaladel.

Valgustusajastu -  Oluliseks sai ratsionaalne mõtlemine, demokraatia, inimõigused ja teadus. Tekkis uus lääne filosoofia (Descartes, Voltaire, Immanuel Kant, Charles Montesquieu).

Prantsuse revolutsioon - Taastekkisid vabariik ja demokraatia, Tekkisid kaks poliitilist suunda: konservatiivine ja liberaalne. 

Tööstusrevolutsioon - Tekkis uus sotsiaalne klass, töölised. Tekkis võimalus toota asju kiiremini ja rohkem. Tekkisid masinad. Suurenes kaupade tootmine. Tekkis konkurents. Tekkis uus poliitiline suund sotsialism.

Esimene Maailmasõda - Kogu Euroopa muutus demokraatlikuks. Riigid hakkasid rohkem koostööd tegema. 

Woodstocki festival 1960 - (Taas)avastati erinevad seksuaal-, ja soovähemused ning muud vähemused ning asuti vähemuste riiklikule kaitsele.

Külma sõja lõpp - Infotehnoloogiline revolutsioon. Siseneti infoajastusse, Õige info omamine ja kasutamine on kõige tähtsam oskus. Tekkis uus poliitiline suund - rohelised. Suurem riikideülene koostöö. Kolooniate iseseisvumine ja uuskolonisatsioon. Massiline sisseränne arengumaadest. Sotsiaalne kaitse ja turvalisus. Teadusharude ja ideoloogiate suur üksteisele lähenemine ja jagunemine (killustumine). Parempopulismi kasv. Infovoogude personaliseerumine ja killustumine. Valeinfo levik. Internet ja info kättesaadavuse paranemine. Üha kiirenev areng ja elutempo. Internetirevolutsioonid ja -fenomenid. Globalism. Jne...

See kõik jätkub ka praegu ning läheb veel teadmata kaua aega edasi.

Suurimaks väljakutseks on praegu kliima ja planeedi ning inimkonna päästmine ning rohetehnoloogiale üleminek. Selleks tuleks ühendada paljud lahku liikunud teadusharud, muuta majandussüsteemi ning luua uusi keskkonnasõõstlikke materjale ja nendest tehtud tooteid.. Lisaks on mõnel pool probleeme ka inimeste õigustega.

Tulevikus:

Tulevikus on loodetavasti inimesed ühendaud ühte liitriiki. Elusloodus, kliima ja keskkond on päästetud ning inimesed käivad kosmoses uusi planeete koloniseerimas. Inimestele on tagatud kõik õigused ja raha on käibelt kaotatud. Inimesed teevad ainult seda, mis neile meeldib (välja arvatud üksikud, juhid). Tööd teevad robotid.

Kokkuvõte:

Lääne kultuuriruum koosneb paljudest erinevatest osadest, mis kohati on üksteisele vastandlikud. Nendeks osadeks on Ida-Filosoofia, Hammurapi seadused, Vana-Kreeka demokraatia, Kristlus, Vana-Rooma seadused, kapitalism, liberaalne demokraatia, teaduslik maailmavaade, inimõigused, võrdsus, vabadus, lääne-filosoofia, vendlus.

Tulevased teemad

Nüüdseks on lisaks varasematele teemadele läbi ka fotograafia ja aastaaegade teemad.

Üldiselt blogi algab päevablogiga (2019 jaanuaris), siis tulevad järjest psühholoogia, geograafia, pagari eriala, poliitiline ideoloogia, usuline ideoloogia, paranormaalsus, muusikateooria, muusika ajalugu, kunstiajalugu, loovus, perekonnaõpetuse teemad, majandus, loovus, Eesti ajalugu, maailma ajalugu, ühiskonnaõpetuse teemad, paranormaalsus, lennundus, ajalugu inimeste kaupa, ökoloogia, geneetika, pangandus, valitsemisvormid, kliimavöötmed, loodusvööndid, aastaajad, fotograafia. Ühtlasi ka põhikooli geograafia ja bioloogia. Aga see pole iga kord nii: mõnikord tulevad erineva teema postitused segamini. Nende vahel on ka minu isiklikke arvamusi või/ja mõtteid. Ning vahele võib tulla ka täiesti suvalisi teemasid.

Selleks, et tehtud teemadel oleks lihtsam järge pidada, teen ma (põhiliselt enda jaoks) siia veel kolm loendit: tehtud teemad, poolikud teemad ja igavesed teemad.

Tehtud teemad:

1.Päevablogi

2. Psühholoogia

3. Geograafia

4. Pagari eriala

5. Poliitiline ideoloogia

6. Usuline ideoloogia

7. Paranormaalsus

8. Muusika teooria

9. Muusika ajalugu

10. Kunstiajalugu

11. Loovus

12. Perekonnaõpetuse ja teemad

13. Majandus

14. Eesti ajalugu

15. Maailma (Põhiliselt Euroopa kultuuriruumi) ajalugu

16.Ühiskonnaõpetuse teemad

17. Lennundus

18. Ökoloogia

19. Geneetika

20. Pangandus

21. Valitsemisvormid

22. Kliimavöötmed

23. Loodusvööndid

24. Aastaajad

25. Fotograafia

Poolikud teemad:

Kõik igavesed teemad ja

1. Bioloogia

Tulevased teemad:

1. Päevablogi

2. Minu arvamused/mõtted

3. Metsandus

4. Kalandus

5. Riietumisnormide ajalugu

6. Ajalugu inimeste kaupa

7. Muu maailma ajalugu

8. Spordialad ja nende ajalugu

9. Meditsiin

10. Loodus (Eluta loodus ja Elusloodus: Loomad, taimed, seened, bakterid, viirused, protistid)

11. Jahindus

12. Arvutid ja programmeerimine

13. Muud teemad

Igavesed teemad:

1. Päevablogi

2. Minu arvamused/mõtted

3. Ajalugu inimeste kaupa

Mõtted ja ülesanded

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Tere seekord annan ma teile, lugejatele nõu. Seda postitust võiksid sa lugeda, siis  kui sa ei tea, mida oma eluga peale hakata või kui sa tahad oma unistusi täita või kui sa tunned, et sa ei jaksa enam (mida teha?). Või, siis kui sa pole oma eluga rahul ning soovid midagi muuta.

Niisiis, ma annan teile mõned nõuanded ja soovitused, aga täitma peate te need ise. Selles ma teid aidata ei saa.

Nõuanded:

1. Mõtle, mis sa teeksid, kui sa võiksid teha ükskõik mida ja miski sind ei takistaks.

Näiteks juhul, kui sa oleksid maailmas üksinda ja sul oleks kõik maailma teadmised ja oskused. Mida sa siis teeksid?

 Kas sa mõtlesid välja?

Olgu, ütleme, et mõtlesid. 

Esiteks, PANE SEE KIRJA. Kirjutamine aitab mõtteid koondada ning ühtlasi kaob võimalus, et sa selle ära unustad. 

