Maailma probleemid praegu ja tulevikus

NB Siin kirjutatu ei pruugi vastata alati tõele. Tegemist on minu arvamusega. Osa tekstist vastab ka tõele.

Maailma probleemid praegu ja tulevikus.

Kui hakata kokku lugema probleeme, mis tulevikus tekivad või on juba tekkinud, siis tuleb neid kokku päris palju. Nendeks on näiteks kliimakriis, mullastikukriis, elurikkusekriis, rahvastikukriis, energiakriis jne... Üldiselt võttes ka keskkonnakriis ja elusloodusekriis.

Ühesõnaga, maailmas on palju probleeme, mis ootavad ja lausa vajavad lahendamist. Aga hakkame, siis pihta!

Keskkonnakriis:

Kui keskkond muutub, siis muutub ka ökosüsteem ja selle loogiline koosseis.

 Ökoloogiline kriis ehk ökokriis ehk keskkonnakriis on olukord, kus keskkonna muutus destabiliseerib ökosüsteemi 

sedavõrd, et see osutub ohtlikuks populatsiooni edasikestmisele.

Ökoloogilise kriisi äärmuslik juht on ökoloogiline katastroof.
Ökoloogilise kriisi üheks peamiseks teguriks on ressursside ülemäärane tarbimine, mis sünnib eelkõige ülerahvastatuse puhul.

Kliimakriis:

Tänapäeval kliima soojeneb, sest Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti eeldatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus.

Aastatel 1906–2005 on maapinnalähedane õhutemperatuur tõusnud 0,74 °C (± 0,18 °C). Aastakümme 2000–2009 oli märgatavalt kõrgema mõõdetud temperatuuriga, millele järgnesid 1990ndad, mis olid omakorda soojemad kui 1980ndad.
Tänapäeval valitseva teadusliku maailmapildi järgi on "väga tõenäoliselt" selle fenomeni põhjuseks loodusliku kasvuhooneefekti tugevnemine inimtegevuse tulemusena. Inimesest tingitud kliima soojenemine tuleneb fossiilkütuste põletamisest, globaalsest metsatustumisest ning põllumajandusest ja karjandusest. Nende tegevuste läbi kogunevad atmosfääri kasvuhoonegaasid süsihappegaas (CO₂), metaan ja dilämmastikoksiid ning nii peegeldub vähem soojuskiirgust maapinnalt tagasi kosmosesse.
Suurem osa inimese põhjustatud globaalsest soojenemisest on tingitud süsihappegaasi kontsentratsiooni suurenemisest. Tugeva tagasisideprotsessi tõttu on süsihappegaasi otsene mõju ülitõenäoliselt väiksem kui oodatavad, soojenemisest tingitud, globaalsele soojenemisele kaasa aitavad sekundaarefektid.
Aastaks 2100 oodatakse kliima soojenemist 1,1–6,4 °C võrra. Soojenemise tagajärg sõltub kasvuhoonegaaside tulevase tõusu määrast ja kliimasüsteemide reaktsioonist sellele (kliimatundlikkusest). Tagajärjed sellisele kliima soojenemisele oleksid suurenenud jääliustike sulamine, maailmamere veetaseme tõus, muutused sademete väljakujunenud mustrites, ilmastikukatastroofide tihenemine jne. Peaaegu võimatu on hinnata täpseid tagajärgi, mille ulatus sõltub globaalse soojenemise määrast. Temperatuuriprognooside suur erinevus pole tingitud mitte niivõrd sellest, et ei osata aru saada looduslikest protsessidest, vaid eelkõige inimkäitumise kohandumise ennustatamatusest.

Mullastikukriis:

mulla arv, selle liigirikkus ja viljakus vähenevad. Mullastik kui maise elu alus väheneb, sest väheneb loomade arv, kes tekitavad mulda. Mulda kahjustavad nii sooldumine kui ka hapestumine. Sooldumise põhjuseks on mereveega kastmine, mis on põhjustatud magevee puudusest. Kuid magevee puudus on omakorda põhjustatud sellest, et loomad ja inimesed joovad vee ära või järved kasvavad kinni ja muutuvad soodeks. Hapestumise põhjusteks on väetised, mis lisaks sellele vähendavad kokkuvõttes mulla viljakust. Samamoodi lisavad väetised vette toitaineid, mis kiirendavad veekogude kinnikasvamist. Piisavas koguses väetiseid parandavad mulla viljakust, kuid kui neid liiga palju lisada, siis mulla viljakus hoopis langeb.

Elusloodusekriis:

Eluslooduse hulk väheneb. Selle põhjusteks on küttimine, eriti salaküttimine, metsaraie, loomulike looduslike elupaikade kadumine, loomuliku looduskeskkonna kadumine, hukkumine autorataste all.

See omakorda on üks elurikkuse kriisi põhjustest.

Elurikkusekriis:

Eluslooduse liigiline koosseis väheneb. See on põhjustatud päris mitmetest asjadest. Üheks põhjuseks on eluslooduse hulga vähenemine, kuid samas ka saastamine, elupaikade eraldamine, ühenäoliste majandusmetsade kasvatamine, metsade raiumine sealhulgas ka lageraie ja veel päris mitmed sarnased tegevused.

Rahvastikukriis:

Kuigi maailmas kokku inimeste arv kasvab, siis läänemaailmas ehk arenenud riikides inimeste arv kahaneb. Seetõttu on läänemaailmas tekkinud rahvastikukriis, kus vanemaid pensioniealisi inimesi on rohkem kui tööealised inimesed suudavad suudavad üleval pidada. See tuleneb sellest, et tänapäeval sünnib vähem inimesi kui sellel ajal kui tänapäevased pensionärid sündisid. Algselt oli traditsiooniline rahvastikutüüp, kus sündimus ja suremus olid puuduliku arstiabi tõttu kõrged. Sellele järgnes demograafilise ülemineku esimene etapp, kus sündis endiselt palju inimesi, kuid hea arstiabi tõttu langes inimeste suremus madalamale. Sellele järgnes omakorda demograafilise ülemineku teine etapp, kus sündimus langes ka madalale, samale tasemele, kus oli suremus. Ning järgmiseks tuli tänapäevane rahvastikutüüp, kus sündimus on madal ja hea arstiabi tõttu on suremus ka madal.

Energiakriis:

Inimeste maailm põhineb taastumatutel energiaallikatel, mis hakkavad maailmast otsa saama või asuvad sellises kohas, kuhu ligipääsemiseks kulub rohkem energiat kui sealt saab. Peale selle soojendab taastumatute energiaallikate kasutamine kliimat. Samas pole inimestel piisavalt kasulikke tehnoloogiaid, et üle minna taastuvatele energiaallikatele. Osaliselt on selle põhjuseks pidev majanduskasvu ootus, mis ei arvesta loodusega. Kuid teiselt poolt on selle põhjuseks ka see, et rohetehnoloogia on alles noor ja seda pole piisavalt arendatud ning see on kallis. Ühesõnaga taastumatud energiaallikad on halvad, kuid taastuvad energiaallikad on kallid. Nii, et head lahendust ei ole.