Danske Bank
| Danske Bank A/S | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | Börsiettevõte (OMX: DANSKE) |
| Asutatud | 1871 |
| Peakorter | Kopenhaagen, Taani |
| Võtmeisikud | Ole Andersen (Direktorite nõukogu esimees), Thomas F. Borgen (peadirektor) |
| Valdkonnad | finantsteenused |
| Käive | 43,9 mld DKK (2016) |
| Puhaskasum | 19,9 mld DKK (2016) |
| Omakapital | Omakapitali tootlus 13,1% (2016) |
| Töötajaid | > 19 000 (2016) |
Danske Bank on Taani päritolu panganduskontsern, mille üks haru lõpetab, 2019. aasta seisuga, tegevust Eestis.
2011. aastal oli Danske Bank 454. kohal Fortune Global 500 nimekirjas, mis loetleb maailma suurimaid ettevõtteid aastatulu alusel.
Danske Bank Baltikumis
Eestis oli Danske Bankil 2012. aasta novembris üle 500 töötaja, enam kui 110 000 era- ja 20 000 äriklienti.[4]15. novembrini 2012 kandis Danske Banki Eesti haru nime Sampo Pank, sest 1. veebruaril 2007 ostis Danske Bank Group Sampo kontserni üksused Soomes ja Baltimaades.[4] Varem kandis pank nimesid Eesti Forekspank (30.06.1992–20.01.1999) ja Optiva Pank (21.09.1999–28.12.2000).[5]
2016. aastal müüs pank oma jaepanganduse ärid Leedus ja Lätis Swedbankile ning pani müüki Eesti jaepanganduse äri.[6] Samal aastal läksid müügiks ka Danske Banki pensionifondid. Danske Banki varahaldusettevõtte Danske Capital AS-i aktsiad omandas LHV Pangale kuuluv AS LHV Varahaldus.[6]
2015–2018 oli Danske Banki Eesti haru tegevjuht ja Balti panganduse juht on Ivar Pae.[7]
Rahapesu skandaal[muuda | muuda lähteteksti]
Finantsinspektsioon viis 2014. aastal Danske panga Eesti filiaalis läbi ulatusliku kohapealse kontrolli. Selle tulemusena tehti Danske Bank A/S Eesti filiaalile 15. juulil 2015 ettekirjutus, millega nõuti tuvastatud rikkumiste lõpetamist ning kohustati panka viima oma tegevus kooskõlla krediidiasutuste seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega. Lisaks kohustas Finantsinspektsioon krediidiasutust muutma oma protseduurireegleid, tuvastama nõuetekohaselt kliendiga sõlmitud ärisuhte eesmärk ja olemus, rakendama piisavaid meetmeid klientide tegevuse jälgimisel ning tagama muude rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste kohane täitmine. Danske Bank A/S Eesti filiaal võttis tarvitusele meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.
2017. aasta märtsis avaldas rahvusvaheline ajakirjanike rühm koostöös Venemaa ajalehega Novaja Gazeta oma kolm aastat kestnud uurimistöö tulemused selle kohta, kuidas rahvusvahelised pangad osalesid 20,8 miljardi USA dollari väärtuses Venemaa päritolu raha pesemises. Eesti pankade kaudu pesti ajavahemikul 2011–2014 1,6 miljardit dollarit, millest suurem osa liikus läbi Danske panga Eesti filiaali.
Danske Banki nõukogu liige teatas 2017. aastal, et kuna Venemaa musta raha pesti ka nende panga kaudu, on Eestis kasutusele võetud kontrollsüsteemid ning määratud kohapeal tööle uus juhtkond. 2015. aastal lahkus Danske Banki Eesti filiaali juhi kohalt ootamatult Aivar Rehe, kes oli panga Eesti haru juhtinud alates 2006. aasta algusest (2006–2012 Sampo panga tegevjuhina kuni ülevõtmiseni Danske poolt).
2018. aasta 19. septembril avaldatud panga sisejuurdluse aruande järgi liigutasid aastatel 2007–2015 15 000 mitteresidenti läbi panga Eesti haru 9,5 miljoni tehinguga 200 miljardit eurot. Sisejuurdlus ei suutnud kindlaks teha, kui suur osa sellest võis rahapesu olla. Samal päeval teatas panga tegevjuht Thomas Borgen tagasiastumisest. Borgen vastutas aastatel 2009–2012 Danske panga rahvusvahelise panganduse ja sealhulgas Eesti filiaali tegevuse eest. Aruande järgi ei olnud panga Eesti filiaali kontrollisüsteemid piisavad, kahtlastest tehingutest teavitamine oli puudulik ja Eesti haru juhtkond tegeles rahapesu tõkestamisega liiga loiult. Pangagrupi tasandil leiti, et Danske kontrollsüsteemid ei olnud piisavalt põhjalikud ning kahtlustele reageeriti liiga aeglaselt.
Eestist lahkunud 2019. aasta lõpus. Seega ei kuulu enam Eesti panga alla.