Teiseks, alusta vaikselt, väikeste sammudega oma unistuste poole liikumist. Sinu unistuseks on see, mis sa kirja panid. 

Isegi kui sa oma unistusteni ei jõua, siis sa oled vähemalt proovinud. Ja see on juba midagi, sest paljud loobuvad unistamisest juba enne, kui nad teada saavad, mida nad tegelikult tahavad. Ning seetõttu nad ei saagi kunagi seda, mida nad tegelikult tahavad ja nad on elu lõpuni õnnetud. Või isegi kui unistavad, siis ei vii seda täide ja pärast elu lõpupoole kahetsevad seda, mida nad ei teinud, kuid oleks võinud teha ning on õnnetud. 

2. Kas sa suudad või ei suuda (midagi teha?). Mõlemal juhul on sul õigus.

Ühesõnaga see, mida ja kui hästi sa seda teed sõltub suurel määral sinust endast. See sõltub sellest kuidas sa selle tegemisse suhtud. Sinu sisekõnest (sellest, mida sa endasse sisendad) ning, tõsi küll, mõningasel määral ka loomulikest-looduslikest ja neuroloogilistest eeldustest. Väga vähesel määral sõltub see ka muudest aspektidest. Nendest kõige suurem on haridustase.

Selleks, et teada saada, milles sa oled intelligentne, täida see test.

Ning selleks, et teada saada oma väärtused, täida see test.

Pärast neid kahte testi, leia oma unistused (kui sul neid veel ei ole) ning hakka nende poole liikuma (kui sa seda veel teinud pole. Kui oled, siis liigu nende poole lihtsalt kiiremini.).

Iga unistus on eesmärk, mis tuleb täita, kuid kunagi ei tohi lõpetada unistamist ja kõrgemate eesmärkide seadmist. Elu eesmärgiks on elada elu ilma hilisemate kahetsusteta, nautida elu, olla õnnelik. See peaks olema iga inimese kõrgeim eesmärk. Lihtsamalt öeldes lihtsalt elada ja olla vajadusel olemas (Vaata ka: Elu mõte; mõtteid raamatust „Minu elu kutse"; Roland Tokko, Harald Lepisk „Minu elu kutse"

Lõpetuseks:

Lõpetuseks lisan ma siia mõned tarkuseterad, mille võiks kasutusele võtta.

1. Proovi ja katseta erinevaid asju, ainult nii saad teada oma elu kutse.

2. Ära karda ebaõnnestuda ja eksida.

LEIA OMA ELU KUTSE. OLE ÕNNELIK JA EDUKAS.

Tulevased teemad ja plaanid

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Lisaks varasematele teemadele on nüüdseks ära tehtud loodusvööndite, kliimavöötmete ja valitsemisvormide teemad.

Üldiselt blogi algab päevablogiga (2019 jaanuaris), siis tulevad järjest psühholoogia, geograafia, pagari eriala, poliitiline ideoloogia, usuline ideoloogia, paranormaalsus, muusikateooria, muusika ajalugu, kunstiajalugu, loovus, perekonnaõpetuse teemad, majandus, loovus, Eesti ajalugu, maailma ajalugu, ühiskonnaõpetuse teemad, paranormaalsus, lennundus, ajalugu inimeste kaupa, ökoloogia, geneetika, pangandus, valitsemisvormid, kliimavöötmed, loodusvööndid. Ühtlasi ka põhikooli geograafia ja bioloogia. Aga see pole iga kord nii: mõnikord tulevad erineva teema postitused segamini. Ning vahele võib tulla ka täiesti suvalisi teemasid.

Tulevased teemad:

1. Päevablogi

2. Minu arvamused/mõtted

3. Metsandus

4. Kalandus

5. Riietumisnormide ajalugu

6. Ajalugu inimeste kaupa

7. Muu maailma ajalugu

8. Spordialad ja nende ajalugu

9. Fotograafia ajalugu

10. Meditsiin

11. Loodus (Eluta loodus ja Elusloodus: Loomad, taimed, seened, bakterid, viirused, protistid)

12. Jahindus

13. Muud teemad

Lisaks eelnevalt mainitule üritan ma siia lisada veel erinevate ainete põhikooli ja gümnaasiumi materjale. Ning muidugi ka õppematerjale kõikidest muudest koolidest, kus ma midagi olen õppinud.

Blogi teemadest üldiselt

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Üldiselt:

Üldiselt blogi algab päevablogiga (2019 jaanuaris), siis tulevad järjest psühholoogia, geograafia, pagari eriala, poliitiline ideoloogia, usuline ideoloogia, paranormaalsus, muusikateooria, muusika ajalugu, kunstiajalugu, loovus, perekonnaõpetuse teemad, majandus, loovus, Eesti ajalugu, maailma ajalugu, ühiskonnaõpetuse teemad, paranormaalsus, lennundus, ajalugu inimeste kaupa, ökoloogia, geneetika, pangandus. Aga see pole iga kord nii: mõnikord tulevad erineva teema postitused segamini. Ning vahele võib tulla ka täiesti suvalisi teemasid.

Pangandus on nüüdseks lõpetatud. Kuid kõik muud teemad, mis ma 28. augustil lubasin on veel tulemas. Lisaks nendele tuleb ka meditsiini teema. Järelikult tulevased teemad on sellised:

Tulevased teemad:

1. Päevablogi

2. Minu arvamused/mõtted

3. Metsandus

4. Kalandus

5. Riietumisnormide ajalugu

6. Ajalugu inimeste kaupa

7. Muu maailma ajalugu

8. Spordialad ja nende ajalugu

9. Fotograafia ajalugu

10. Meditsiin

11. Kliima

12.Valitsemisvormid

13. Loodus (Eluta loodus ja Elusloodus: Loomad, taimed, seened, bakterid, viirused, protistid)

14. Muud teemad

Üldiselt:

Päevablogi ja minu mõtted/arvamused tulevad siis kui mul on millegi kohta midagi öelda. Üldisemalt tuleb neid järjest tihedamalt. Teemad fotograafia ajalugu, meditsiin, muu maailma ajalugu, ajalugu inimeste kaupa ja riietusnormide ajalugu on juba alustatud. Metsandus tuleb alles mõne aasta pärast. Võib-olla lisandub sinna nimekirja ka jahindus.

Kui tahate siit blogist teemasid leida, siis kasutage otsingut. Kõikidel postitustel ei ole teemakohaseid silte või mõnel pole üldse silte.

