Karjääritest

Lehel dreamfoundation.eu on selline test.

See on karjääritest ja seda on mitu lehekülge. Test ise asub siin.

Õpistiili test

Hinnake oma õpistiili

Mil viisil eelistate õppida teie? Tehke linnuke kirjelduse ette, mis teie arvates iseloomustavad teie õppimise viisi kõige paremini. Oluline on, et te ei hakkaks sügavalt järgi mõtlema. Tuleb valida esimesena pähe tulev vastus. (Burnett & Jarvis, 2006, 66 – 67)

1. Osa 

_ Joonistan, koostan mõttekaarte, kritseldan

_  Vaatan videot või telerit

_  Loen raamatut

_ Vaatan demosid

_ Kujutlen end midagi tegemas

_ Vaatan kaarte või pilte

2. Osa: 

_ Kuulan informatsiooni muusikalisel kujul

_ Kuulan selgitusi

_ Osalen aruteludes ja kuulan erinevate inimeste ideid

_ Kuulan raadiot, helilinte või CD-sid

_ Räägin omaette sellest, mida ma parajasti teen või õpin

_ Mulle meeldib kuulata, kuidas ma endale valjusti ette loen

3. osa

_ Õppides liigun palju ringi

_ Õpin mängude, spordi, tantsu ja näitlemise kaudu

_ Õpin teisi jäljendades

_ Õppimise ajal teen veel midagi, näiteks kirjutan, joonin alla olulise, kritseldan

_ Õpin harjutades

_ Õpin eksperimenteerides, näiteks arvuti abil, toitu valmistades või midagi muud tehes

_ Õpin millegi tegemise kaudu, näiteks mudelid, mängud

1. Osa: Visuaalne õppimisstiil (nägemise kaudu)

2. osa: Auditiivne õppimisstiil (kuulamise kaudu)

3. osa: Kinesteetiline õppimisstiil (liikumise kaudu)

Kas saate järeldada, et teil on oma eelistatud õpistiil või kasutate erinevaid strateegiaid. Kui te kasutate õppimiseks erinevaid stiile, võib see viidata ka teistele teievahelistele erinevustele, näiteks erinevatele hobidele või huvialadele.

. Erinevad õpistiilid

visuaalne, auditiivne ja kinesteetiline Õpistiil

Õpistiil on õppija poolt eelistatud viis informatsiooni vastu võtta, töödelda, mõista ja selle üle mõelda. See on suhteliselt püsiv omadus/tunnus.

Iga inimene õpib temale ainuomasel viisil ja just õpistiili kaudu väljendub  õppija õppeprotsessis: kuidas ta liigendab ja korrastab teavet, kuidas jätab meelde, mäletab, lahendab probleeme. (Kadajas, 2005, 15)
Õpistiile on väga erinevalt liigitatud. Tuginedes Bandleri ja Grinderi õpistiilide liigitusele, eristavad nad visuaalse, auditiivse ja kinesteetilise õpistiiliga õppijat:

Visuaalne inimene, temale iseloomulikud näitajad:

• Riietub hästi, talle on tähtis üldmulje ja et asjad näeksid head välja
• Mõtteprotsessid piltidena, paneb kaadritest kokku
• Kärsitu, info jookseb kiiresti, mõtlemine on väga kiire
• Räägib kiiresti, hääl kõrgeneb
• Tahab näha, tal on tugev värvitaju ja kunstiline meel
• Jutt ei pea olema loogiline
• Teeb õhtul kodu korda, et hommikul oleks hea vaadata
• Mäletab tervikut visuaalselt, leiab kergesti üles detailid suvalises järjekorras

Visuaalne inimene õppijana:

• Eelistab õppida nägemise kaudu ja ette kujutada
• Vajab õppimiseks selle nägemist, vaatlemist (neil on lihtsam õppida teoreeme, mille juures on joonis)
• Tal on raske kuulata loenguid, sest ta võib sõnu valesti tõlgendada ja ei mäleta hiljem kuuldust kuigi palju
• Talle meeldub õppimisel kasutada oma kujutlusvõimet.
• Näeb terviklikku pilti kui arutleb või töötab probleemi kallal. (Reid, 2005, 93)
• Vajab rohkem aega, et lõpetada ülesannet ja ei pruugi piisavalt kulutada aega või tähelepanu spetsiifilistele detailidela. (Reid, 2005, 93)

Visuaalse õppimise toetamisel (Burnett & Jarvis, 2006, 68):

• Tehke postreid ja kaarte
• Vaadake videosid
• Lugege raamatuid
• Koguge fotosid
• Kasutage informatsiooni liigitamiseks erinevat värvi markereid
• Tutvuge teemakohaste kodulehekülgedega
• Vaadake näidendeid ja muusikale
• Joonistage mõttekaarte 

Visuaalse inimese sõnavara: nägema, illustreerima, kolletama, kujutlema, paistma, piiluma, silmitsema. Kohtume silmast silma, on pimedusega löödud, see valgustab veidi asja, tulevik on tume.


Auditiivne inimene, temale iseloomulikud jooned:

• Saab info jutu kaudu, tahab kuulata
• Et saada eelnevast infot, kuulab uuesti üle
• Aeglane; räägib rahulikult ja ilmekalt
• Põhjalik, tahab aega, et läbi mõelda, läbi settida, käsitleb asja algusest lõpuni
• Kehakeel kesine, staatiline
• On väga tundlik helidele ja häältele
• Äärmiselt olulised detailid, süstematiseeritus, asjadel on süsteem, loogika
• Otsuste vastuvõtmiseks kuulab eksperte, infot eelistab ta vastu võtta kuulmise teel
• Meenutab infot aeglaselt, kuid põhjalikult. Sageli jätab tekste lausa sõna – sõnalt meelde
• Rikkalik sõnavara sisaldab kauneid, paljutähenduslikke lauseid ja sõnamänge
• Tal võib esineda vastumeelsus kirjutamise ja lugemise suhtes, kuid grupidiskussioonides esineb loogiliselt ja edukalt.

Auditiivne inimene õppijana:

• Eelistab õppida kuulmise kaudu, õpib peamiselt seda, mida ta kõrvaga kuuleb (nt teksti on lihtsam jälgida ja see jääb paremini meelde, kui seda valjusti loetakse)
• Õppija armastab õpitu üle oma mõtetes arutleda või rääkida sellest.
• Oskab järjestada ja organiseerida informatsiooni.
• On usaldusväärne ja iseseisev õppija. Lõpetab alati ühe ülesande ennem kui siirdub teise ülesande juurde. (Reid, 2005, 92)
• Võib tähelepanu suunata väikestele detailidele ja unustades vaadelda informatsiooni tervikuna. (Reid, 2005, 92)
• Eelistab töötada rohkem üksi kui grupis. (Reid, 2005, 92)

Auditiivse õppimise toetamisel (Burnett & Jarvis, 2006, 68):

• Arutlege üheskoos
• Lugege valjusti
• Lindistage oma mõtteid ja kuulake neid sageli
• Valige sobiv taustmuusika
• Pange õpitav muusikalisse vormi
• Püüdke õpitavat materjali laulda

Auditiivse õppija sõnavara: kuulma, kõlama, kõnetama, lahkheli, laulma, süüdistama, naerma. See on muusika minu kõrvadele, samal lainepikkusel, räägin kurtidele kõrvadele, võtan sind kuulda, täielik kooskõla.


