Otsing sellest blogist

UUS!!!

Rohusoometsad

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline ja/või huvitav. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige. 2.2. Rohusoometsad ...

neljapäev, 27. jaanuar 2022

Araablased keskajal

Blogi, mis räägib kõigest, mis on Leonhardile oluline. Kommenteerige, tellige, lugege, nautige ja õppige.
Araablased keskajal

Araablased ja Araabia poolsaar
Araabia poolsaar on üks suuremaid poolsaari. Suuremat osa poolsaarest katab kõrb või poolkõrb. Tegelikult Araabia tulenebki vanaheebrea keelest. Araba tähendab vanaheebrea keeles kõrbe. Põlluharimine polnud peaaegu võimalik. Võimalik oli see väga vähestes piirkondades. Näiteks Jeemenis ja Punase mere rannikul. Keskpäeval võis seal olla isegi üle 50 kuumakraadi. Seevastu öösel võiks olla alla nulli kraadi.
Enamasti olid araablased rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. Nad rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega. Kaamel oli beduiinidele asendamatu, kuid kaamelist hiljem.
Nagu mainitud, sai põldu harida Jeemenis. See oli juba muistsetest aegadest peale Araabia kõige arenenum piirkond. Jeemenist kulges kaubatee Vahemere rannikult üle Punase mere Indiasse. Juba vanaajal hakkasid kaubatee juurde tekkima jõukad linnad. Nendes linnades arenes ka kõrge kultuur.
Kaamel
 

Kaamelit nimetati veel kõrbelaevaks. Kõrbelaev oli beduiinidele asendamatu. Teda kasutati veoloomana, sõiduloomana, tema liha söödi, tema piima joodi, tema karvadest tehti telke (araablased elasid telkides) ja rõivaid.
Araabias oli sogane vesi, mida hobused ega inimesed ei joonud. Kaamelid aga leppisid sellega. Inimesed ja hobused jõid kaameli piima.
Kaamelid võisid olla ka kaua joomata. Nad olid kasulikud veel sellega, et nad oskasid ujuda.

Beduiinid

Beduiinid elasid telkides. Olid meeste telgipooled ja naiste telgipooled. Meeste poolele hoiti näiteks relvi ja padruneid, naiste poolel näiteks patju ja tekke.
Iga paari päeva tagant küpsetasid naised odraleiba ja kakukesi. Mehed ja naised sõid eraldi. Koos söömist ei peetud sündsaks.
Kasvatati peale kaamelite ja hobuste veel kitsi ja eesleid. Beduiinide peamiseks riietusesemeks oli mantel ning peas oli kaamelikarvadest võru.
Pidi alati muretsema toidu eest. Kasutati amulette.
Poisse õpetati juba varases eas varastama. Vastupidiselt meie arusaamadele, oli araablastel varastamine auasi. Varastada tuli võõrastelt. Iga poiss, kes oli vastaselt kasvõi ühe kaameli varastanud, oli neiude silmis palju ihaldatum.

Araablaste vana usk

Üks jõukas kaubalinn Jeemenist põhja pool oli Meka. Mekas asus ka araablaste peamine usukeskus. See oli Kaaba tempel, mis oli kuubikujuline. Kaaba tähendab araabia keeles kuupi. Templi sein oli mustast kivist, mis oli araablastele pühamast püham. Mekas käis palju palverändureid, et avaldada austust araabia jumalatele ja ka mustale kivile. Palverändurid ostsid Mekast palju kaupa ja seega tõid nad palju kasu Meka kaupmeestele.
Kaaba tempel

Islam

Islam tekkis 7. saj. , kui üks Meka kaupmees nimega Muhamed hakkas levitama uut usku. Selles pidi olema vaid üksainus jumal ja tolle nimi oli Allah. Kõik inimesed pidid talle vaieldamatult kuuletuma.
Meka kaupmeestele ja Kaaba templi preestritele ei meeldinud Muhamedi tegevus sugugi. Nad kartsid et, kui islami usk võidule pääseb, ei austata enam vanu jumalaid ja nende tulud jäävad saamata.
Nad hakkasid Muhamedi taga kiusama ja mees aeti Mekast minema naaberlinna Mediinasse. See juhtus 622. aastal. Aastal 622 algas ka muhameedlaste ajaarvamine.
Muhamed
Muhamed sündis 570. aastal ühe vaese kaupmehe peres. Muhamed tähendas araabia keeles kiidetut või kuulust. Natuke aega pärast Muhamedi sündi, tema isa suri. Muhamed kasvas üles ma onu juures.
Ta töötas nooruses karjuse ja kaameliajajana. Kui ta oli 25, läks ta ühe kaupmehe lese ilusa ja rikka Hadidža teenistusse. Hiljem nad ka abiellusid.
Umbes neljakümne aastasena hakkas ta kuulma mingisuguseid hääli ja nägema nägemusi. Ta hakkas üha enam jumala peale mõtlema. Algul arvas ta , et need ilmutused on tema praeguselt jumalalt. Ükskord ilmutas talle selle jumala peaingel Gaabriel ning käskis hakata kuulutama uut usku jumalasse nimega Allah.
Muhamed hakkaski kuulutama islami usku. Algul arvas ta, et Allah on nagu kristlaste Jehoova või juutide Jahve.
Kui Muhamed oli Mediinas ja kuulutas seal oma usku, kogunes talle palju toetajaid. Lõpuks aastal 630 sõitis Muhamed koos toetajatega tagasi Mekasse ja muutis Kaaba templi Allahi pühakojaks. Mekast sai muhameedlaste püha linn.
Aastal 632 Muhamed suri.