Tehtud ja tulevased teemad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Tere

Mina Leonhard jälle siin. Need, mis varasemalt on lubatud ja pole veel tulnud, siis need kirjutan ma ka siia, kunagi. Nüüdseks on siia ära kirjutatud teemad jagada sellisteks gruppideks:

1. Päevablogi

2. (Minu) arvamused/mõtted

3. Geograafia

4. Psühholoogia

5. Pagari eriala

6. Muusikateooria

7. Muusika ajalugu

8. Loovus

9. Kunstiajalugu

10. Euroopa ajalugu

11. Bioloogia

12. Geneetika

13. Ökoloogia

14. Poliitilised ideoloogiad

15. Usulised Ideoloogiad

16. Paranormaalsus

17. Ajalugu inimeste kaupa

18. Ühiskonnaõpetuse teemad

19. Majandus

20. Perekonnaõpetuse teemad

21. Verised teemad

22. Kuulsad muusikud

23. Lennundus

24. Pangandus (pooleli)

25. Eesti ajalugu

26. Ajalugu inimeste kaupa

27. Muud teemad

Tulevikus on tulemas veel sellised teemad:

1. Päevablogi

2. Minu arvamused/mõtted

3. Pangandus

4. Metsandus

5. Kalandus

6. Riietumisnormide ajalugu

7. Ajalugu inimeste kaupa

8. Muu maailma ajalugu

9. Spordialad ja nende ajalugu

10. Fotograafia ajalugu

11. Muud teemad

Kui tahate siit blogist teemasid leida, siis kasutage otsingut. Kõikidel postitustel ei ole teemakohaseid silte või mõnel pole üldse silte.

Üldiselt blogi algab päevablogiga (2019 jaanuaris), siis tulevad järjest psühholoogia, geograafia, pagari eriala, poliitiline ideoloogia, usuline ideoloogia, paranormaalsus, muusikateooria, muusika ajalugu, kunstiajalugu, loovus, perekonnaõpetuse teemad, majandus, loovus, Eesti ajalugu, maailma ajalugu, ühiskonnaõpetuse teemad, paranormaalsus, lennundus, ajalugu inimeste kaupa, ökoloogia, geneetika. Aga see pole iga kord nii: mõnikord tulevad erineva teema postitused segamini.

Juubelitest

Juubel on tähtpäev, millega tähistatakse enamasti ümmarguse aastaarvu (näiteks 20, 50, 70, 100) möödumist mingist sündmusest, näiteks isiku, asutuse, organisatsiooni sünnist või tegevuse algusest.

See on juubeli tänapäevane tähendus. Juubeli mõiste tähendas algselt numbrit 50. Selle järgi oleks ainult 50. aasta juubel, teised oleks lihtsalt ümmargused tähtpäevad. Hiljem lisandusid teised 0-ga lõppevad vanused ehk elukümnendid. ÕS 2020 ütleb, et juubeliks tohib nimetada vaid 0-ga lõppevat vanust ehk kümnendeid.

Semiootik Priit Põhjala on kirjutanud juubeli kohta niimoodi:

JUUBEL
Usutavasti pärineb sõna "juubel" – varasemas pruugis ka "joobel" – iidsest heebrea sõnast yōbhēl tähendusega ‘juhtloom, jäär; jäärasarv’. Jäärasarve puhudes kuulutati juutide piduaasta algust, mil sõjategevus katkes, võlad kustutati ja orjad lasti vabaks. Heebrea kalender jagunes seitsmeaastasteks tsükliteks ja too piduaasta kuulutati välja iga seitsme tsükli järel ehk igal 50. aastal. Mainitud jäärasarve ehk yōbhēl’i – rõõmuaasta alguse sümboli – nimetus kandus metonüümiliselt üle kogu aastale endale.

Heebrea keelest jõudis sõna kreeka keele (iōbēlos) kaudu ladina keelde (jūbilaeus) ja sealt edasi juba teistessegi keeltesse. Kuid sõnadel on tavaks ajas ja ruumis rännates areneda, mitte ainult vormilt, vaid ka tähenduselt muutudes. Ja nõnda on juubelgi, esiti iga 50 aasta tagune hingetõmbeaeg juutidel, laienenud sisult mis tahes ümmarguseks tähtpäevaks.
Ja et "ümmargune" tähendab arvust ja hulgast kõneldes nulli või nullidega, harvem viiega lõppevat, ei ole midagi valesti, kui me nimetame juubeliks ka näiteks viiendat, kümnendat, kahekümnendat või kolmekümne viiendat, mitte ainuüksi viiekümnendat või sajandat korda või tähtpäeva.

(https://monikaundo.weebly.com/juubel.html)

Kokkuvõtteks:

Sõnade tähendused aja jooksul muutuvad. Seetõttu pole ka midagi hullu kui tänapäeval kasutatakse juubeli mõistet ka lihtsalt viie või kümnega lõppevate tähtpäevade nimetamiseks. Kuid mina eelistaksin juubeliks nimetada ainult kümnendeid, nulliga lõppevaid tähtpäevi.

Olulised asjad inimeste elus (2)

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Maailmas on mõned olulised asjad. Mõned sellised, millest ma ei ole siin varem kirjutanud.

Olulised asjad:

1. Elu hästi elamine

2. Enese välja elamine

3. Probleemi teadvustamine

4. Arengusuunad (Vaade tuleviku minale)

Elu hästi elamine:

Üheks elu eesmärgiks peaks ju olema see, et sa elad oma elu hästi. See tähendab, et sa elad oma elu nii, et sa saaksid oma elu lõpus öelda, et elu oli väärt elamist, elu oli hästi elatud. Selle saavutamiseks tuleks täita oma unistused ning ei tohi elu poolt ette visatud takistustele alla vanduda. Mõned saavutavad oma unistused kergemini ja teised raskemini. Ning mõned ei jõua üldse oma unistusteni. Mõned teised avastavad, aga kohale jõudes, et see unistus ei ole üldse nende unistus vaid see on kellegi teise unistus.

Harjutus:

Tee nimekiri sellest, milline sa tahaksid tulevikus olla (mida teha, millised oleksid su vaated elule, milline oleks su töö, kus ja kuidas sa elaksid jne...). Pärast nimekirja tegemist loo plaan, kuidas sa selleni võimalikult kiiresti jõuaksid, võiksid arvestada ka ootamatustega. Ning seejärel hakka seda plaani täitma ning lõpuks oma unistuste elu elama.

Enda välja elamine:

Enda välja elamine on üks tähtsamaid asju. Kuigi Põhja-Euroopas ei ole kombeks olla emotsionaalne, siis on see siiski väga oluline. Enda emotsioonide välja näitamine aitab lahti saada negatiivsetest emotsioonidest. See on kõige parem (efektiivsem) halbadest emotsioonidest vabanemise viis. Headele emotsioonidele annab see pigem jõudu juurde ning muudab ka ümbritsevaid inimesi heatujulisemaks. Samas see, millist energiat (emotsioone) endast välja kiirgad, seda sarnasemad muutuvad ka teised sinu ümber olevad inimesed. Samas ümbritsevad inimesed mõjutavad ka sind. Nii, et ka sina muutud nendele sarnasemaks.

Probleemi teadvustamine:

Tee nimekiri sellest, milline sa tahaksid tulevikus olla. Lisaks sellele, mida ma varem mainisin, lisa nimekirja see mida sa tahaksid elus teha ja kogeda, milline on sinu unistuste töö, millised on su vaated elule, mida sa pead elus oluliseks, jne... Kui see on tehtud, siis sõnasta praegune probleem ja hakka seda lahendama.