Kinesteetiline inimene:

• Peab lugu liikumisest, tegevusest ja nautimisest
• Tema rõhuasetusorbiidis on mugavus, mõnus olemine ja kodusus, oluline ruumi temperatuur ja mugavad riided
• Kogemused (enne proovida ja siis otsustada)
• Tegutseb pigem tunnete kui analüüsi ajel, alustab tegutsemist sageli instruktsioone läbi lugemata
• Vajab aega ümberlülitumiseks
• Oma tegutsemises on nad enamasti suunatud inimestele
• Et hoida mõtet tegevuses, vajab mingit tegevust, nt näperdada salvrätikut, pastakat
• Tahab alati kõike ise proovida ja kogeda, otsuste vastvõtmisel lähtub ta omadest kogemustest
• „Lihasmälu“: mäletab, millised tunded tal kogetuga seoses tekkisid, mida koges protsessis osaledes. Mäletab asju nende asukoha järgi

Kinesteetiline inimene õppijana:

• Eelistab kasutada õppimiseks füüsilist/emotsionaalset kogemust
• Vajab õppimist tegutsemise kaudu (nt õppijad, kes meelsasti teevad katseid, dramatiseerivad õpitut, leiutavad, kujundavad, intervjueerivad kedagi õppimise eesmärgil), st „teevad õpituga midagi“
• Seovad end õpituga emotsionaalselt, neile on eriti tähtis olla õpitava suhtes positiivselt meelestatu.
• Võib unustada mõne juhise või informatsiooni kui seda peab esitama suuliselt. (Reid, 2005, 93)
• On raske kontsentreeruda ülesandesse, mida tuleb teha kirjalikult ja istudes. (Reid, 2005, 93)
• Ei pööra tähelepanu detailidele, eriti kui see on esitatud kirjalikult. (Reid, 2005, 93)

Kinesteetilise õppimise toetamisel (Burnett & Jarvis, 2006, 68):

• Külastage ajaloolisi paiku, muuseume
• Etendage sündmusi ja stseene
• Tehke mudeleid ja rekvisiite
• Korraldage esitlusi ja kordusetendusi
• Külastage õpitava teemaga seotud paiku
• Kasutage fotoaparaati, videokaamerat, diktofoni

Kinesteetilise õppija sõnavara: aimama, kallistama, liikuma, meeldima, pettuma, sõbrunema, toimima. Milline meeldiv kogems, kui sa kergitaksid saladusekatet, külmavärinad üle selja, haakusin kohe selle teemaga, lugu on kahtlase maiguga.

Lisaks visuaalsele, auditiivsele ja kinesteetilisele õppijale eristatakse veel sotsiaalset/emotsionaalset ja metakognitiivset õppijat (Reid, 2005, 93 - 94):

• Sotsiaalsel õppijal meeldib töötada koos teistega või meeskonnas. Õppijale meeldib kaasata ka teisi ülesande lahendamisesse ja see motiveerib teda. Sotsiaalne õppija naudib töötamist grupis ja tema esmane mure on sõprade heaolu. Õppijana meeldib talle juhtida vestlusi ja see ergutab teda väga. Õppijana võib ta liialt sõltuda teistest ja sattuda raskustesse organiseerida või lahendada ülesannet, kui ta peab seda tegema täiesti iseseisvalt. Õppijana võib ta olla suurel määral mõjutatud oma tunnetest, mis võib avaldada mõju tema otsustamisel, arusaamisel või arvamusel.
• Metakognitiivne õppija on hea reflekteerija ja probleemide lahendaja. Õppija on ta võimeline efektiivselt seostama või kasutama eelnevat õpitut uue teema õppimisel. Ta vajab aega, et kaaluda või hinnata kõiki võimalusi ja see võib olla hinnatud teiste poolt ning nad ootavad ja usaldavad sellise õppija nõuannet. Samas selline õppimisstiil võib ärritada teisi kui tegemist on grupitööga, kuna selline õppija võib olla liialt pedantlik ja selline õppimine võtab liiga kaua aega, et lahendada ülesannet.

Pole olemas üht ja õiget õpistiili. Arukas õppija kasutab erinevates situatsioonides kõiki õpistiile. Näiteks leiavad mõned õppurid, et märkmete ülevaatamine enne eksamit on äärmiselt tüütu ja mitte eriti efektiivne. Kui aga lugeda märkmeid valjusti või kuulata neid salvestatuna plaadile võib õpitu paremini meelde jääda ja nii on ka huvitavam õppida. 

Enesekontrolliplaan

Enesekontrolliplaan etappide kaupa:

1.1 Asendiplaan peab olema täpne ja korrektne ja sellel peab olema märgitud kõik hooned/ruumid, kus toitu käideldakse.

- Kasutatavad seadmed kirjeldavad ettevõtte tegevust ja nende paigutus peaks olema selline, et tagada nende hõlbus puhastamine ning järjestada protsesse ristsaastumise vältimiseks.

- Toidu liikumistee algab toidu vastuvõtupunktist ja liigub läbi säilitamis-, töötlemis-, vahesäilitamise- ja muude protsesside alast kuni tarbijani.

1.2 Seinamaterjalid peavad olema kergestipuhastatavad

1.3 Toidukäitlemisruumid ja -seadmed peavad olema puhtad, vajadusel desinfitseeritud. Peab olema puhastusplaan.

1.4 Toidukäitlemisettevõttes tuleb rakendada piisavaid kahjuritõrjemeetmeid. Väliskeskkonda avanevad aknad peavad nendes ruumides, kus toimub toidu valmistamine, olema kaetud putukatõrjevõrguga või olema käitlemise ajal suletud.

1.5 Toidujäätmete, kõrvalsaaduste ja muude jäätmete hoidmiseks ja kõrvaldamiseks peab olema kord

1.6 Töötajal peab olema tervisetõend

1.7 Ruumide laboratoorse kontroll (uuringud, proovid)

1.8 Veokid peavad olema puhtad ja heas seisukorras

1.9 markeerimine

1.10 Toit ning iga aine, mis on ette nähtud toidu koostisesse lisamiseks või lisamist eeldatakse, peab olema jälgitav kõikidel tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappidel.

1.11 Toiduga kokku puutuvad esemed peavad olema puhtad ja desinfitseeritud

1.12 Ohutu toidu käitlemise eelduseks on see, et kaebuste või toidutekkeliste haiguste kahtluse korral, oleks ettevõttes süsteemid info kogumiseks, analüüsimiseks ja edastamiseks.

Toidu säilitamisnõuded toidugruppide kaupa

Toidu käitlemise tehnoloogiline skeem

Ohtude analüüs

Lihtsustatud otsuste puu

Koristamise eesmärk

See teema pärineb 2016. aastast minu Pagari materjalidest.

Koristamine - Siseruumides toimuv pindade puhastamine, kaitsmine ja hooldamine ning erinevad korrastustööd.

Teenindusleping - Kliendi ja pakkuja vaheline leping puhastusteeninduse teostamise ja puhastusastme kohta.

Hoolduskoristus - Regulaarsete ajavahemike järel toimuv koristamine viisil, mis on määratletud teeninduslepingus/koristusjuhendis.

Eripuhastustöö - Pinna ühekordne põhjalik puhastamine ja vajadusel töötlemine kaitseainetega.