Koraan ja islami usu kombed

Muhamedi õpetustest ja ütlustest valmis islamusuliste püharaamat koraan. See on kristlaste piibel.
Pärimuse järgi usutakse, et koraan oli algselt kirjutatud rohelistele palmilehtedele. Sellepärast ongi roheline värv muhameedlastele püha. Koraan oli raamat, mis õpetas, kuidas saada pärast surma paradiisi, mitte sattuda põrgusse ja kuidas tuleb elada. Tuli tunnistada, et pole ühtegi jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet.
Islamiusuline pidi hästi geograafiat oskama ja hästi orienteeruda oskama, sest viis korda päevas tuli palvetada Meka poole. Kui olidki Mekas, tuli palvetada Kaaba templi poole. Enne palvetamist tuli nägu ja käed puhtaks pesta. Palvetada tuli nii sügavalt, et pea puudutas maad.
Koraanis oli kästud:
Palvetada viis korda päevas. Seda tuli teha päikesetõusul, hommikul, lõunal, õhtul, päikeseloojangul.
Igal aastal tuli ühe kuu paastuma. Päeval ei tohtinud ei süüa ega juua. Seda võis teha vaid öösel.
Kord elus peaks käima Mekas palverännakul.
Islami usutunnistus oli:
La ilaha illa Allah,
Va Muhamed res ul Allah
See tähendas:
Pole jumalat peale Allahi,
Ja Muhamed on tema prohvet.
Muhameedlased palvetasid tavaliselt umbes veerand tundi. Lapsed pidid õppima palvetama umbes siis, kui nad hakkasid rääkima.
Koraan kutsus üles sõjale. Muhameedlased ei kartnud surma, sest koraanis oli kirjas, et Allah on kõik juba ära määranud enne inimese sündi. Inimese saatus olevat kirjutatud inimese pealuule. Kui islamiusuline langes võitlusel uskumatutega, siis oli kindel, et inimene pääseb paradiisi.
Kui oled sattunud põrgusse ja hakkad paluma, et sind päästetaks, kallatakse neile kurku ja näkku tulikuuma sulavaske.
Kõige olemasoleva looja olevat olnud Allah. Ta olevat löönud maailma ühe päevaga. Maailma näeks välja nii Muhamedi usuliste silme läbi. Inimeste maailm lebab ingli õlul. Ingel seisab kaljul. Kalju on härja turjal. Härg seisab kala seljas.

Pärast Muhamedi surma

Kaliifideks nimetati Muhamedi asemikke Maa peal. Just kaliifide juhatusel hakati vallutama teisi maid. Naabermaad tundusid ahvatleva saagina, võttes arvesse keskkonda Araabias. Lisaks käskis ju koraan levitada islamiusku.
Araablased sõdisid ratsaväega. Lahingus ilmutasid nad suurt vaprust, kõrget võitluskunsti ja eelkõige distsipliini. Peale hobuste kasutati lahingutes ka kaameleid.
Kõigepealt rünnati Bütsantsi aastal 636. Bütsants ei suutnud end kaitsta, sest oli muutunud nõrgaks sõdides Pärsiaga. Pärsia vallutati järgmisel aastal. Bütsantsilt võeti ära Egiptus ning Süüria, kuid Pärsia langes täielikult araablaste võimu alla.

Damaskuse kalifaat

Araablaste pealinnaks sai Süürias asuv Damaskus. Damaskuse kaliifide juhitud Araabia riiki nimetatakse Damaskuse kalifaadiks. Rikkad hakkasid ehitama igasuguseid uhkeid losse.
Rahvastesse, kelle nad alistasid, suhtuti leebelt. Usku ei sunnitud peale. Hoopis nendelt koguti makse, kes polnud muhameedlased. Need, kes olid islamiusulised, ei pidanud maksma makse. Selletõttu läksid palju inimesed vabatahtlikult üle islamile.