Arengusuunad:

Võimalusi on tohutult. Kui probleem on sõnastatud, siis on vaja leida vahendid ja see probleem ära lahendada. Probleeme võib olla ka mitu. Kuid neile kõigile tuleb leida lahendus (Ka neid võib olla mitu, mõned probleemid võivad laheneda ka iseenesest). Lõpuks tuleb ikkagi jõuda välja enda lõppeesmärgini, sest see tagab õnnelikkuse.

Kokkuvõte:

Kui me loome oma tuleviku mina prototüübi ning teeme seda tõelistel alustel. Siis me jõuame õnnelikkuseni. Selleks on vaja elada oma elu hästi, elada ennast välja, teadvustada probleeme ning need lahendada ning koostada visioon tuleviku iseendast.

Kuidas leida ideaalne mina

NB! Tegemist on minu arvamusega ning see ei pruugi ühtida absoluutse tõega.

Ma ütlen ausalt, et ma päris täpselt sellele vastust ei tea. Kuid ma proovin siiski...

Ideaalse mina leidmiseks peaksid sa kõigepealt kindlaks tegema, milline on sinu ideaalne inimene. Ehk milline sa oleksid oma ideaalis, millised oleksid ideaalis teised inimesed, kellega sa koos oled ja milline on ideaalne ühiskond. Lisaks tuleb meeles pidada, et see kõik võib veel muutuda.

Ideaalne inimene:

Ideaalsel inimesel on palju komponente. Ta peaks olema endaga rahul, õnnelik, edukas, sõbralik. Tal peaks olema nii palju raha, et ta ei pea selle pärast muretsema, samas ei tohi seda olla liiga palju. Tal peaks alati olema tahtmine paremaks ja edukamaks saada.

Ideaalne inimene peaks täitma kõik oma unistused. Kuid samas ei tohiks ta kunagi lõpetada unistamist.

Ideaalne inimene peaks oskama kõike väga hästi. Tal peaks olema suur silmaring. Samas peaks ta alati tahtma paremaks saada, seda kõikides valdkondades. Ta peaks tegutsema enesearenguga. Ideaalne inimene peaks alati olema õnnelik, kuid seda on peaaegu võimatu saavutada. Ideaalne inimene peaks olema nii vaimselt kui füüsiliselt parim. Tal peaks olema kindlasti kõrgharidus. Ta peab olema absoluutselt terve, mitte kunagi ei ole tal ühtegi haigust ega vigastust. Ideaalset inimest peab igas asjas saatma edu. Ideaalne inimene peab kogu oma teadmiste, oskuste ja tugevusega teisi aitama. Ta peab olema koguaeg positiivne ja rõõmsameelne. Ideaalsel inimesel peab olema palju raha, kuid ta peab sellest hoolimata jääma positiivseks ja rõõmsameelseks. Ideaalne inimene peaks tegelema ainult sellega, millega talle meeldib tegeleda. Ideaalne inimene suhtleb ainult nendega, kellelt ta saab positiivset energiat ja kes talle midagi juurde annab.

Ideaalne mina:

Nagu ma ennem ütlesin, siis ma pean olema õnnelik. Mind peab kõiges saatma edu. Ehk siis muusikas, kirjutamises, taskuhäälingus, õpingutes ja hiljem töös. Ma peaks olema nii vaimselt kui füüsiliselt heas vormis. Mul peaksid olema ainult positiivsed mõtted ja ma peaksin olema ainult positiivne. Ma peaksin täitma oma unistused ehk looma bändi, elama palmisaarel.

Ideaalne ühiskond:

Ideaalne ühiskond on selline, mis toetab teisi ühiskonnaliikmeid ning aitab neil oma unistusi täita. Ideaalses ühiskonnas oleks kõigil oma enda valitud koht. Ideaalses ühiskonnas oleksid kõik inimesed rõõmsad ja edukad. Inimesed teeksid seda, mida nad tegelikult tahavad teha ning kõik inimesed täidaksid oma unistused. Ideaalne ühiskond areneb pidevalt edasi. Ideaalne ühiskond oleks tolerantne kõigi, eriti vähemuste suhtes. Ideaalne ühiskond aitab neid, kes abi vajavad. 

Roland Tokko mõtted

Mõtted Rolandilt: 

- Kui sulle antakse õiged nõuanded ja tööriistad, siis praktikast on oluliselt rohkem abi. 

- Sa ei saagi elus kõigile meeldida.

- Sa oled seda edukam, mida õnnelikum sa oled igapäevaselt, tehes neid asju, mida sa teed. 

- Ei ole mõtet suurt asja enne teha, kui väikesed asjad ei toimi.

- Kui sa teed kõike vastupidi sellele, mida koolis õpetatakse, siis tõenäoliselt saab sinust edukas inimene. Kool õpetab väga palju vajalikku, aga väga palju olulist jääb ka puudu.

- Mõtle, kas on tegevusi, mida sa teeksid ka tasuta.

- Me tihtipeale võrdleme end võrreldamatute asjadega.

 - Tänane reaalsus ei näita seda, mida sinu tulevik toob. 

- Kui soovid end ümbritseda edumeelsete inimestega, siis mine ja viibi keskkonnas, kus on sellised inimesed.

- Edu alus on see, et sa ei saa jõuda nende inimesteni või asjadeni, mis on sinust kaugemal, kui sa ise oled siin. Sa pead ise esialgu minema ja näitama välja seda initsiatiivi ja siis tulevikus edaspidi võivad inimesed ja asjad ka sinuni tulema hakata.

Mõned mõtted

Elus tuleb järgida enda sisetunnet. Ja oma tegevustes lähtuda selle järgi. 

Tuleb leida üles see, mida sa tahad kõige rohkem teha. 

See võib olla, mis iganes tegevus. Kui sellist töökohta siin maailmas veel ei leidu, siis loo see ise. 

Mine enda rada pidi ja ära lase teiste arvamustel end mõjutada. Teiste arvamused ei ole olulised. Kõige tähtsam on see, et sa ise oled õnnelik.

Kui sinu rada ei ühine sellega, mis on praegu maailmas olemas, siis loo uus rada. Ole teerajaja oma valdkonnas/niššis.

Harjutus

Kujuta ette, et elu on mäng. Selles mängus on sul piiramatud võimalused teha kõike, mis ei kahjusta teisi. Mängu võidab see, kes on elu lõpus kõige õnnelikum.

 Mis sa sellisel juhul teeksid? Kas sa järgiksid oma sisetunnet ja teeksid seda, mis sulle päriselt meeldib või jätkaksid endist rada pidi tegeledes edasi sellega, mis sulle huvi ei paku?

Just sellest on ka raamat „Minu elu kutse“.