Suurpuhastus - Harva ja põhjalikult tehtav ühekordne koristus, mida vajatakse, kui hoolduskoristuse ja -meetoditega ei saavutata soovitud puhtusastet. Suurpuhastuse käigus eemaldatakse pinnalt mustus, samuti vajadusel kaitseained. Suurpuhastuse abil taastatakse ruumis soovitud puhtusaste.

Koristamine:

Koristamises keskendutakse sageli protsessile, isegi koristusteenuse lepingutes kirjeldatakse tavaliselt, milliseid töid kui sageli tuleb sooritada. Olulisemaks tuleb siiski pidada töö tulemust ehk puhtust. Põranda pesemine, pindade pühkimine ei taga alati veel puhtust. Samas ei olegi vaja iga kord töid nii sageli sooritada kui juhendis kirjas, et iga päev on vaja puhastada põrandat. Kui sinna ei tule igapäevaselt mustust, siis ei ole ka vajadust seda iga päev puhastada. Samas võib ette tulla ka olukordi, kus on vaja midagi teha sagedamini kui juhend ette näeb. Näiteks on maha aetud kohv, aga põrandat tuleb puhastada ülepäeviti. Oluline on keskenduda eesmärgile ehk puhtusele, samas on äärmiselt oluline, et erinevad osapooled - klient, puhastusteenindaja, puhastustööde juht - mõistaksid ühtemoodi, mida tähendab puhtus antud ruumis.

Mustus

NB! See teema pärineb minu 2016. aasta Pagari erialast.

Mis on mustus ja kuidas saavad pinnad mustaks?

Mustus on pinnal olev, erinevate puhastusmeetoditega eemaldatav

Stress

Stress on organismi pinge seisund kaitsereaktsioonina negatiivsete mõjurite vastu.
Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaalning vallanduvad stressihormoonid (näiteks kortisool), mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-veresoonkonnale. Stressihormoonid põhjustavad lihasepinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu.

Teatud tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismile hävitavalt.
Stressi teke:

Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne.

Stressisignaalideks on:

Pidev muretsemine, 

Enda süüdistamine selle eest, et sa ei tee mitte midagi,

Tujust ära olemine, närvis või vihane olemine,

Ennast füüsiliselt halvasti tundmine (südamepekslemine, süda paha, peavalu vms)

Küünte närimine,

Teiste inimeste peale ärritumine,

Kiirustades söömine,

Liiga palju või liiga vähe söömine,

Asjade käest maha pillamine,

Enda liigse ärrituvuse, nutususe või tujukuse mitte märkamine.

Mis sind ärritab?

Kas sind ärritab...

... kui asjad ei laabu nii, nagu sa tahad?

... kui asjad kasvavad üle pea?

... kui jätad oma vajadused tagaplaanile ja arvestad vaid teiste inimeste soovidega?

... kui teised inimesed on sinust paremad või edukamad?

... kui teised inimesed on sinust halvemad või luuserid?

... kui õpetajad/tööandja(d) nõuavad asju, millega sa hakkama ei saa?

... kui bussid ei liigu graafiku järgi?

Mis sind veel ärritab?

Kirjuta see ülesse ja proovi see ära lahendada.

Kui ise ei suuda või ei oska, siis küsi abi proffessionsalidelt (psühholoogid).

Stressiga toimetuleku soovitused:

1. Maga piisavalt (8 tundi ööpäevas on parim, rohkem või vähem magamine võib väsimust ja stressi süvendada).

2. Ütle „Stopp“. Võra aeg maha, hinga 3 korda sügavalt sisse ja välja või loe 10-ni/100-ni/rahunemiseni, naerata, siruta käsi ja lõdvesta sõrmi, lõdvesta keha, käed ja jalad.

3. Jälgi oma mõtlemist ja suhtumist (ütle „ma ei suuda“ asemel „ma suudan“, „ma pean“ asemel „ma tahan, sest ma olen nii valinud“).

4. Küsi eneselt:

a) kas ma esitan endale liiga kõrgeid nõudmisi?

b) kas ma reageerin teatud olukordades üle?

c) kas ma alahindab või ülehindan ennast?

d) kas ma süüdistab end asjades, mille üle mul kontroll puudub?

e) kas ja kuidas mu hoiak mulle pingeid põhjustab?

5. Planeeri oma aega

a) Tee plaane ja pea neist kinni

b) järjesta asjad ja tegevused tähtsuse järgi

6. Hoolitse oma füüsilise vormi eest

a) Tee trenni, sõida rattaga või rulluiskudega või käi jala.

b) söö/toitu tervislikult

c) ole värskes õhus, Anna ajule hapnikku.

7. Puhka

a) võta aega üksinda olemiseks

b) tunnusta ja premeeri ennast meeldivate hetkedega (looduses, kontserdil, muusikat kuulates...)

c) lõdvestu, hinga rahulikult.

d) kui oskad - mediteeri! (Kui ei oska, siis vaata: LEONHARDI BLOGI: Budism ja Helid, meditatsioon, renessansi inimene)

Oluline:

Pea meeles: 10% sõltub sellest, mis minuga juhtub, ja 90% sellest, kuidas ma sellele reageerin.

Ära vihasta, imesta!

Meie tulemuslikkus sõltub otseselt sellest kui hästi me suudame keskenduda olulistele asjadele (mõtetele või tegevustele). Mida parem on inimese keskendumisvõime, seda suurem on efektiivsus ja parem tulemuslikkus. Samas on just meie keskendumisvõime see, mida on väga kerge häirida, segada ja rikkuda.

Enese ettevalmistamine õppimiseks

Kuidas ennast õppimiseks ette valmistada: (ajurünnak):
Enda õppimiseks ettevalmistamine ajurünnaku tegemise kaudu. See koosneb kolmest osast:
1. osa:
Erilised hetked koolis ehk toome head tunded õppimisse:
1. Üks minu elu erilistest hetkedest oli siis, kui...
2. See tekitas minus tunde, et...
3. Teine minu elu erilistest hetkedest oli siis, kui...
4. See tekitas minus tunde, et...
5. Üks eriline hetk, mis meenub koolist, oli see, kui...
6. See tekitas minus tunde, et...
2. osa:
Tulevikku vaatamine:
1. Mida ma ootan oma elult?
Eelduseks on, et...
2. Mida ma ootan oma perelt?
Eelduseks on, et...
3. Mida ma ootan/ootasin oma koolilt?
Eelduseks on, et...
4. Mida ma ootan/ootasin oma (tulevaselt) töölt?
Eelduseks on/oli, et...
3. osa:
Varjatud potentsiaal:
Igaühel on sees varjatud potentsiaal. Mitte keegi ei kasuta oma ajumahtu 100%, täielikult ära. Vastupidi inimesed kasutavad tavaliselt oma ajumahust umbes 5-10%
Lisaks on teada, et enamus inimesi kasutab üksnes murdosa oma aju kognitiivsest potentsiaalist (sõltumata aktiivsete neuronite hulgast).
ORIENTEERITUS EDULE, POSITIIVSED ENESESISENDUSED JA EDULAUSED:
1. Kes ei tee midagi, ei tee ka vigu
2. Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest
3. Igaüks on oma õnne sepp
4. Pole vahet, kas suudate või mitte, tõenäoliselt on teil mõlemal juhul õigus.
5. Geenius on see, kes teeb alati oma mõtted teoks.
6. Meie homne on meie enda teha.
7. Nii nagu sõbrad, nii ka sina.
8. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika.
9. Rikas on see inimene, kes on palju õppinud.
10. Laisa tööpäev on rikka homne.

