Kõigele "ei" öelda on lihtne. See võib üsna ruttu harjumuseks muutuda. Aga katsu sa igale võimalusele "jah" öelda. See on palju raskem.
Jah, see on nii, kuid teisse äärmusesse ka ei tohiks minna. Tuleks jääda ei-jah skaala keskele.
Selleks, et niimoodi teha, tuleks teada seda, mida sa soovid teha ning, mis sulle meeldib ning vastata selle järgi. Ehk põhimõtteliselt otsusta, jah või ei, esimesena pähe tuleva mõtte järgi. Niimoodi saab sulle selgeks see, mida sa tegelikult teha tahad ehk mis on sinu elu kutse. Tegelikult tuleb enamikes jah-ei küsimustes lähtuda oma sisetundest ja otsustada selle põhjal.
Kuid mõnikord tasub teha, näiteks uute kogemuste või teadmiste saamiseks, sisetundele vastandlikke otsuseid. Sellised otsused viivad su mugavustsoonist välja ja mõnikord võtavad sult ka maski maha ning näitavad sulle tegelikku iseennast. Samuti võib sellisel juhul saada uusi, kasulikke kogemusi või teadmisi(iga teadmine võib mingil ajal olla millegi jaoks kasulik).
Kokkuvõttes tuleb vahepeal öelda ei ja vahepeal jah. Kumbagi ei tohi öelda liiga palju. Tuleb jääda jah-ei skaala keskele. Jah ütlemine võib anda täiesti sulle uusi enneolematuid võimalusi. Kuid ei ütlemine aitab mõnikord käituda sisetunde järgi ning vältida potentsiaalselt valesid otsuseid.