Seal on kirjas ka tänase koolisüsteemi vead. Tuleb proovida ja kui see ei õnnestu, siis niikaua uuesti proovida kuni see õnnestub. Tuleb teha koostööd, kasutada käesolevat infot ja õppida teiste vigadest. Kuid kool sisendab, et koostöö on keelatud, eksida ei tohi ja infot ei tohi maha vaadata.

Kuid see kõik on vale. 

Eksimine on kõige parem, efektiivsem, õppimisviis. Koostöö viib arengu kaugemale, koostööd tehes tulevad, mõtted, mida sul üksinda tehes ei tuleks. Pole mõtet leiutada seda, mis on teiste poolt juba leiutatud. Pigem tuleks kasutada erinevate inimeste tugevusi ning koostööna leiutada midagi uut.

Ebaõnnestumistest

Kool surub peale, et ebaõnnestumine on halb. Kuid see kõik on vale. Selleks, et edukaks saada tulebki ebaõnnestuda ja sellest õppida (tehes õigeid valikuid). Kõige edukamad (kaasa arvatud rahaliselt) ongi just need inimesed, kes on julgenud eksida. Nad on teinud seda palju kordi, lausa lugematu arv kordi. Nad on tõenäoliselt kõige rohkem eksinud inimesed maailmas. 

Ilma ebaõnnestumisteta ei saa olla mingit edu. Kõige edukamad on need, kes on kõige rohkem proovinud ja eksinud, kuid nad ei ole alla andnud. Ebaõnnestumised on kõige parem õppimisvõimalus. Ebaõnnestumisi ei tohi karta. Tuleb lihtsalt nendest õppida ja uuesti proovida. Niimoodi kogu aeg. Natukene muuta ja siis uuesti proovida. Kui ei proovi, siis ei saa sa ka kunagi teada, kuidas sul oleks läinud. Pidevalt tuleb natukene parandada ja uuesti proovida. Ja kui sa leiad, et see sulle ei sobi, on liiga raske ja/või sa ei saa sellega hakkama, siis tea, et sa vähemalt üritasid, proovisid. Nüüd sa vähemalt tead, et seda sa ei taha/saa teha.

Kuid ükskord nendel kõige edukamatel inimestel vedas. Just siis, kui „tavainimesed“ olid juba alla andnud, proovisid nad uuesti. Ja see õnnestus. Seepeale nad täiustasid seda, küsisid sellele patendi, ning hakkasid seda müüma. Ning said rikkaks. Täiesti tühja koha pealt. Ja edukaks. Võib-olla ka õnnelikuks. Ning tegid seda, mida nad soovisid. 

Kuidas selline elu tundub. Võib-olla suudan mina sama, ja ka sina, armas lugeja. Kindlasti suudame. Lihtsalt tuleb ennast kokku võtta. Pole vahet, milline on sinu hariduslik tase või muud isiksuseomadused. Me lähme ja teeme selle ära. Nüüd ja praegu. Ei karda, ei anna alla ja ei karda ebaõnnestumisi, sest ainult nii saame me teada, milleks me tegelikult võimelised oleme. 

Ainult meie loome enda tuleviku ja oleviku. Katsetame enda piire ja „hüppame pea ees tundmatusse“. See on ainus viis teada saada, kes me oleme, mis meile meeldib teha ja kuidas seda on kõige parem teha. 

Kuid selleks tuleb tegeleda võimalikult paljude erinevate asjadega. Et hiljem saaks selle, mis mulle ei meeldi, kõrvale jätta. Ja liikuda edasi ainult meeldivate tegevustega. Koguda meeldivate tegevuste kohta teadmisi ning pidevalt ennast huvialade koha pealt täiendada. Kuid samas ka (vähemalt natukene) kahelda leitud info õigsuses. Ainult nii saab luua midagi täiesti uut ja originaalset.

Nii, et ...

Hakkame tegutsema parema tuleviku nimel. 

Mõned mõtteterad

Mõned mõttetera, mis ei pruugi olla tõesed. Need on kuuldud allikatest, mis ei pruugi tõele vastata. Kuid need on siiski huvitavad.

Taha on kirjutatud see, kellelt ma seda kuulsin, mõnikord ka see, kes selle mõtte välja mõtles.

Mõtteterad:

Teadmine aga selle kasutamata jätmine=teadmatusega: Mikk Aivar Olle

Teekond iseendani on lõputu. Sa ei leia kunagi täielikult iseennast. Mina ise, blogi autor.

Palja inimese higi ei haise (Barbara Lehtna).

Elämä on laiffi (esimest korda Matti Nykänen; kuulsin Ari Matti Mustoneni käest).

Rasvumine toodab naissuguhormooni (Silver-Peeter Siiak; meeste- ja naistearst)

Loomeinimene on Vaba radikaal

Valgud on aminohapped

Pestitsiidide (taimekaitsevahendite) jäägid kahjustavad veeorganisme: 

Kaladel ja konnakullestel väärarengud

Allahu Ackbar! (Tähendab Araabia keeles: Allah on suur)

Psühhodeelsed ained suurendavad kognitiivset võimekust. 

Plastmass kahjustab suguorganeid, imendub ka läbi naha, riiete. Plastmass kahjustab veeorganisme.

Kui tekivad raskused siis seal on suurem võimalus.

Kõike tuleb vaadata kui väljakutseid ja võimalusi.

Maailma muutmine algab iseendast.

2-faasiline uni: normaalne unetsükkel. Öö ja päev. 

Pidev majandustõus pole loomulik/ võimalik (loodusseadusi arvestades).

Kõige suurem probleem on see kui sa ei taha probleeme näha (Mari Martin)

Eesmärk

Teen ainult seda, mida tahan ja mis loob mulle väärtust ehk on mulle oluline.

Plastmass kahjustab suguelundeid, mõlemal sool. Kahjustab ka ainult puudutus, sest plastmass läheb läbi naha.

Rasvkude toodab naissuguhormooni.

Olge need kes te tegelikult olete.

Põimumisega kasumlikkus väheneb.

Tee seda, mida armastad ja inimesed tulevad ise sinu juurde.

Tark juhtimine: Noored on juhid ja vanemad on nõunikud.

Pingetest vabanemiseks käi 10-15 minutit külma dušši all.

Ise saab teha illusioone visualiseerida (tulpa).

Kõik ristitud kuuluvad kogudustesse.

USA lõi 1960. aastatel ajarännu.

Umbes Kell 3. (Päeval ja öösel) On maailm kõige vastuvõtlikum kurjusele.

Inimene:

7 aastane muutumise tsükkel

3 aastane arengu tsükkel

Majandus, rahvastik ja keskkond

Üldistused:

Maailmas üldiselt on praegu selline seis:

- Majanduses tahetakse igal pool kasvu 

- Looduskeskkonda ja elusloodust jääb aina vähemaks

- Saastamine ja elupaikade hävimine suureneb

- Inimeste arv ja nende mõju loodusele üldiselt kasvab, kuigi läänemaailmas see pigem väheneb.