Kehalis-kineetilise Intelligentsuse kasutamine ja arendamine

Kuna minul oli eelistatud intelligentsustüüpe kaks (2) ja teiseks oli Kehalis-kineetiline intelligentsus, siis sain ma ka selle Intelligentsustüübi arendamise kohta materjali.
Kehalis-kineetilise Intelligentsuse kasutamine ja arendamine (Burnett 2002, 134):
1. Kirjutage ja kandke ette sketše või improvisatsioonilisi lugusid, mis illustreerivad mõnd momenti teie õpingutes.
2. Lugege jooga tai chi ja teiste lõdvestamis- ja mediteerimistehnikate kohta.
3. Õppige žongleerimist (suurepärane harjutus ajule).
4. Mõelge välja niinimetatud soojendusharjutused õppimise alustamiseks.
5. Muutke informatsioon füüsiliseks liikumiseks, nii nagu lastelauludega kaasnevad vastavad liigutused.
6. Püüdke käsi kasutamata kellelegi teed juhatada.
7. Õppige erinevaid tantsustiile ja nendega seonduvaid tavasid.
8. Tegelege mõne spordialaga, mis nõuab osavust või graatsilisi ja kontrollitud liigutusi.
9. Mängige kiiret reaktsiooni nõudvaid arvutimänge.
10. Tegelege käsitöö, keraamika, aianduse, õmblemise või mõne muu tegevusega, kus te midagi oma kätega valmistate.
Õppimisel kehalis-kineetilise intelligentsuse puhul (Burnett, Jarvis 2004, 75):
- Külastage õpitava teemaga seotud muuseume ja paiku
- Kasutage märkmepabereid vajaliku info üleskirjutamiseks (neid pabereid omavahel ümber paigutades ja segades võtke pimesi üks sedel ja seejärel püüdke arvata, milline info on puudu).
- Mõelge välja liikumisega seotud mänge, sõnamänge jms.

Multiintelligentsused

See osa pärineb 2016. aastast (vt. ka Intelligentsus ja selle mõõtmine), kui ma õppisin Tartu Kutsehariduskeskuses Pagariks. See pärineb õpioskuste ainest.
Ma kirjutan nüüd siia testi. See, kes tahab seda testi teha kirjutage iga väite ette, mis sinu kohta käib 1, ja nende ette, mis sinu  kohta ei käi tõmba — või ära kirjuta midagi. 1 või - tõmbamine peab käima kiiresti, koheselt esimese mõtte pealt. Kauaks ei tohi mõtlema jääda. Lõpuks pange KOKKU reale kirja selle osa lõppsumma. Jätke meelde, et KÕIGIL ON OLEMAS KÕIK INTELLIGENTSUSED JA KÕIGIL ON VÕIMALIK NEID ARENDADA.
Multiintelligentsuse Test:
Esimene osa
_ Mulle meeldib aias töötada
_ Ma arvan, et rahvusparkide ja looduskaitsealade säilitamine on tähtis
_ Mulle meeldib asju ühiste joonte/omaduste alusel rühmitada
_ Keskkonnaprobleemid on minu jaoks olulised.
_ Klassifitseerimine aitab mul uut informatsiooni paremini mõista
_ Asjade tähtsuse järgi järjestamine on otstarbekas
_ Loomad on minu elus tähtsal kohal
_ Minu kodus sorteeritakse prügi ja korduvkasutatavad asjad realiseeritakse
_ Mulle meeldib õppida bioloogiat, botaanikat ja zooloogiat
_ Ma saan hästi aru ka peenetest tähendusvarjunditest/peensustest
_ Esimene osa KOKKU

Teine osa
_ Mulle jäävad asjad meelde, kui ma panen nad riimi
_ Rütmis liikumine on minu jaoks lihtne
_ Ma märkan mudeleid/ sarnaseid mustreid
_ Ma keskendun mürale ja helidele
_ Mulle meeldib teha muusikat
_ Ma tajun luuletustes riimi ja rütmi
_ Keskendumine on minu jaoks raskendatud, kui taustal on müra
_ Loodushäälte kuulamine on väga lõdvestav
_ Muusikalid köidavad mind rohkem kui sõnalavastused
_ Laulusõnade meeldejätmine on minu jaoks lihtne
_ Teine osa KOKKU

Kolmas osa
_ Mind tuntakse kui korralikku ja korraarmastajat inimest
_ Sammhaaval antud tööjuhised on mulle suureks abiks
_ Probleemidele lahenduste leidmine on minu jaoks lihtne
_ Lohakad inimesed viivad mind kergesti endast välja
_ Ma oskan hästi peast arvutada
_ Mõistatused ja loogikaülesanded on huvitavad
_ Ma ei saa alustada tegevust enne kui kõik asjad on teada ja paigas
_ Asjade loogiline ülesehitus on väga oluline
_ Mulle meeldib korda teha asju/süsteemi, mis korralikult ei funktsioneeri
_ Asjad peavad olema mõistusepärased ja seletatavad, vastasel juhul muutub ma rahulolematuks
_ Kolmas osa KOKKU

Neljas osa
_ Minu jaoks on oluline aru saada, mis on minu roll kogu tegevuses
_ Mulle meeldib elu üle arutleda
_ Usuküsimused ja maailma asjad on minu jaoks tähtsad
_ Mulle meeldib kunst
_ Vaimsed mõtisklused ja mediteerimisharjutused on nauditavad
_ Mulle meeldib reisida ja käia looduskaunites kohtades
_ Mulle meeldib filosoofide mõtteid ja kirjutisi lugeda
_ Uute asjade õppimine on lihtsam, kui näen nende seotust praktikaga ja reaalseid võimalusi uut teadmist kasutada
_ Mind huvitab, kas teistel planeetidele on elu
_ Minu jaoks on olulised sidemed teiste inimestega ja uute ideedega tutvumine
_ Neljas osa KOKKU

Viies osa
_ Ma õpin kõige paremini teistega suheldes
_ Mulle meeldib lobiseda ja tõsiselt arutleda
_ Mida rohkem inimesi, seda parem
_ Ma olen tihtipeale oma kaaslaste seas juhirollis
_ Minu jaoks on suhted olulisemad kui saavutused ja põhimõtted
_ Mulle meeldib õppida rühmas
_ Ma olen „meeskonnamängija“
_ Sõbrad on väga tähtsal kohal minu elus
_ Ma kuulun enam kui kolme klubisse, ühendusse, organisatsiooni
_ Mulle ei meeldi üksinda töötada
_ Viies osa KOKKU

Kuues osa
_ Ma õpin siis, kui ma saan selle läbi teha
_ Mulle meeldib oma kätega asju valmistada
_ Sport on osa minu elust
_ Ma kasutan kõneledes palju žeste ja kehakeelt
_ Ette näitamine on parem kui seletamine
_ Mulle meeldib tantsida
_ Mulle meeldib tegutseda tööriistade ja masinatega
_ Tegevusetus väsitab mind rohkem kui tegutsemine
_ Praktilised tegevused on nauditavad
_ Ma elan aktiivset elu
_ Kuues osa KOKKU

