Liivik on hõreda taimkatte või taimkatteta väheliigestunud pinnamoega liivane ala.
Eesti ala liivikud on enamasti mere-, järve-, mandrijää sulamisvee- või tuuletekkelised ja sageli on liivikute tekkimist soodustanud inimtegevus (nt on hävitatud looduslik taimkate).