Täpsustused:
Majanduses tahetakse lõputut kasvu, sest praegune majandusteooria põhineb 17. sajandi majandusteoorial, mida on natukene moderniseeritud. 

Pidevalt raiutakse metsa maha ja hävitatakse muud looduslikku, sest „majandus peab ju kasvama“. Metsa raiumisega hävinevad loomade elupaigad, mis omakorda lööb ökosüsteemi tasakaalust välja. Samas tabavad loomi ka reostus. Tootmisettevõtted on kolinud arengumaadesse, sest seal saavad nad piiramatult loodust rikkuda, samamoodi nõuavad sealsed töötajad vähem palka. Seetõttu suureneb üldine inimeste mõju loodusele. Samas arenenud lääneriigid ei luba piiramatut looduse rikkumist ja nõuavad riikidelt ja firmadelt loodussõbralikkust. Nad keelduvad ostmast loodust rikkuvaid tooteid.

Järeldused:
Tahetakse võimatut ehk siis piiramatut majanduskasvu piiratud tingimustes.   Majandust piirab ühelt poolt loodus ja looduskeskkond. Teiselt poolt, aga ka inimesed ise, oma  kaubanduspiirangutega, erinevate seadustega. Kuna keskendutakse majanduskasvule, siis suureneb inimeste mõju loodusele. See tähendab muuseas ka, et looduskeskkonda ja elusloodust jääb vähemaks, saastamine ja elupaikade hävimine suureneb ning inimeste arv ja nende mõju elusloodusele suureneb.

Soovitused edaspidiseks:

Majandust tuleks võtta nagu elusloodust ja ei tohiks muretseda majanduslanguse pärast. Tuleb leppida majanduse lainetamisega (tõus, langus, tõus, langus jne...). Selle asemel tuleks rohkem rõhku panna eluslooduse ja inimese elukeskkonna säilitamisele. Saastamist tuleb vähendada ja inimese mõju loodusele ning keskkonnale tuleks vähendada. Inimeste arvu tuleks vähendada, kuid see poleks eetiline. Ühesõnaga vähem reostada, toota keskkonnasõbralikumaid biolagunevast materjalist tooteid, arendada bio- ja rohetehnoloogiat, loobuda lõputut majanduskasvu tahtvast majandusteooriast ja minna üle nii-öelda bioloogilisele ehk kasvude ja langustega majandusteooriale, mis väärtustama ka elusloodust. Kaotada tuleks riikide vahelised kaubanduspiirangud.

NB! Siin räägitu on minu arvamus ja see ei pruugi kokku minna (ühtida) absoluutse tõega.

Teadus, uus vaimsus, võrdsus, vabadus, vendlus ja looduskeskkond

Mäletate, ma rääkisin ükskord Euroopa kultuuriruumist, selle väärtustest ja sellest, kuidas see on täis vastuolusid. Kuid kui juba ühiskonna alustalad on üksteisega vastuolus, kuidas see, siis saab püsida?

Vastus on lihtne. Üks osa alustaladest lihtsalt asendatakse teisega.

Nüüdisajast:

Praegusel ajal tulekski teha läbi üks suur kultuuriline muutus. Euroopa peaks liikuma rohkem idamaade praktikate poole. Endasse tuleks võtta ka see, mis tavaliselt pole Lääne kultuuris olnud. 

Selline muutus tegelikult juba toimub ning seda juba mõnda aega (viimased 3 kümnendit). Osaliselt on seda kiirendanud või tegelikult lisanud sellele uue külje Araabia kultuuriruumi muutumine. 

Muutused Euroopa kultuuriruumis:

Esiteks toimub Euroopa kultuuriruumis juba viimased 3 kümnendit liikumine Ida vaimsete praktikate poole. Ning sealhulgas devalveerub vana, kristlik kultuur. 

Teiseks liigub Euroopa kultuuriruum looduslähedasema, loodust ja keskkonda säästvama majanduse poole. Samas toimub paradigma nihe: Oluline on mitte raha vaid põhimõtted ja eluslooduse, looduskeskkonna ning kliima ja inimkonna ellujäämine.

Paradigma nihe:

Euroopa mõttelugu (filosoofia) on täis vastuolusid. Uute põhimõtete järgi käitudes peaks olulised olema:

1. vabadus

2. võrdsus

3. uus vaimsus, spirituaalsus

4. looduskeskkonna ja kliima kaitse

5. õnnelikkus

6. põhimõte: tegelen sellega, mis mulle meeldib (teeb mind õnnelikuks ja edukaks) ning on minu väärtustega kooskõlas.

7. teaduspõhisus

8. vendlus

9. võimude lahusus

10. loodussäästlik (rohe- või sini-) majandus

11. tasuta sotsiaalhoolekanne kõigile

12. üksteise abistamine ja toetamine

13. Kogukondlik elustiil

14. mitmekesisus

Vana põhimõte:

Võrdluseks toon siia välja ka vanad põhimõtted

1. raha

2. Pidev majanduskasv

3. Kõik on raha eest

4. Traditsioonid

5. Konkurents

6. Individualism

7. Vabadus

8. Üheülbalisus

9. Võimude lahusus

10. Kristlus

11. Teaduspõhisus

12. Materialism

13. Perekondlik elustiil

14. Liberaalne turumajandus

Maailma probleemid praegu ja tulevikus

NB Siin kirjutatu ei pruugi vastata alati tõele. Tegemist on minu arvamusega. Osa tekstist vastab ka tõele.

Maailma probleemid praegu ja tulevikus.

Kui hakata kokku lugema probleeme, mis tulevikus tekivad või on juba tekkinud, siis tuleb neid kokku päris palju. Nendeks on näiteks kliimakriis, mullastikukriis, elurikkusekriis, rahvastikukriis, energiakriis jne... Üldiselt võttes ka keskkonnakriis ja elusloodusekriis.

Ühesõnaga, maailmas on palju probleeme, mis ootavad ja lausa vajavad lahendamist. Aga hakkame, siis pihta!

Keskkonnakriis:

Kui keskkond muutub, siis muutub ka ökosüsteem ja selle loogiline koosseis.

 Ökoloogiline kriis ehk ökokriis ehk keskkonnakriis on olukord, kus keskkonna muutus destabiliseerib ökosüsteemi 

sedavõrd, et see osutub ohtlikuks populatsiooni edasikestmisele.

Ökoloogilise kriisi äärmuslik juht on ökoloogiline katastroof.
Ökoloogilise kriisi üheks peamiseks teguriks on ressursside ülemäärane tarbimine, mis sünnib eelkõige ülerahvastatuse puhul.

Kliimakriis:

Tänapäeval kliima soojeneb, sest Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti eeldatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus.