Seitsmes osa
_ Mind huvitavad võõrkeeled
_ Mulle meeldib lugeda raamatuid, ajakirju ja netilehekülgi
_ Ma pean päevikut
_ Mulle meeldivad väga ristsõnad ja muud sõnamängud
_ Märkmete tegemine aitab mul asju meelde jätta ja neist aru saada
_ Ma olen hea kirjasõber - vastan kirjadele ja meilidele meelsasti ja pikalt.
_ Minu jaoks on lihtne selgitada oma ideid teistele
_ Mulle meeldib väga kirjutada
_ Sõnamängud, segipaisatud tähed ja „killud" meeldivad mulle
_ Ma naudin avalikku esinemist ja arutlustes osalemist
_ Seitsmes osa KOKKU

Kaheksas osa
_ Minu hoiak mõjutab seda, kuidas ma õpin
_ Mulle meeldib osaleda projektides, mis on suunatud teiste abistamisele
_ Mul on kindlad vaated sellele, mis on õige, mis vale, ja omad väärtused
_ Kõige paremini õpin ma siis, kui mul tekib emotsionaalne seos õpitavaga
_ Õiglus on minu jaoks esmatähtis
_ Sotsiaalsed probleemid pakuvad mulle huvi
_ Üksinda töötamine võib olla sama produktiivne kui töötamine rühmas
_ Ma pean teadma, miks ma ühte või teist asja tegema pean enne tegutsema hakkamist
_ Kui ma millegisse usun, siis panustanud ma hulga rohkem selle tegemisse
_ Mul on soov võidelda selle nimel, et asju/olukordi parandada
_ Kaheksas osa KOKKU

Üheksas osa
_ Ma suudan asju silme ette manada
_ Mööbli ümbertõstmine ja remont on vahvad tegevused
_ Mulle meeldib joonistada, sirgeldada, maalida, kleepida, jne...
_ Mulle on paremini mõistetavad graafilisel kujul esitatud (tabelid, graafikud, jne) asjad ja nii jäävad nad mulle ka paremini meelde
_ Mulle meeldib igasugune meelelahutuslik meedia (filmid, videod jms)
_ Mulle meeldib informatsiooni meelde jätta graafilisel kujul (näit. graafikuna)
_ Muusikavideo võib panna mind laulu rohkem hindama
_ Kui ma pean midagi meelde tuletama, manan silme ette pilte
_ Ma olen hea kaardilugeja
_ Kolmemõõtmelised (3D) mängud on huvitavad
_ Üheksas osa KOKKU
Kokkuvõte:
Nüüd arvutage iga osa tulemuste protsent
Sinu Punktide arv (ühes osas) * max punktide arv (ühes osas)/ 100
1. osa: Looduslik-loomulik intelligentsus
2. osa: Muusikalis-loogiline intelligentsus
3. osa: Loogilis-matemaatiline intelligentsus
4. osa: Ekstistentsiaalne intelligentsus
5. osa: Interpersonaalne intelligentsus
6. osa: Kehalis-kineetiline intelligentsus
7. osa: Lingvistiline intelligentsus
8. osa: Intrapersonaalne intelligentsus
9. osa Visuaal-ruumiline intelligentsus
Oluline info: Jätke meelde:
- Kõigil on kõik intelligentsused olemas
- Intelligentsusi saab arendada!
- Praegu kirjapandu peegeldab vaid hetkeolukorda, seda võib muuta ja seda on võimalik muuta.
- Intelligentsused pole mõeldud sildistamiseks vaid julgustavad Sind ennast paremini tundma õppima ja oma tugevusi maksimaalselt ära kasutama!

Õpioskuste raames kohtumiste eesmärgid

See teema on pärit 2016. aastast, kui ma Tartu Kutsehariduskeskuses Pagariks õppisin. Õpioskuste aine materjal.
Õpioskuste raames kohtumiste eesmärgid:
- saada mõnusalt tuttavaks
- kergemini taluda erinevusi eelnenud ja uute kogemuste/teadmiste/tõekspidamiste vahel ja tulla toime sellega, mida järgnev elu kaasa toob.
- teadvustada motivatsiooni õpinguteks kutsekoolis, erialal
- teadvustada oma tugevamad ja nõrgemad küljed.
- teadvustada ennast kui õpilast ja oma vastutust õppeprotsessis.
- suuta seada endale realistlikke eesmärke ja analüüsida selles suunas liikumist.
- tajuda aja planeerimise vajalikkust ja planeerida oma õpinguid/tegevusi
- analüüsida oma edu ja ebaedu põhjuseid ja sellest lähtuvalt tegutseda
- omandada oskusi ja teadmisi, mis aitavad alustatud õpingutega/tegevustega toime tulla (enamarenenud andelaad ehk multiintelligentsus, õpistiil, abi/nõu küsimine, kogemuste hindamine/kogumine, koostöö, emotsioonide juhtimine, suhtlemisoskus, eneseväljendamine, kuulamine jm.)