Uued vallutused

Damaskuse kaliifid tahtsid veel maad ja seega jätkusid ka vallutused. Hõivati kogu Põhja-Aafrika. Aastal 711 vallutati Hispaania. Aastal 732 saadi frankidelt lüüa. Vallutati veel suur osa Kaukaasiast. Veel langesid araablaste kätte Afganistan ja Kesk-Aasia.
Sellest alast moodustasid araablased väga väikese osa, kuid kõikjal levis islam ning araabia keel.

Bagdadi kalifaat ja selle lagunemine

Araabia rikaste ning ülikute vahel toimusid tihti sisevõitlused ja ühes neist 8. saj. Kukutati Damaskuse kaliifide võim. Uueks pealinnaks sai Bagdadi kalifaat. Bagdadi kalifaati peetakse Araabia riigi hiilgeajaks. Kõige suuremad ja jõukamad linnad olid näiteks Aleksandria, Kairo, Damaskus. Seal edenes põllutöö, käsitöö, kaubandus. Araabia riik oli tol ajal palju jõukam kui palud Euroopa riigid.
9. saj. Hakkasid mõned piirkonna asevalitsejad Bagdadi kaliifidest lahku lööma. Bagdadist lõid lahku Hispaania, Egiptus, Pärsia ja Kesk- Aasia. Nüüd jäi bagdadi kaliifide võimu alla veel ainult Mesopotaamia. Tekkis mitu sõltumatut väikest kalifaati. Need kalifaadid tülitsesid sageli omavahel. Siiski räägiti araabia keelt.

Araablaste kultuur

Araablased võtsid alistatud rahavastelt nii mõndagi üle. Kultuurid sulasid omavahel tervikuks. Kõiki ühendas islami usk ja araabia keel. Kogu kultuuri imetataksegi kokku araabia kultuuriks.
Islamimaade kultuuritase oli kaua Lääne-Euroopast palju kõrgem. Araabias õitses käsitöö, kaubandus, teadus ja luksus.
Kõige olulisemad ehitised Araabias ja vallutatud maades olid islamiusuliste pühakojad mošeed. Araablased olid palju üle võtnud bütsantsi ja pärsia ehituskunstist.
Iga mošee juurde kuulusid minaretid. Need olid kõrged tornid, mille tipust viis korda päevas muhameedlasi palvusele kutsuti. Palvusele kutsuja pidi olema pime, muidu ta näeks kõrgelt, mida naised oma hoovides teevad.
Mošeed kaunistasid sambad, kuplid ja seinu ehtivad igasugused geomeetrilised kujundid.
Kaliifidele ja teistele tähtsatele tegelastele rajati uhkeid paleesid.
Bagdadis rajati tarkuse maja. See oli nii raamatukogu kui ka observatoorium. Araablased õppisid palju ning võtsid üle vanadelt kreeklastelt. Paljude kreeka õpetlaste tööd tõlgitigi araabia keelde. Kõige kõrgemalt hinnati Vana-Kreeka filosoofi Aristotelest.
Üks Araabia kuulus õpetlane Ibn Rud, kes oli pärit Hispaaniast, pühendas oma elu Aristotelese teoste uurimisele. Teda nimetatakse Euroopa päraselt Averroeseks.
Ka araablastel endil oli silmapaistvaid saavutusi mitmetes teadusharudes. Nad tegelesid veel ka astronoomia ja astroloogiaga. Arenes ka arstiteadus. Apteek oli igas suuremas linnas olemas.
Eriti kuulus oli araabia õpetlaste seas Ibn Sina. Teda kutsutakse araabia pärasel Avicennaks. Tema pani kirja raamatu „Arstiteaduse kaanon“. Veel sajandeid hiljem kasutati seda raamatut.
Koraan oli üks araablaste kirjanduse tippteoseid. Teine tähtis teos oli muinasjutukogu „Tuhat ja üks ööd“ Seal oli palju islamiusuliste rahvaste muinasjutte. Paljud muinasjutud olid toodud Egiptusest, kuid kõigi tegevuspaigaks oli toodud Bagdad.

Araabia keel

Araabia keeles ei märgita vokaale- need tuleb ise juurde mõelda. See teeb lugemise raskeks. Veel teeb lugemise raskeks see, et tuleb kirjutada paremalt vasakule, mitte vasakult paremale nagu meie kirjutame.
Araabia keelest on tulnud näiteks sellised sõnad agu alkohol, almanahh, avar, asimuut, suhkur, siirup jne.