Aastatel 1906–2005 on maapinnalähedane õhutemperatuur tõusnud 0,74 °C (± 0,18 °C). Aastakümme 2000–2009 oli märgatavalt kõrgema mõõdetud temperatuuriga, millele järgnesid 1990ndad, mis olid omakorda soojemad kui 1980ndad.
Tänapäeval valitseva teadusliku maailmapildi järgi on "väga tõenäoliselt" selle fenomeni põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilkütuste põletamisest, globaalsest metsatustumisest ning põllumajandusest ja karjandusest. Nende tegevuste läbi kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid süsihappegaas (CO₂), metaan ja dilämmastikoksiid ning nii peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse.
Suurem osa inimese põhjustatud globaalsest soojenemisest on tingitud süsihappegaasi kontsentratsiooni suurenemisest. Tugeva tagasisideprotsessi tõttu on süsihappegaasi otsene mõju ülitõenäoliselt väiksem kui oodatavad, soojenemisest tingitud, globaalsele soojenemisele kaasa aitavad sekundaarefektid.
Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist 1,1–6,4 °C võrra. Soojenemise tagajärg sõltub kasvuhoonegaaside tulevase tõusu määrast ja kliimasüsteemide reaktsioonist sellele (kliimatundlikkusest). Tagajärjed sellisele kliima soojenemisele oleksid suurenenud jääliustike sulamine, maailmamere veetaseme tõus, muutused sademete väljakujunenud mustrites, ilmastikukatastroofide tihenemine jne. Peaaegu võimatu on hinnata täpseid tagajärgi, mille ulatus sõltub globaalse soojenemise määrast. Temperatuuriprognooside suur erinevus pole tingitud mitte niivõrd sellest, et ei osata aru saada looduslikest protsessidest, vaid eelkõige inimkäitumise kohandumise ennustatamatusest.

Mullastikukriis:

mulla arv, selle liigirikkus ja viljakus vähenevad. Mullastik kui maise elu alus väheneb, sest väheneb loomade arv, kes tekitavad mulda. Mulda kahjustavad nii sooldumine kui ka hapestumine. Sooldumise põhjuseks on mereveega kastmine, mis on põhjustatud magevee puudusest. Kuid magevee puudus on omakorda põhjustatud sellest, et loomad ja inimesed joovad vee ära või järved kasvavad kinni ja muutuvad soodeks. Hapestumise põhjusteks on väetised, mis lisaks sellele vähendavad kokkuvõttes mulla viljakust. Samamoodi lisavad väetised vette toitaineid, mis kiirendavad veekogude kinnikasvamist. Piisavas koguses väetiseid parandavad mulla viljakust, kuid kui neid liiga palju lisada, siis mulla viljakus hoopis langeb.

Elusloodusekriis:

Eluslooduse hulk väheneb. Selle põhjusteks on küttimine, eriti salaküttimine, metsaraie, loomulike looduslike elupaikade kadumine, loomuliku looduskeskkonna kadumine, hukkumine autorataste all.

See omakorda on üks elurikkuse kriisi põhjustest.

Elurikkusekriis:

Eluslooduse liigiline koosseis väheneb. See on põhjustatud päris mitmetest asjadest. Üheks põhjuseks on eluslooduse hulga vähenemine, kuid samas ka saastamine, elupaikade eraldamine, ühenäoliste majandusmetsade kasvatamine, metsade raiumine sealhulgas ka lageraie ja veel päris mitmed sarnased tegevused.

Rahvastikukriis:

Kuigi maailmas kokku inimeste arv kasvab, siis läänemaailmas ehk arenenud riikides inimeste arv kahaneb. Seetõttu on läänemaailmas tekkinud rahvastikukriis, kus vanemaid pensioniealisi inimesi on rohkem kui tööealised inimesed suudavad suudavad üleval pidada. See tuleneb sellest, et tänapäeval sünnib vähem inimesi kui sellel ajal kui tänapäevased pensionärid sündisid. Algselt oli traditsiooniline rahvastikutüüp, kus sündimus ja suremus olid puuduliku arstiabi tõttu kõrged. Sellele järgnes demograafilise ülemineku esimene etapp, kus sündis endiselt palju inimesi, kuid hea arstiabi tõttu langes inimeste suremus madalamale. Sellele järgnes omakorda demograafilise ülemineku teine etapp, kus sündimus langes ka madalale, samale tasemele, kus oli suremus. Ning järgmiseks tuli tänapäevane rahvastikutüüp, kus sündimus on madal ja hea arstiabi tõttu on suremus ka madal.

Energiakriis:

Inimeste maailm põhineb taastumatutel energiaallikatel, mis hakkavad maailmast otsa saama või asuvad sellises kohas, kuhu ligipääsemiseks kulub rohkem energiat kui sealt saab. Peale selle soojendab taastumatute energiaallikate kasutamine kliimat. Samas pole inimestel piisavalt kasulikke tehnoloogiaid, et üle minna taastuvatele energiaallikatele. Osaliselt on selle põhjuseks pidev majanduskasvu ootus, mis ei arvesta loodusega. Kuid teiselt poolt on selle põhjuseks ka see, et rohetehnoloogia on alles noor ja seda pole piisavalt arendatud ning see on kallis. Ühesõnaga taastumatud energiaallikad on halvad, kuid taastuvad energiaallikad on kallid. Nii, et head lahendust ei ole.

Abielurahvahääletusest

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.

Tere

Mina leian, et praegune, sellesse aastasse planeeritud abielu rahvahääletus on mõttetu, ebavajalik, populistlik, ühiskonda lõhestav. Pealegi on see ühe erakonna poliitterminoloogia ja see ei ole peaministrierakond. Ühesõnaga rahvahääletus tuleb ära jätta või kui see pole võimalik, siis hääletada EI poolt. 

ABIELU ON KAHE (või miks mitte ka rohkema) INIMESE (või miks mitte ka inimese ja mõistusliku looma või inimese ja tulnuka) LIIT.

Kui arvestada ka sulgudes kirjutatut, Siis tuleb see selline: ABIELU ON MÕISTUSLIKE OLENDITE LIIT.

Just viimati nimetatud lause peaks kirjutama perekonnaseadusesse. 

Lisaks tuleb võtta vastu kooseluseadus ja selle rakendusaktid, kuid sellel ei oleks õiguslikku kaalu. See oleks lihtsalt vara (sealhulgas laste) omavahelise jagamise leping (juhuks kui ühe elukaaslasega peaks midagi juhtuma).

Iseenesest rahvahääletuste korraldamise idee pole halb. Näiteks võiks küsida rahva arvamust lageraiete, riigi õiguslike piiride (de jure) taastamise (see milles 1918. aastaks kokku lepiti ehk koos Narva jõe taguse ala ja Petserimaaga), kanepi (ja teiste kannabinoidide) legaliseerimise, ja paljude muude küsimuste kohta.

Minu eelistused:

Abieluhääletuse eelistustest ma juba kirjutasin, kuid teiste siin püstitatud küsimuste endapoolseid vastuseid ma pole veel maininud. 

Vastused:

Lageraied tuleks keelata.