Õpioskused

Algus:
See teema pärineb 2016. aastast õpioskuste ainest. Tollel aastal käisin ma Tartu Kutsehariduskeskuses, kus ma õppisin pagariks. Õpe toimus ühe aasta (2016-2017).
ÜKSKI MEIST POLE NII TUGEV, ET TA EI VAJAKS KAASINIMESTE MÕISTMIST JA TOETUST NING ÜKSKI MEIST POLE NII NÕRK, ET TA EI SUUDAKS OLLA TEISTELE TOEKS!
HEADUST JA ARMASTUST ON MEILE KÕIGILE VAJA.
Mooduli rakenduskava:
SIHTRÜHM: 3.-4. tase
Õppevorm: statsionaarne-koolipõhine õpe
Mooduli nr: 6224
Mooduli nimetus: õpioskuste kujundamine
Mooduli maht 2 EKAP
Alustamisnõuded: puuduvad
Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu.
Auditoorseid tunde sealhulgas lõimitud üldaineid: 40t
Iseseisva töö tunde sealhulgas lõimitud üldaineid: 12t
Õpiväljund 1:
Analüüsib ennast kui õppijat ning teab, kust leida vajaduse korral nõu, teavet ja tuge.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 2
kokku: 10
Hindamiskriteeriumid:
- Kirjeldab enda multiintelligentsuse profiili ja õpistiili;
- tunneb enda õpieelistusi;
- analüüsib oma edu ja ebaedu ning nende põhjuseid;
- küsib vajadusel nõu, teavet ning tuge koolis toimetulekuks
Teemad/alateemad:
Multiintelligentsus:
Intelligentsuse mõiste ja uurimise ajalugu
Multiintelligentsuse teooria:
7 liiki, millest üks jaguneb veel kaheks ehk kokku siis kaheksa (vt. Intelligentsuse ja selle mõõtmine). Intelligentsustüüpide ilmingud ja erinevate tüüpidega seotud õppimisviisid.
Multiintelligentsuse profiili küsimustik.
Õpistiilid:
Õpikeskkonna eelistused
Meelekanali eelistused õppimisel ja vastavad õppimismeetodid.
Edu ja Ebaedu:
Optimistliku ja pessimistliku seletusstiili tunnused
Isikliku edu ja ebaedu tõlgendamine.
Optimistliku seletusstiili omandamise harjutused.
Õppemeetodid:
Rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamine:
Mitteeristav
Hindamisülesanne:
Eneseanalüüs (väga kasulik tegevus)
Lävend:
Analüüsib oma edu ja ebaedu ja nende põhjuseid.
Iseseisvad tööd:
Eneseanalüüs
Õpiväljund 2:
Jälgib Tartu Kutsehariduskeskuses kokkulepitud reeglite täitmist.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 2
kokku: 10
Hindamiskriteeriumid:
- jälgib kooli õppekorralduseeskirja ja õpilaste sisekorraeeskirja;
- vormistab tööd korrektselt etteantud juhendi põhjal;
- teadvustab oma vastutust õppeprotsessis ja enda kui õppija rolli;
Teemad/alateemad:
Õpilasi puudutav dokumentatsioon koolis: Sisekorraeeskirjad, õppekorraldus
Õpilase roll:
Rolliteooria. Sotsiaalsed ja tegevuslikud rollid. Rolliootused, -kujutlused, ja -konfliktid. Vastandrollid.
Õpilase roll ja õppija vastutus.
Õppemeetodid:
Rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamine:
Mitteeristav
Hindamisülesanne:
Õppeperioodide analüüs
Etteantud kirjaliku töö vormistamine
Lävend:
Vormistab esitatavad tööd korrektselt etteantud juhendi põhjal.
Teadvustab oma vastutust õppeprotsessis ja enda kui õppija rolli.
Iseseisvad tööd:
Jälgib kooli õppekorralduseeskirja ja õpilaste sisekorraeeskirja vormistab esitatavad tööd korrektselt etteantud juhendi põhjal.
Õpiväljund 3:
leiab õppetööks vajalikku informatsiooni ja eristab olulist infot ebaolulisest.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 2
kokku: 10
Hindamiskriteeriumid:
- valib ja võrdleb töö sooritamiseks sobivad infoallikad;
- kasutab kooli kodulehte ja siseveebi (E-kooli) vajaliku info leidmiseks;
- kasutab info töötlemisega seotud õppimisvõtteid;
Teemad/alateemad:
- Infotöötlemisega seotud õppimisvõtted:
Mõistete kaardistamine
- Funktsionaalne lugemine ja tekstiga töötamise strateegiad
- Konspekteerimisviisid
Õppemeetodid:
Rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamisülesanne:
Siseveebi (E-Kooli) test
Vähemalt kolme infoallika võrdlus
Lävend:
Siseveebi test on sooritatud
Vähemalt kolme infoallika võrdlus on sooritatud
Iseseisvad tööd:
Kasutab kooli kodulehte ja siseveebi vajaliku info leidmiseks. Kasutab info töötlemisega seotud õppimisvõtteid.
Õpiväljund 4:
- eesmärgistab oma õppimist ja teadvustab oma valikuid aja planeerimisel.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 2
kokku: 10
Hindamiskriteeriumid:
- eesmärgistab ja kavandab oma õppimist;
- jälgib oma ajaplaneerimist ja teadvustab saboteerimisviise;
- kasutab eesmärgistamise ja reflektsiooniga seotud õppimisvõtteid;
Teemad/alateemad:
Aja planeerimine:
Ajakasutuse ja aja juhtimise alused. Pakilisuse ja olulisuse printsiip.
Eesmärgistamine ja eesmärkide saboteerimine.
Eesmärgistamise ja reflektsiooniga seotud õppimisvõtted:
Eesmärgistamise tehnikad, oma tegevuse hindamise ja reflektsioonitehnikad.
Õppemeetodid:
rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamine:
Mitteeristav
Hindamisülesanne:
Nädala tegevuste kaardistamine
Lävend:
Nädala tegevuste kaardistamine;
jälgib oma ajaplaneerimist ja teadvustab saboteerimisviise
Iseseisvad tööd:
Eneseanalüüs
Õpiväljund 5:
töötab tulemuslikult nii iseseisvalt kui ka meeskonnas.
Jaotus tundides:
teoreetiline töö: 8
iseseisev töö: 4
kokku: 12
Hindamiskriteeriumid:
- täidab iseseisvalt tööülesandeid ja vastutab nende täitmise eest; teeb koostööd õpieesmärkide saavutamiseks;
Teemad/alateemad:
Meeskonnatöö:
Grupi arengufaasid. Rollid ja vastutuse jagamine grupis. Koostööoskused.
Emotsioonide juhtimine:
Emotsioonide olemus ja seos motivatsiooniga.
Pinge, ärevuse ja stressiga toimetulek.
Suhtlemisoskused:
Selge eneseväljendamine. Kuulamisoskused.
Õppemeetodid:
Rühmatöö
Miniloeng
Rollimäng
Arutelu
Ajurünnak
Iseseisev töö
Analüüs
Hindamine:
Mitteeristav
Hindamisülesanne:
Meeskonnatööna etteantud probleemi analüüs.
Lävend:
Täidab iseseisvalt tööülesandeid ja vastutab nende täitmise eest.
Teeb koostööd õpieesmärkide saavutamiseks.
Iseseisvad tööd:
Õpimapp
Mooduli kokkuvõtva hinde kujunemine:
Õpilane on täitnud iseseisva töö ja hindamisülesande lähtuvalt hindamiskriteeriumitest.
Mooduli hindamine:
Mitteeristav hindamine
Õppematerjalid:
Burnett, G. 2005. Õpime õppima. Studium.
Fisher, R. 2004. Õpetame lapsi õppima. Atlex.
Kadakas, H-M., 2003. Õppimine ja õppima õpetamine. (Komponendid ja võimalused, metoodiline) TEA.
Siimon, A. 2001. Ajajuhtimine. Tartu Ülikooli Kirjastus
Toia, M., Bradley, M. 2014. Õpioskused toimetulekuks tööl ja elus: käsiraamat. Learning to Learn.
Einike Pilli, 2005. Õpioskused. Tartu Ülikooli Kirjastus