Eesti riigil tuleks tagasi nõuda 1918. aasta piirid. Sest Eesti Vabariik on taastatud (mitte loodud uut riiki) ja seda õigusliku järjepidevuse alusel. Ning rahvusvahelise õiguse järgi on riigi piirid muutumatud (kui just üks riigi osa ei kuuluta ennast iseseisvaks riigiks ning ei tõesta teistele oma iseseisvust). 

Kanep ja teised kannabinoidid ning võib olla ka kõik psühhodeelsed ained tuleks legaliseerida, sest need on tervislikumad kui tubakas ja alkohol ning nendega saab, erinevalt kahest viimati mainitud aineterühmast, ravida.

Õnneks jääb rahvahääletus ära, sest peaminister ja sellega ka kogu valitsus astusid tagasi.

Olulised asjad inimeste elus

Inimeste elus on põhilised mõned asjad.

- Õnn ja õnnelikkus

- edutunne

- enesega rahulolu

- sisemine (emotsionaalne) tasakaal

- olla (vähemalt enda arvates) hea inimene

- tunda ennast väärtusliku ja vajalikuna

- leida oma elu siht, suund ja eesmärk

- väärtused
- positiivsus

Sotsiaalselt:

- Perekond

- Töö-, koolikaaslased

- Sugulased, sõbrad

Isiklikult:

- Tervis

- Suhted inimestega ehk sotsiaalne tervis
- Elu Mõte

- Inimesed peavad aktsepteerima sind sellisena nagu sa oled.

Aitäh!

Koroonakriis, majandus ja elukeskkond, uuskolonialism, geoloogia

Koroonakriis oli kokkuvõttes loodusele kasulik. Õhusaaste vähenes, taimed ja loomad hakkasid linnas elama, linnad muutusid rohelisemateks, saastamine üldiselt vähenes. Kuid ühe asja osas tegi koroonakriis ka karuteene. Tekkisid ühekordsed maskid, mis tuli pärast kasutamist ära visata. Sellega tekkis juurde prügi.

Koroonakriis oleks olnud hea võimalus kliima ja üldiselt maailma ja eluslooduse ning inimese päästmiseks. Kahjuks seda võimalust ei kasutatud. 

Riigid oleks võinud lõpetada taastumatute energiaallikate toetamise (või isegi nende kasutamine keelustada). Kuid selle asemel Eesti riik hoopis investeeris põlevkiviõlitehasesse ehk taastumatusse energiaallikasse. 

Lisaks on võimalus, et koroona tekkis või levis kliima soojenemise tõttu kiiremini. 

Tuleks toetada biolagunevate, kuid vastupidavate materjalide tootmist. Samamoodi ka taastuvatest energiaallikatest (elekter, tuul, vesi, geotermaal, biomass, laine, looded, biokütus) toodetud energiat. 

Samas tõi koroonaviiruse kriis välja ka murekohad. See näitas, et kui majandus seisatada, siis tekib majanduslangus ja kui võõrtöölised minema saata, siis kukub majandus kokku, sest kohalikud ei taha nii väikese palga eest (mõnel juhul ka mitte mingi hinna eest) sellist tööd teha. Samas ei ole võõrtööliste keskne majandamine kuidagi jätkusuutlik, sest riikide ja seal elavate inimeste nõudmised on ühtlustumas. Inimesed nõuavad rohkem palka, paremaid töötingimusi ja enda õiguste kaitset. See kõik lisatakse tootmiskuludele (materjali hankimise, kokkupaneku ja tehase tööshoidmise kulud). Sellele võivad lisanduda ka transpordikulud, mõnikord ka kokkupanemiskulud. Vahendajate puhul lisandub veel vahendaja kasum ja transpordikulud, mõnikord ka kokkupanemiskulud. Lõpuks poes,kus see müüki pannakse lisandub hinnale poe kasum, töötajate palk, töötuskindlustus, tervisekindlustus, ettevõtte tulumaks mõnikord ka laos hoidmise kulu ja transpordikulu. Kui kõik töötajad saaksid sellist palka ja neil oleks samasugused õigused nagu Euroopas, siis tekiks olukord, kus ükski inimene ei suudaks, kõrgete hindade tõttu, mitte midagi osta. 

Ühesõnaga praegune majandusmudel pikas plaanis ei toimi. See kahjustab inimeste elukeskonda, eriti just vaesemates piirkondades. See tekitab ka suurt sotsiaalset ebavõrdsust, rikkamad saavad aina rikkamaks ja vaesemad jäävad aina vaesemaks. See on kahjulik keskkonnale, inimestele, elusloodusele. See tekitab ka sellise nähtuse nagu uuskolonialism (ühe riigi ettevõtted ostavad teises riigis palju maad, loovad sinna oma tehased, siis asuvad mõjutama poliitikuid, et ettevõttele kasulik otsus tehtaks. Ettevõte teenib selle pealt kasumit, viib kasumi tootmisriigist välja ja maksab tehasetöölistele suhteliselt vähe palka.). Seda võivad mõnikord teha ka riigiettevõtted. 

Mina leian, et maailm oleks vaja korda teha. Raha tuleb käibelt kaotada (asju tehakse inimkonna hüvanguks ja kõigile), tuleb luua kogukondlik ja taastuv rohemajandus, vaesemad regioonid tuleb lääneriikidele järgi aidata. Tuleb luua uusi biolagunevast materjalist tooteid. Kogu energia peab tulema taastuvatest energiaallikatest. Muldade päästmiseks tuleb lõpetada intensiivpõllumajandus (kurnab mullad välja, mullas pole enam toitaineid), mereveega kastmine (tekitab muldade sooldumise) ja keemiliste väetiste kasutamine (tekitab muldade hapestumise). 

Metsandus:

Metsanduse koha pealt tuleb säilitada metsade liigirikkus ja muud erinevused (geneetiline, ökoloogiline ja bioloogiline mitmekesisus). Kindlasti peab jääma osa metsa inimtegevusest puutumatuks. Metsa võib raiuda, aga mõistlikkuse piires (palju vähem kui tänapäeval Eestis seda tehakse). Kindlasti tuleb arvestada ka plaanitava raiekoha geoloogilise eripäraga.[Kui kivide peal on õhukese mullakiht ja seal peal kasvab puu, siis sealt ei tohi raiuda, sest muidu viivad tuul (ja veeääres olles ka vesi) viljaka mulla minema (erosioon) ning võib alata kivimite keemiline murenemine (kivid lagunevad soojuse, külmuse ja vihma tõttu).

Kokkuvõte:

Kokkuvõtteks on maailmal mõnikümmend aastat, et kõikidele oma probleemidele lahendus leida. Muidu ootab maailma ees suur katastroof (üleujutused; loomade ja halvimal juhul kogu eluslooduse, kaasa arvatud inimeste väljasuremine; pikad põuad; ennustamatu kliima; senisest tugevamad tormid; muldade vähenemine. Elusloodus jääb mingil väikesel tasemel kindlasti ellu, kuid inimene ei pruugi jääda.