Toidu ohutus; patogeenid

Peamiste patogeenide esinemine:
Mikroorganism:
Clostridium botulinum
Leidub: pinnas, kalade seedetrakt, imetajad, koorikloomad.
Seotud Toiduained: Madala happesusega valgurikkad konserveeritud tooted. Liha, kala, suitsutatud/fermenteeritud kala, koorikloomad.
Salmonella spp.
Leidub: Vesi, pinnas, imetajad, linnud, putukad, loomade seedetrakt, eriti kodulindude ja sigade seedetrakt.
Seotud Toiduained:
Looma-, kalkuni-, sealiha, kanamunad, lihasalatid, koorikloomad, šokolaad, loomasöödad, kuivatatud kookospähkel, kondiitritooted ja erinevad kastmed. 
Clostridium perfringens
Leidub: Pinnas, vesi, inimeste ja loomade seedetrakt.
Seotud Toiduained:
Kalkuni-, sea-, kanaliha, supid, kastmed.
Listeria monocytogenes
Leidub: Pinnas, silo, vesi ja teised keskkonnaallikad, linnud, imetajad.
Seotud Toiduained:
Toorpiim, pehme juust, jäätis, toores köögivili, toorlihavorstid, toores ja keedetud linnuliha, pasteet.
Campylobacter jejuni
Leidub: Pinnas, reovesi, virts, kanade, kalkunite, sigade, näriliste ja mõnede metslindude seedetrakt.
Seotud Toiduained:
Toorpiim, kanaliha, liha ja lihatooted.
Staphylococcus aureus
Leidub: Inimeste suu ja nina limaskest ning käed, tavaliselt ka loomade nahk.
Seotud Toiduained:
Sink, piim ja piimatooted, kalkuni-, sea-, kanaliha, munad, salatid (muna, kana, kartuli, makaroni), kondiitritooted.
Shigella spp.
Leidub: Saastunud vesi, inimeste ja teiste primaatide seedetrakt.
Seotud Toiduained:
Piim ja piimatooted, toores köögivili, kanaliha ja salatid (kartuli, tuunikala, kala, makaroni)
Vibrio parahaemolyticus
Leidub: merevesi
Seotud Toiduained:
Toores, puudulikult kuumtöödeldud kala, koorikloomad.
Vibrio cholerae O1
Leidub: Töötlemata vesi, inimeste seedetrakt.
Seotud Toiduained:
Koorikloomad, toores kala
Bacillus cereus
Leidub: Pinnas, tolm, vesi, teravili, maitseained.
Seotud Toiduained:
Liha, köögiviljatoidud, piim, supid, pudingud, keedetud riis ja teised tärkliserikkad toiduained (kartul, pastatooted)
Yersinia enetrocolitica
Leidub: Pinnas, looduslik vesi, sigade, lindude, koerte ja kasside seedetrakt.
Seotud Toiduained: Värske liha ja lihatooted (eriti sealiha), toores, köögivili, piim ja piimatooted.
Escherichia coli
Leidub: Loomade ja inimeste seedetrakt
Seotud Toiduained: Toores või väheküpsetatud liha ja kanaliha, toorpiim ja piimatooted, salatid.
Mõnede patogeenide D-väärtus.
Patogeen: Campylobacter jejuni
D-väärtus: 1 minut temperatuuril 55°C
Patogeen: Salmonella liigid
D-väärtus: 10-25 sekundit temperatuuril 65,5°C
0,5-5 sekundit temperatuuril 71,6°C
Patogeen: Clostridium perfringens
D-väärtus: Spoorid 1-20 minutit temperatuuril 100°C
Patogeen: Staphylococcus aureus
D-väärtus: 12-120 sekundit temperatuuril 65,5°C
4 sekundit temperatuuril 71,7°C
Patogeen: Listeria monocytogenes
D-väärtus: 5-8 minutit temperatuuril 60°C
3-10 sekundit temperatuuril 71,7°C
Patogeen: Bacillus cereus spoorid
D-väärtus: 5-8 minutit temperatuuril 100°C
Patogeen: Vibrio parahaemolyticus
D-väärtus: 1-6 minutit temperatuuril 47°C
Patogeen: Escherichia coli
D-väärtus: 6 sekundit temperatuuril 65°C
2 sekundit temperatuuril 71,7°C
Patogeen: Clostridium botulinum
D-väärtus: 0,2-1,0 sekundit temperatuuril 100°C
Patogeen: Yersinia enetrocolitica
D-väärtus: 6 sekundit temperatuuril 48°C
Viirused
D-väärtus: 5 sekundit temperatuuril 62°C
D-väärtus - aeg sekundites või minutites kindlal temperatuuril, mis vähendab mikroorganismide hulka 1 log väärtuse võrra (s.o ~ 90%).
Mõnede patogeenide kasvutingimused ja MID-väärtus:
Patogeen: Campylobacter jejuni: 25-46°C; pH 4,9-9,5; O2 tarve on mikroaerofiilne (MA); soolvesi 3,5%; aw ET; MID <10
Salmonella liigid: 5-47°C; pH 4,0-9,0; O2 tarve FA; soolvesi 8,0%; aw 0,95; MID 10
Clostridium perfringens: 10-50°C; pH 5,0-8,9; O2 tarve AN; soolvesi 6,0%, aw 0,93; MID 7×10
Staphylococcus aureus: 7-48°C; pH 4,0-10,0; O2 tarve FA; soolvesi 17%; aw 0,86; MID 51µg toksiini
Listeria monocytogenes: 0-45°C; pH 4,4-9,5; O2 tarve A; soolvesi 10%; aw 0,92; MID ET
Bacillus cereus: 5-50°C; pH 4,4-9,3; O2 tarve FA; soolvesi 10%; aw 0,91; MID 10
Vibrio parahaemolyticus: 3-43°C; pH 4,5-11,0; O2 tarve FA; soolvesi 8%; aw 0,94; MID 10
Escherichia coli: 3-46°C; pH 4,4-9,5; O2 tarve FA; soolvesi 8%; aw 0,95; MID 10
Clostridium botulinum: 4-48°C; pH 4,6-9,0; O2 tarve AN; soolvesi 10%; aw 0,94; 5µg toksiini
Yersinia enetrocolitica: 0-44°C; pH 4,6-9,0; O2 tarve FA; soolvesi 10%; aw 0,94; MID ET
Toksilised hallitused: -12-55°C; pH 1,7-11,0; O2 tarve A; soolvesi 20%; aw 0,62; MID Madal
Viirused: °C, pH, O2 tarve, soolvesi %, aw puuduvad; MID ~100
MID - minimaalne doos, mis kutsub esile haigestumise
FA - fakultatiivne anaeroob
AN - anaeroob
A - aeroob
MA - mikroaerofiilne
ET - ei ole teada
Keemiliste ohtude liigid:
Looduslikult esinevad keemilised ühendid:
Mükotoksiinid (aflatoksiin, patuliin)
Skrombotoksiin (histamiin)
Seentes leiduvad toksilised ühendid
Koorikloomade toksiinid
Paralüütiline kooriklooma mürgistus (PSP)
Diarröaline kooriklooma mürgistus (DSP)

Seedimine

- Toitained lagundatakse nii, et need muutuvad imenduvaks ja organismile vastuvõetavaks.
Seedimine suuõõnes:
- Algab toidu süljega niisutamine ja peenestamine ning süsivesikute lagundamine. Suuõõnes peenestatakse toit hammastega ja segatakse keelega. Süsivesikuid lagundab süljes olev ensüüm -amülaas.
- Neelamine:
- Seedimine maos:
- Maos püsib toit tavaliselt 2...6 tundi. Perioodilised mao seinas asuvate tugevate silelihaste kokkutõmbed segavad maosisaldist ja lükkavad seda edasi peensoolde.
- Mao limaskestas asuvad näärmed nõristavad maomahla. Maomahl sisaldab ensüüme, soolhapet ja lima. Maomahla happeline reaktsioon (pH 1...2,5) on tingitud temas sisalduvast soolhappest ehk vesinikkloriidhappest. Soolhappe mõjul hävib enamik kahjulikest mikroobidest. Olulisemaks ensüümiks on pepsiin (proteaas), mis lagundab valke. Soolhappe mõjul valgud kalgendunud valgud hakkavad pepsiini toimel lagunema.
- Seedimine peensooles:
- Peensooles toimub toidu lõplik seedimine, 10-15 tundi. Peensool on umbes kolmemeetrine. Toidule lisatakse seal kõhunäärmenõre ja sapp. Peensoole ülejäänud osas lisandub peensoolenäärmete produtseeritud soolenõre.
- Kõhunäärme nõres sisaldab ensüüme valkude (proteaasid-aminopeptidaas jt.), lipiidide (lipaas, fosfolipaas), süsivesikute (amülaas, maltaas, sahharaas, laktaas) ja nukleiinhapete (nukleaas) lagundamiseks.
- Sapp on vajalik lipiidide seedimiseks, ta aktiveerib lipiidide lagundavaid ensüüme ning soodustab lipiidide lagunemissaaduste imendumist.
- Toitained (lõhustumisproduktid) imenduvad peensoolest. Süsivesikute ehk sahhariidide lõhustumisprodukt - glükoos; valkude lõhustumisproduktid - aminohapped, vitamiinid ja mineraalained imenduvad verre (verekapillaaridesse) ja kantakse edasi verega. Lipiidide (rasvade) lõhustumisproduktid - rasvhapped ja glütserool imenduvad peamiselt lümfisoontesse, liiguvad lümfiga ja sealt edasi verre.
- Organismile vajalikud toitained saavad kudedele ja organitele kättesaadavaks alles pärast seda, kui nad on seedetraktist verre sattunud.
Seedimine jämesooles
- Jämesool on veidi üle meetri pikk. Jämesoole viimast osa nimetatakse pärasooleks (10-20 cm), lõpeb pärakuga.
- Jämesoolde liigub seedimata mass. Seedimata mass sisaldab peamiselt tselluloosi, kuid on ka valke jt. ühendeid.
- Esialgu on sisaldis vedel, kuid muutub tahkemaks, sest jämesooles toimub ulatuslik vee tagasiimendumine.
- Seedimata toidujäägid koos veega eemaldatakse päraku kaudu. Roojamiste vahel on pärasool tavaliselt tühi.
-  Jämesooles on väga palju bakterid. Käärimise käigus tekib seedimata jääkidest piimhapet, süsinikdioksiidi, metaani, divesiniksulfiidi ja teisi aineid. Tekkinud gaasid põhjustavadki kõhugaase.
Süsivesikud, lipiidid ning valgud aine- ja energiavahetuses:
- Süsivesikud on olulisemaks energiaallikaks. Süsivesikute varud säilitatakse glükogeenina maksas ja lihastes. Üleliia tarbitud süsivesikud muudetakse rasvaks.
- Lipiide kasutatakse organismile vajalike lipiidide sünteesiks ja energiavajaduse rahuldamiseks, ülejäänud osa muudetakse varurasvaks.
- Suurem osa valkudest läheb organismile vajalike valkude sünteesiks. Organismis pole varuvalkusid, seetõttu peab valkusid toiduga pidevalt saama. Ülejäänud osa lagundatakse energeetilistel eesmärkidel.

Organismi üldine aine- ja energiavahetus

See osa on osa Pagari eriala ainest „Tervislik toitumine".
See osa tuleb, sest ma leidsin kapist veel natukene Pagari materjale ja otsustasin ka need siia blogisse kirja panna.

Toitained (valgud, rasvad, süsivesikud) -> seedimine -> Raku metabolism: sünteesiprotsessid, lagundamisprotsessid -> Organismile vajalikud valgud, lipiidid (rasvad), süsivesikud
Või:
... -> Seedimine -> Raku metabolism <-> ATP (adenosiintrifosfaat)
... -> Seedimine -> Jääkainete väljutamine.
... -> Seedimine -> Raku metabolism -> Jääkainete väljutamine.
- Toiduga saadud orgaanilised ained - sahhariidid ehk süsivesikud, valgud ja lipiidid (rasvad) lagundatakse kõigepealt seedimise käigus ensüümide abil (ensüüm amülaas) lihtsamateks molekulideks (süsivesikutest ehk sahhariididest glükoos, valkudest aminohapped ning rasvadest rasvhapped ja glütserool), mis imenduvad peensoolest. Rakus lagundatakse lõplikult energeetilistel eesmärkidel või sünteesitakse organismile vajalikud ained.

Töökeskkonna ohutegurite analüüs

Tuleb olla hoolikas, et vesi maha ei kukuks, sest siis tekib libe põrand. Libe põrand on ohtlik, sest seal võib libiseda ja kukkuda.
Ohtlikud on ka teel olevad takistused, sest sa ei pruugi neid takistusi näha või sul on käed asju täis ja sa ei saa neid takistusi tee pealt eemaldada.
Ohtlikud on ka teravad tööriistad, sest nendega on oht ennast või teisi vigastada. Näiteks noaga sisse lõigata.
(jahu)tolm:
Jahutolm või tolm võivad tekitada selle aine suhtes allergiat. Allergia võib avalduda nendel, kellel pole varem allergiat olnud. Allergia on immuunsussüsteemi väga äkiline rünnak allergeeni vastu. Immuunsussüsteem võtab allergeeni organismi sattunud võõrkehana ja hakkab selle vastu võitlema.
Kuumad ahjud:
Kuumadele ahjudele vastu minnes võib kõrvetada saada ja kui sa võtad kuumast ahjust plaadi välja, siis tuleb kätte panna pajakindad, sest muidu saavad käed kõrvetada.
Rasked Jahukotid:
Raskete jahukottide liigutamiseks tuleb kasutada õigeid töövõtteid.
Jahukottide liigutamiseks tuleb jahukotid panna käru peale ja sõidutada neid koos käruga.
Seisev töö:
Pagari töö on seisev töö. Pagari töö käib seistes. Seismine väsitab jalgu. Selle ärahoidmiseks tuleb igal võimalusel istuda ja vabal ajal võimelda või sporti teha.

Lisaained

Tere ning seekordses osas räägime me lisaainetest toidus. Looduslikest ja mittelooduslikest ehk tehislikest. See on viimane Pagari kursuse, eriala osa ja seetõttu ka ühtlasi viimane „Tervisliku toitumise” osa siin blogis (lähiajal).
Lisaained:
E100 ... E199 - toiduvärvid
E200 ... E299 - säilitusained
E300 ... E399 - antioksüdandid
E400 ... E499 - emulgaatorid, stabilisaatorid.
E500 ... - lõhna- ja maitsetugevdajad, paksendajad ja muud.
Looduslikud:
E101 - ribofelaviin (vitamiin B2)
E440 - pektiin
E140 - klorofüll (see aine annab taimedele rohelise värvuse)
E160 - beeta-karoteen
Loodusidentsed:
E150 - karamell
E200 - sorbiinhape
E210 - bensoehape
E300 - askorbiinhape ehk C-vitamiin
E330 - sidrunhape
Sünteetilised:
Asovärvid:
E102 - tartsiin
E104 - kineliinkollane
E110 - päikeseloojangukollane
E122 - asorubiin
E124 - erkpunane
E129 - võlupunane
Magustajad:
E950 ehk atsesulfaam K - laguneb organismis; vähki tekitav toime
E951 ehk aspartaam - lagunemisel tekib metanool (mürgine)
E954 ehk sahhariin - võimalik vähki tekitav toime.
E210 - E213: bensoehape ja tema soolad (pagaritoodetes) - allergia, koos E330-ga moodustavad benseeni.
E214-219: paraleenid, vähki tekitav toime.
E220-228: väävlishape(E228) ja sulfitid (E220-227) - tekitavad allergiat.
E219-252: nitritid ja nitraadid (liha). Tekitavad vähki.